4. Strateegilised ennustused
• 2/3 tippjuhtidest usub, et sel aastakümnel 2011-2020
tuleb tehnoloogia muutma elu- ja töökorraldust
oluliselt enam, kui mistahes eelneval kümnendil
• Tehnoloogiate kasutuselevõtu paradigmad ja
tingimused on põhimõtteliselt muutumas
• Suhtlusvõrgustikud tulevad meie tegevusi oluliselt
muutma
• 52miljrdit eurot kulutati Pilvetehnoloogia arendamise
peale aastal 2011. Kulutused Cloud tehnoloogiasse
kasvavad igal järgneval aastal 19%
5. “Tarkade” seadmete arv
kahekordistub iga 3-4 aastaga
• 2011 nutitelefoni hind alla 100 EUR
• 2014 on mobiili OS populaarsem kui PC-de OS
• 2015 veebikasutus läbi telefoni ületab PC-de oma 4 korda
• 2014 80% eurooplastest omab nutitelefoni
• IPad’i tõi murrangu!
• Tahvelarvutite müük kasvab 2016 aastaks üle 900 milj. Igal
8ndal inimesel on tahvelarvuti
• Mobiilsete seadmete funktsionaalsuse hüppeline areng
• Internet on kõikjal
• Suhtluskeskkonnad Twitter, Facebook, Youtube jm mõjutavad
reaalset maailma ja sündmusi üha rohkem (Inglismaa mäss,
Jaapani tsunaami üleelamine)
9. IT on vahend, mitte eesmärk!
IT - on arengu ja konkurentsivõime peamine allikas
kõigis eluvaldkondades
ca 50% efektiivsuse kasvust saadakse tänu IT rakendamisele
IT - lahenduste eesmärgiks ei ole mõttetuid asju 10
korda kiiremini teha, vaid luua võimalus
tegevusprotsesside lihtsustamiseks ja ressursside
efektiivsemaks kasutamiseks
• IT - s.o. uued tegevusmudelid ja -võimalused
• IT - s.o. uued koostöö ja partnerluse võimalused
• IT - s.o. efektiivsemad juhtimis- ja töökorraldusvõimalused
10. Protsessijuhtimine on hea töövahend IT-ga
seonduvate arenduste juhtimiseks
Info-
süsteem 4
Terviklik
infosüsteem
IT peab andma
tegevusele
Info-
parima
süsteem 3
otstarbeka toetuse Info-
Tegevus- süsteem 1
protsessid Info-
süsteem 2
Kasutuselolevad
IT süsteemid
11. Protsess (juhtimises):
Protsess on eesmärgile suunatud tegevuste
järgnevus ajas
• Põhiprotsess on protsess, millega luuakse
kasusaajale otsene lisaväärtus (teenus).
Põhiprotsessi osadeks (Alamprotsessideks) on
tegevused, ilma milleta teenuse osutamine on
võimatu
• Tugiprotsessid on põhiprotsesse toetava
ülesandega. Ilma tugiprotsessideta on teenuse
osutamine vähemalt teatud aja jooksul võimalik
12. Protsessi sammud
Hoovad
Olukord Olukord
enne – Tegevus pärast –
sisendid väljundid
Ressurss
13. Otseselt põhiprotsessiga seotud tugiprotsessid
Õppetöö planeerimine ja Aruandlus ja analüüs E-õpe ja IT-toetus Raamatukogu,
juhtimine •HTM õppeprotsessile õppevahendite jm
•Tunniplaan, koormused, •Haridusosakonnad •IT teenuste haldus haldus
•Asendused •Kogukond •IT planeerimine • RMTK töö
•Üritused •Dokumendihaldus •IT projektide juhtimine korraldamine
•IT eelarve koostamine •Õpikute arvestus
e-Kool, EHIS, KIS, veeb, e-post,, EHIS, KIS, e-Kool, Moodle, IVA, VIKO, •Töökeskkond õpilastele
GpUntis; aSc, Intranet Koolitark, Excel Excel, Project RIKS, URRAM, veeb,
KIS?
Kooli põhiprotsess: Keskkonna loomine õpilase arenguks.
