2. Mida teame?
• Millest koosneb närvisüsteem?
• Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne?
• Mis on sünaps?
Külli Kori, Meelis Brikker
2
3. Mida teada saame?
• Mis on refleksid?
• Kuidas refleksid toimivad?
• Millised häired võivad esineda
närvisüsteemi töös?
3
Külli Kori, Meelis Brikker
4. Refleksid
• tahtest sõltumatu vastus ärritusele
• toimivad närvisüsteemi vahendusel
• väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse
muutusena
• tingimatud ja tingitud refleksid
4
Külli Kori, Meelis Brikker
5. Tingimatud refleksid
• tahtele allumatud ja kaasasündinud
• geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja
arenenud
• näiteks aevastamine, toitumine, neelamine
• on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama
närvitalitlusega
5
Külli Kori, Meelis Brikker
6. Tingitud refleksid
• kogemuste ja õppimise varal kujunenud
• näiteks käe ära tõmbamine kuuma
pliidi puudutamisel
• muutlikud
• on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema
närvitalitlusega
6
Külli Kori, Meelis Brikker
7. Refleksikaar
• Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb
erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.
• autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid
• somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid
• ühe või mitme sünapsiga refleksikaar
7
Külli Kori, Meelis Brikker
12. Kokkuvõte
• Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele.
• Refleksid on kas tingimatud (kaasasündinud) või
tingitud (omandatud).
• Refleksikaar on neuraalne teekond, mis
kontrollib refleksi toimimist.
• Närvisüsteemi häireid põhjustavad alkohol,
narkootikumid, traumad, pärilikkus, nakkused
ja vananemine.
12
Külli Kori, Meelis Brikker
Notes de l'éditeur
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteemiks (närvid).Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel. Erutus liigub ühelt närvirakult teisele närvirakkudevaheliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.
Refleks ehk organismi tahtest sõltumatu vastus ärritusele.Refleksid toimivad närvisüsteemi vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvadliigutustena või siseelundite talituse muutusena.Reflekse tekitavad ärritused tulevad nii välis- kui ka sisekeskkonnast.Enamasti toimub refleks märkamatult ning sellega ei kaasne järsku või nähtavat liigutust. Refleksid reguleerivad ka kõiki keha funktsioone, seedimist ja vererõhku. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse (pikemalt järgmisel slaidil).
Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja kaasasündinud. Need on geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenendud.Tingimatud refleksid on näiteks aevastamise, toitumise, neelatamise, soole ja põie tühjendamise, oksendamise refleks.Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel. Näiteks sugurefleksid avalduvad alles siis, kui algab puberteediiga jasaabub suguküpsus.Tingimatud refleksid on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama närvitalitlusega.
Tingitud refleksid tekkivad kogemuste ja õppimise varal. Selliseks refleksiks on näiteks käe ära tõmbamine kuuma pliidi puudutamisel, sest tead varasemast kogemusest, et see teeb haiget.Tingitud refleksid on muutlikumad kui kaasasündinud refleksid ja võivad ka elu jooksul kaduda.Tingitud refleksid on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega.
Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksitoimimist.Refleksikaari on kahte tüüp:Autonoomne refleksikaar, mis mõjutab siseorganeid (näiteks seedimist, vererõhku);Somaatiline refleksikaar, mis mõjutab lihaseid.Refleksikaari saab jaotuvad ka vastavalt sellele, mitu sünapsit refleksi toimumises esineb. Ühe sünapsiga refleksikaar koosneb vaid kahest neuronist: üks sensoorne (tajuga seotud) neuron ja üks motoorne (liigutusega seotud) neuron. Enamik refleksikaari sisaldab siiski palju sünapseid, see tähendab, et üks või mitu vaheneuronitühendab ärritust vastu võtvaid ja reaktsiooni esile kutsuvaid neuroneid.Ühe sünapsiga refleks on näiteks põlverefleks (pikemalt järgmisel slaidil). Mitme sünapsiga on näiteks äratõmbamise refleks, mis avaldub vastuseks mitmesuguste naha ja või lihase retseptorite (valu-, külma, kuumaretseptorite) ärritamisele.
