1. Nastik
Andero Koots
2013

2. Natrix

3. • Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud
kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on
tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranžid, hallikad
või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud,
moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata
ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid.
Välimus

4. • Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige
põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti
Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja hariliku rästiku
kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni.
• Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis,
saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni.
• Soodsates elupaikades võib nastik olla sage, kuid
viimasel ajal on muutunud haruldasemaks
Levik ja arvukus

5. • Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel,
niisketes metsades, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad.
Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
• Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse.
• Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel.
• Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja
sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada.
• Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea
ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel.
• Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes
või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või
lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos.
• Nastikud on põhiliselt päevase eluviisiga, kuid toitu püüavad nad
hommikul ja õhtul.
Elupaik ja eluviis

6. • Nastikud söövad põhiliselt konni, kärnkonni ja kalu.
Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni
linnupoeg. Nagu teistelgi madudel ja erinevalt sisalikest
on nastiku koljuluud omavahel liikuvalt ühendatud,
mistõttu ta saab alla kugistada oma peast suuremaid
saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud
söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu.
Toitumine

7. • Nastikud paarituvad pärast esimest kevadist nahavahetust.
Sageli kogunevad nad suurtesse
paaritumisrühmadesse, millesse võib kuuluda kuni 60 looma.
Isaseid on nendes rühmades alati rohkem kui emaseid.
Kopuleeruvad paarid jäävad pikaks ajaks teineteise külge
seotuks: isase kopulatsioonielundid haakuvad emase kloaaki.
Ohu korral emane (kes on tavaliselt suurem) põgeneb, vedades
isase endaga kaasa.
• Nastik muneb 20...40 muna (Taanis juunis-juulis, KeskEuroopas juulis-augustis). Muneb meelsasti
sõnnikuhunnikusse või kompostihunnikusse
Sigimine, areng

8. • Nastiku arvukust piirab loodusmaastike vähenemine.
• Nastik kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse
Ohustatus ja kaitse