Õpilase arendamine
1. Õppekava-järgne 1. Õpetamine, kasvatamine, õppimine
õppekasvatustöö 2. Õpikeskkonna kujundamine
2. Õppekava-väline 3. Õpilaste toetamine
õppekasvatustöö 4. Huvitegevus
Õpilane ja
kogukond
Haldus, üldjuhtimine Finantsjuhtimine Kommunikatsioon Personalijuhtimine
•Varade haldus •Raamatupidamisarvestus •Üldteave •Personaliarvestus
•Koristus •Eelarve koostamine •Õppetöö info •Värbamine
•Turva •Palgaarvestus •Kogukonna teavitamine •Personali koolitus
•Söökla •Suhtlus •Personali hindamine
Excel, Taavi Palk, Excel, Googlle Koduleht, Intranet, e-post, •Personali atesteerimine
Dokumendihaldus, KIS? vahendid SMS, blogid, pildigaleriid, Veeb, Intranet, wiki, KIS
Skype, msn
Kooli tervikuna toetavad tugiprotsessid
14. Kooli infosüsteemid – IT teenused kasutajatele
Põhitegevuse kriitilised
E-õpe: seadmed, tarkvara, materjalid, meetodid, oskused
teenused
Kooliinfosüsteem: e-Kool, Koolitark, Stuudium
Dokumendihaldus, Intranet, Postipoiss, EKIS
Koduleht
Muud teenused
Grupitöö ja infovahetus: kalendrid, meilivahetus
Aruandlussüsteem: EHIS
Majandustarkvara, palgaarvestus: Hansa, Taavi Palk
Kasutajate (õiguste) haldus
Tugiteenused Infoturbeteenus (tulemüür, viirustõrje, spämmitõrje)
Kaugtöö Terminal Server
15. E-õpe
EHIS
Raamatupidamine
Dokumendihaldus
Kasutajate haldus
Intranet ja avalik veeb
Infoturbeteenus
E-kool
Kaugtöö Terminal
Töökoha riist-ja tarkvara: Exchange, Outlook
- Lauaarvutid, laptopid, printerid, projektorid, smart-tahvel jne
- MS Win, Linux, Outlook, Office, Hansa, F-Secure, Adobe
Serverid:
- Tarkvara: E-mail/Exchange, Navision, andmebaas SQL,
Web Directory/Win2003, File-, Print-, Terminal-Server
Infoturve (viirus, späm, nuhkvara)
- Riistvara: 1…n füüsilist server-arvutit
Võrgud, võrgu- ja sideseadmed:
-WAN:internetiühendus, LAN - WIFI
-Tulemüür
16. Tervikpilt
Kui tervikpilt on olemas, siis on sellega lihtne
seostada erinevaid vaateid (analüüse), nagu
näiteks:
• tänane reaalne olukord ja tuleviku soovitav
olukord;
• andmeturbe vaade;
• IT töökindluse vaade;
• IT töökorralduse ja tööjaotuse vaade jne.
17. IT HOOLDUS:
Tegevus- •Kas kasutatav tarkvara toetab kooli
Infohaldus
protsesse piisavalt? Tipp-
protsessid •Mis on IT investeeringute mõju kooli juht
tegevusele?
Seire ja
•Kus on kooli ja IT arenduse prioriteedid?
profülaktika
•Mis on kooli nõuded töökindlusele?Äri- IT-juht
Äri-
IT-rakendused, Intsidentide
Personal
juht 2 3
juht
infosüsteemid, •Mis on tervikpilt meie tarkvaradest 2-3
haldus
infovarad aasta perspektiivis?
•Kas rakendusi peab nii palju olema?
Kasutaja-
•Milliste funktsionaalsuste lisamine
tugi
annab suurima efekti meie tegevusele?
IT teostusmeeskond
Muudatuste
haldus
•Kus on meie taristu nõrgad kohad?
•Kas turvalisus on piisav?
Arendus-
•Kas investeerime optimaalselt? Spetsiaal-
nõustamine rakenduste tugi-
•Mis on optimaalne investeeringute firmad
vajadus 1-2 aasta perspektiivis?