Kui avaldada järsu löögiga survet põlvekedra alusele kõõlusele, siis tõuseb jalg automaatselt kiire liigutusega üles. Surve kõõlusele põhjustab reie nelipealihase äkilise venituse, millele vastureaktsiooniks toimub lihase järsk kokkutõmme. Selleks, et jalg hakkaks peale lööki tõusma, kulub vaid umbes 50 millisekundit. Refleks saab toimida nii kiiresti, sest erutus ei käi läbi peaaju, vaid ainult läbi seljaaju. Refleksikaare kulg:Välis- või sisekeskkonnast võetakse vastu ärritus, mille energia töötatakse ümber aktsioonipotentsiaaliks.Mööda sensoorset närvi liigub tekkinud erutus retseptorilt kesknärvisüsteemi. Sensoorne närv siseneb seljaajju.Signaal läbib sünapsi kesknärvisüsteemirefleksikeskuses.Saabunud informatsioon töötatakseläbi kesknärvisüsteemierinevates piirkondades.Motoorne närv kannab käsklusekesknärvisüsteemistreageerivasse organisse.Sihtorgani reaktsioon. Käsklustvastuvõtvaks organiks on nääre,skeleti- või silelihas, mis reageeribvastavalt refleksile (näärme nõristus,lihase kokkutõmmejms).Õpilastele võib anda ülesandeks õpitu põhjal kirjelda, mis juhtub närvisüsteemis sel ajal, kui puudutada käega kuuma pliiti ja tõmbad käe ära enne kui see teadvusesse jõuab.Vastus: Nahas paiknevad närvilõpmed võtavad erutuse vastu ja signaal kulgebmööda tundenärvikiude (sensoorne närv) seljaajusse. Toimub sünaps ehk erutuslaine ümberlülitamine järgmisele neuronile. Seljaajust lähtuva motoorse närvikiu vahendatav impulss põhjustab käelihaste (sihtorgan) kokkutõmbe, mille tagajärjel küünarnukk kõverdub ja käsi tõmmatakse tagasi. Samal ajal, kui seljaajust liigub info mööda motoorset närvikiudu lihasesse, liigub impulss edasi peaajusse (vaheneuronites toimunud sünapsid). Alles seejärel teadvustatakse valu.
Alkoholi mõju närvisüsteemile – Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitudnärvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena. Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused.Veel hullemini mõjutavad närvisüsteemi tööd narkootikumid. Need kahjustavad hingamisteid ( näiteks hašiš, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired. Nakootikumid mõjutavad närvisüsteemi – isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine; põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi.Traumad – ja muud selja kahjustused võivad põhjustada erineva ulatusega motoorse ja sensoorse defitsiidi. See võib tuua kaasa jäsemete osalise või täieliku halvatuse. Sellised traumad võivad mõjutada ja autonoomset närvisüsteemi (nt elundite tööd).Pärilikkusel on oluline osa närvisüsteemi haiguste kujunemise. Paljud haigused on päriliku eelsoodumusega.Ka mitmed viirused ja bakterid levitavad nakkushaigusi, mis põhjustavad närvisüsteemihäireid. Osa närvisüsteemi haigustest on tingitud närvirakkude valikulisestvananemisest. Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees.
Entsefaliidiks nimetatakse ajupõletikku. Sellesümptomid on peavalu, uimasus, palavik ja väsimus,esineda võib ka krambihooge, hallutsinatsiooneja mäluhäireid. Ajupõletikku võivad põhjustadahaigustekitajad: viirused, bakterid, agaka mõned algloomad. Puukide levitatav viiruslikpuukentsefaliit on Eestis üks kõige sagedaminiesinev närvisüsteemi nakkushaigus. Entsefaliidiravi sõltub sümptomitest ja on edukam, kui haigusvarakult tuvastatakse. Täielikult paraneb entsefaliidistvaid umbes kolmandik haigestunutest.Lastehalvatus ehkpoliomüeliit on viiruslik nakkushaigus, mis üldjuhul kulgeb sümptomiteta.Kui viirused tungivad aga ajju, hakkavad nadhävitama liigutusi juhtivaid neuroneid ja võivadesile kutsuda lihasnõrkust ja halvatust. Võib loota,et seda varem laialt levinud rasket haigustvarsti enam pole, sest selle vastu vaktsineeritakse.Dementsus ehk vaimsete võimete ulatuslik väheneminevõi kadumine varem normaalsete võimetegainimesel on ajurakkude hävimise tulemus.Dementsusega kaasneb mälu, tähelepanuja kõnevõime ning probleemilahendamise oskusehalvenemine. Haiguse hilisemates staadiumitestekivad haigel probleemid aja- ja kohatajus ninghaige ei tunne enam inimesi ära. Dementsus võibkaasneda ajukahjustusega või tekkida järk-järgultpikema aja jooksul mõne närvirakke