IT infrastruktuuri
•Kui arendame taristut, mis kasu tarne- ja tugi-
Arendusprojektid sellest
Tootetarned
on meie põhitegevusele? firmad
18. Põhirakendused Üldrakendused Taristu rakendused
• PÕHIPROTSESSE TOETAVAD • TURUNDUS •INTERNETI ÜHENDUS ja
SÜSTEEMID • Avalik veeb VPN-id
• E-õppe keskkond • Uudiskiri •KAUGTÖÖ
• Tunniplaani loomine • FINANTS JA RMTP •SPÄMMITÕRJE
• MS Office, OpenOffice • RMTP •VARUNDUS
• E-õpiobjektid • Palgaarvestus •WiFi
• Google lahendused • Internetipank •VIIRUSETÕRJE
• DOKUMENDIHALDUS • Viirustõrje keskhaldus
• KOOSTÖÖ
• LUKUSÜSTEEM
• Exchange - Outlook
• SIGNALISTATSIOONI
• Exchange - Ühiskaustad
SÜSTEEM
• Intranet
• VIDEOVALVE
• Failihaldus võrguketastel
• VAHETU KOMMUNIKATSIOON
• TÖÖJAAMA TARKVARA:
1: Skype • OP.SÜSTEEM: Windows XP
Pro / Windows 7
2: MSN
• OFFICE:MSOffice 2007
• KASUTAJA TÖÖKESKKOND
• PDF: CuteDPF, PDFPrinter
MS Office
ID-kaardi tarkvara • PAKKIMINE: 7Zip
DigiDoc • MULTIMEEDIA:
19. Tellija nõuded töökindlusele (käideldavusele)
Olulisus põhitegevusele (SLA Selgitus
tase)
3 - kriitiline - taaste kuni 2h ka lühiajaline (kuni 2h) katkestus töös põhjustab arvestatavaid
ebamugavusi või klientide rahulolematust. Katkematu töö peab tagatud
olema tagatud dubleeritud seadmetega, samuti peab olema taasteplaan
kui kogu süsteem siiski ei tööta
2 - oluline - taaste kuni 1 päev lühiajalised katkestused (kuni 8h) talutavad (kord-paar aastas), kuid kiireks
taastamiseks on vajalik taasteplaani olemasolu
1 - toetav - taaste kuni 2 töö teatud aja vältel (paar päeva) ilma antud rakenduseta ei häiri oluliselt
päeva organisatsiooni kui terviku tegevust. Määrata tuleb aeg, mille jooksul
peab rakenduse töö reeglina olema taastatud. Soovitav on taasteplaani
olemasolu
0 - väheoluline - võimalusel 0 - saab hakkame ka ilma antud rakenduseta, s.t. on olemas meetod,
kuidas saab hakkama ilma antud IT rakenduseta või alternatiiv kuidas teha
seda IT-d kasutamata. Rakenduse töö taastatakse nii ruttu, kui
otstarbekas.
20. Nimi: Klassikoolituste koolitusmaterjalide pank
Valdkond / ISO protsess Koolitused: Kavandamine
Üldjaotus Põhitegevus
ÄRI/INFRA ÄRI
Ärifunktsionaalsus: Presentatsioonide, harjutusülesannete jms hoidmine - klassidesse laadimiseks -
dokumendihaldus
Vastutav tellija: Margit
Hooldaja: Erki?
Olulisus ärile (SLA tase) 3 - absoluutselt ärikriitiline
Hinnang (ärifunktsionaalsus) Kui võrk on olemas, siis kõik toimib.
Hinnang (IT tehniline) Vaja on, et kõik koolitusmaterjalid asuksid ühes kohas, kus need on ka varundatud.
Klassi materjalid võiksid automaatselt tulla asukohat kus neid ka varundatakse
Arendusvajadused Hooldus Infrasse.
AK-l määrata, kus mida hoida. (soov O: peal kõik, koopiad AK-sse koolituseks, pärast
kustutada)
Varundus korda.
Arendusprioriteet 2 Varsti
Tehniline lahendus: Failihaldus arvutikooli oma serveris ja O: kettal
Ligipääsu-/kasutajahaldus ak.sise domeenikasutajad, bcs.ee kasutajad
Tarkvara/litsentsid(?) MS koolituslitsentsid
Varundus nõutav 3 - 1x pävas, >4 koopia
24. Õppealajuhataja ülesanded IT valdkonnas
Põhivastutus: IT strateegiline juhtimine õppe-kasvatustöös
• IT otstarbekaima kasutuse tagamine oma valdkonnas s.o. õppe-
kasvatustöö + IT-arendus
– õppe-kasvatustöö planeerimine ja juhtimine (tunniplaan, asendused)
– aruandlus õppe-kasvatustöös
– e-õppe strateegia ja e-õppe rakendamine
– õpetajate nõustamise/koolitamise tagamine
– e-õppe läbiviimiseks vajaliku keskkonna ja toe tagamine
• IT rakendamise kontroll õppetöös
• IT arendusprojektide planeerimine, tellimine ja üldjuhtimine õppe-
kasvatustöö valdkonnas
– e-õppe keskkonna valik
25. IT juhi ülesanded
Põhivastutus: Tehnoloogia juhtimine
• IT strateegia sidumine kooli strateegiaga
• IT võimaluste/vajaduste uurimine. Koolijuhtide
nõustamine
• Optimaalse IT arhitektuuri ja tehnoloogilise platvormi
tagamine
• IT rakendamise tulemuste kontroll
• IT arendusprojektide, hangete, partnerluse planeerimine
• IT valdkonna projektide juhtimine
• IT-süsteemi käideldavus-nõuete ja halduse planeerimine
26. Haridustehnoloogi ülesanded IT valdkonnas
Põhivastutus: e-õppe arendamine koolis
• Info hankimine e-õppe võimaluste kasutamise, e-õppega seotud
probleemide ja vajaduste kohta koolis;
• Kooli juhtkonna nõustamine õpetajate e-õppe alase koolituse planeerimise
alal;
• Õpetajate koolitamine ja nõustamine e-õppe valdkonnas:
– õpetajate juhendamine e-kursuste õppematerjalide koostamisel;
– e-õppe alase info levitamine ning e-õppe uute tehnoloogiate ja multimeedia-
võimaluste tutvustamine õpetajatele (ja õpilastele?);
– õpetajate teavitamine e-õppe alastest üritustest ja koolitusvõimalustest;
– abi- ja juhendmaterjalide koostamine e-õppeks;
– õpitarkvarade ja kaasaegsete õppemeetodite tutvustamine õpetajatele.
• IKT-põhiste koostöö- ja arendusprojektide (koolisisesed; vabariiklikud,
rahvusvahelised) algatamine ja koordineerimine.
28. Mis on projekt?
Projekt on tegevuste kogum, mida seob omavahel
teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu spetsiifiliste
eesmärkide või eesmärgi saavutamiseks kasutades
selleks kindlaksmääratud ressursse
TULEMUS
AEG EELARVE
28
29. Projekti tunnused
• Uudsus
• Ajaline piiratus (konkreetne algus ja lõpp)
• Konkreetne eesmärk ja tulemus
• Piiritletud (erinevate) ressursside vajadus – aeg, raha,
vahendid ja inimesed
• Keeruline planeerida, keeruline juhtida, riskirohkus
• Kindlaksmääratud vastutus
• Omab organisatsiooni
• Olulisus organisatsioonile
29
30. Millal kasutada projektitööd?
• Ei ole võimalik kasutada tavapäraseid
monotoonseid/rutiinseid protsesse
• Vajatakse suuremat paindlikkust
• Kliendi/sihtrühma ootused on väga eripärased
ehk soovitakse saada unikaalset lahendust
• Soovitakse väiksema hulga inimestega jõuda
eesmärgini
• Soovitakse eesmärgini jõuda kiiremini
30
31. Projekt või tavatöö
• Tavatöö – rutiinne, pidev
(personalijuhtimine, müügitegevus,
raamatupidamine, dokumendihaldus)
• Projekt – erandlik
(rahuloluküsitluse läbiviimine, müügikampaania
läbiviimine, uue raamatupidamisprogrammi
juurutamine, dokumendihalduse sisseviimine)
PROJEKTI ISELOOMUSTAB EESMÄRKIDE TÄPNE
MÄÄRATLEMINE
31
33. Rühmatöö - võimalikud riskid
• plaanitakse teha valet asja
• tehakse asja asja pärast
• reeglid meeskonnatöös ei ole paigas
• tavatöö hakkab projektitööd segama
• vastutus on ei ole paigas
• ebareaalne eelarve
• ebareaalne aeg
• üllatused, inimesed jäävad haigeks, puhkused
• personali kompetents ei vasta
• osa tegevusi on planeerimata
33
35. Projektorganisatsioon
On ajutiselt mingi eesmärgi saavutamiseks
loodud organisatsioon, mille ülesehitus ei pruugi
olla vastavuses organistatsiooni enda