või närvidevahelisiühendusi kahjustava haiguse tulemusel.Kõige tuntumad närvirakke kahjustavad ehkneurodegeneratiivsed haigused on Alzheimeritõbi ja Parkinsoni tõbi. Sageli on dementsusüheks vananemise kõrvalnähuks. Dementsus onjärjest süvenev ja üldjuhul ravimatu, kuna sedapõhjustavate haiguste tekkepõhjusi täpselt veelei teata.Alzheimeri tõbi – algstaadiumis degenereerub koliinergiline süsteem, mis on keskse tähendusega mälu seisukohalt. Parkinsonism – haigusnähtude kogum (jäsemete värin, lihaskangus, liigutuste aeglus, kohmakus, tasakaalu säilitamise raskused), mis võib tekkida ajukahjustuse tagajärjel ja ravimite kõrvalmõjuna. Need haigusnähud häirivad igapäevaseid tegevusi ja enese eest hoolitsemist. Parkinsonismi erivormidest on kõige sagedasem aju vananemisest ja virgatsaine dopamiini vähesusest tingitud Parkinsoni tõbi, mida esines 2002. a. 1% üle 65 a. inimestest.Epilepsia ehk langetõbi on levinud krooniline ajuhäire, mis võib tekkida näiteks geenihäirete, nakkushaiguste, trauma või hapnikupuuduse tagajärjel. Seda haigust iseloomustavad periooditi tekkivad haigushood, mille korral on ajurakud üleaktiveeritud. Langetõvehooga kaasnevad haigusnähud olenevadepilepsia raskusastmest. Mõnel haigel põhjustab epilepsia lühiajalist teadvusekadu, kuid teistel lisaks veel lihaste krampe. Seda haigust esineb umbes 50miljonil inimesel üle maailma ja see võib avalduda juba väga varases lapseeas. Epilepsiat võib esineda ka vaid teatud eluperioodil (sagedaminilapseeas), kuid üldiselt kannatavad haiged selle all kogu elu. Paljudel juhtudel on langetõvehooge võimalik ravimitega kontrolli all hoida, kuid umbes 30 protsendil haigetest ei allu epilepsia ühelegi ravimile.Insult on aju verevarustusega seotudhäire. Kui ajus lõhkeb veresoon või tekib hüübinudvererakkudest tromb, siis saavad seda piirkondaümbritsevad närvirakud kahjustada võisurevad. Olenevalt kahjustuse ulatusest ja ajupiirkonnast,mida see hõlmab, võib inimene insulditagajärjel ka surra. Kui kahjustus on tekkinudnäiteks kõnekeskuses, ei saa inimene enam hästivõi ka üldse rääkida. Liikumiskeskuses tekkinudkahjustus mõjutab liikumisvõimet. Hiljutiseduuringud on näidanud, et ajurakud on mõnikordvõimelised siiski mingil määral taastuma.Trauma tagajärjel tekkivaks kesknärvisüsteemikahjustuseks on tavaliselt selgroovigastused.Sõltuvalt vigastuse asukohast võivad sümptomidsuuresti varieeruda – alates kergest valustkuni täieliku halvatuseni. Selgroovigastuste põhjustatudliikumisvõimetus võib olla pöörduv, kuipõhjuseks on selgrookanalit mõjutav paistetus.Kui aga vigastus lõhub seljaaju närvikiudusid,on halvatus tavaliselt pöördumatu.
Piirdenärvisüsteemi haigused on kas kaasasündinud või omandatud.Kaasasündinud piirdenärvisüsteemi haigusi praegu ravida ei osata. Need esinevad juba enne sündi või avalduvad mõne elukuu jooksul. Neid võivad põhjustada geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond või mürgine aine. Selliseid ühendeid, mis võivad põhjustada loote väärarengut, nimetatakse teratogeenideks.Muud tüüpi kahjustusi on aga teataval määral võimalik ravida. Kui närvirakudpole lõplikult kahjustatud, suudavad närvid ise tagasi kasvada. Piirdenärvisüsteemi haiguste raviks ja vältimiseks on vaja elada tervislikult – hoida kaal normis, mitte puutuda kokku mürkidega, süüa tasakaalustatud toitu ning piirata või vältida alkoholitarbimist.Omandatud piirdenärvisüsteemi haigusi põhjustavad näiteks alkohol, narkootikumid ja muud mürgid, vitamiinipuudus, HI-viirus, traumad, kasvajad.Kuna igal närvil on kindel ülesanne, võivad piirdenärvisüsteemi häired avalduda väga erinevate sümptomitena, alates kihelusest, lihasväsimusest ja tundlikkuse vähenemisest kuni organite töö häireteni. Kõige raskematel juhtudel võivad organid oma töö üldse lõpetada või tekkida hingamisraskused.
Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele.Refleksid on kas tingimatud (kaasasündinud) või tingitud (omandatud).Refleksikaar on neuraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimimist.Närvisüsteemi häireid põhjustavad alkohol, narkootikumid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine.