struktuuriga
Ülesanded:
• Lahendada ajutisi ja tavapäratuid ülesandeid
• Luua uusi koostöövorme
• Luua uusi infovahetusvorme
35
36. 9 projektijuhtimise valdkonda
Ulatuse/mahu
Seoste juhtimine Aja juhtimine
juhtimine
Kvaliteedi Personali
Kulude juhtimine
juhtimine juhtimine
Hangete ja
Kommunikatsiooni
Riski juhtimine lepingute
juhtimine
juhtimine
36
37. Projektorganisatsioon
• Tellija – tellib või finantseerib projekti
• Projekti juhtrühm:
– tellijapoolne otsustaja
– teostajapoolne otsustaja
– võtmeeksperdid
• Projektijuht - piisav kompetents, otsustus- ja vastutusvõime
• Projekti meeskond: töörühmad
37
T
38. Projektijuhi roll
muutused
planeerimine organiseeri-
mine
eesmärk ressursid
kontroll ja
liidriroll tagasiside
analüüs
38
39. Projektijuht
Juhib projekti igapäevaselt (operatiivselt)
• organiseerib projekti käivitamise
• moodustab projekti meeskonna ja juhib selle (töörühmade)
tegevust
• struktureerib projekti faasideks ja osaprojektideks
• korraldab dokumentatsiooni ja aruandluse
• kindlustab projekti realiseerimise kokkulepitud tähtajaks
• juhib kokkulepitud eelarvet
• tagab piisava kommunikatsiooni kliendiga ja kliendi rahulolu
• juhib juhtrühma tööd ja annab aru juhtrühmale
• ennetab tekkivaid probleeme ja lahendab need
• koostab projekti lõpparuande ja lõpetab projekti
39
T
40. Hea projektijuht
• positiivse hoiakuga, koostööle orienteeritud
• “talupoja kaine” mõtlemisega
• eesmärgile orienteeritud
• objektiivne
• paindlik, mitte jäik
• riski võttev
• innovaatiline
• motiveeritud
40
42. Tegevusplaani koostamine
• määratakse tegevused ja ülesanded
• määratakse tegevuse kestvus ja ressursi-vajadus
(inimesed, seadmed, ruumid jne.)
• määratakse iga tegevuse täpne lõpptulemus
• pannakse tegevused loogilisse järjekorda
• määratakse tegevused, mida saab paralleelselt
sooritada
• määratakse kontrollkohad ja selleks hetkeks vajalikud
tulemused
43
T
43. Tegevusplaani koostamine
• määratakse tegevused, mida saab varem alustada juba
siis, kui sellele eelnev tegevus pole veel lõppenud
• määratakse projekti kriitiline tee - lühim aeg projekti
elluviimiseks - iga viivitus mistahes kriitilisel teel oleval
tegevusel tekitab hilinemise projekti lõpptähtajas
• otsitakse võimalusi kriitilise tee lühendamiseks
• kontrollitakse kas tegevusplaan mahub etteantud aja
sisse
• võimalusel optimeeritakse tegevuste järjekorda ja
kestust
44
T
45. Probleemid projekti kulgemisel
• Ei jõua esialgseks tähtajaks valmis
• Läbiviidavates projektides tuleb ette liiga palju
muudatusideid
• Pidevalt tekivad probleemid ressursside (inimesed,
raha, vahendid jm) eraldamise ja kättesaadavusega
• Pidevalt minnakse eelarvest üle
• Tihti tuleb töid ümber teha
47
46. Muudatused projekti käigus
Mida peab muudatuste sisseviimisel arvestama?
Kas muutub:
– tähtaeg
– eelarve
– etappide või kogu projekti lõpp-tulemuse formuleering
– tegevuste järgnevus (töö organiseerimises)
– kokkulepped (juhtrühmaga, allhankijatega, meeskonna
liikmetega jne)
Vajadusel tuleb eelpooltoodut muuta ja sõlmida uued
kokkulepped
Projekti juhtrühm kinnitab muudatused, mis
mõjutavad projekti eelarvet, lõpptulemust või
lõpp-tähtaega
48
47. Kriis
• Kriisiga, sh hiiliva kriisiga on tegemist siis, kui
probleemid kuhjuvad selliselt, et olemasolevates
raamtingimustes ei ole võimalik lahendust leida
• Tegevused kriisi lahendamiseks
– asjaomaste osapoolte kiire informeerimine
– objektiivse info kogumine
– kompromiss-lahenduste pakkumine
– konstruktiivsus lõpptulemuse saavutamiseks
49
49. Projekti lõpetamine
Projekti lõpetamise etapid on
• tulemuse formuleerimine, loovutamine ja
tellijapoolne aktsepteerimine
• lõpparuande koostamine
• analüüs ja ettepanekute esitamine
• projekti lõppkoosolek
• materjalide talletamine
• kulutuste lõpetamine, sh projektorganisatsiooni
likvideerimine
51
T
50. Projektile lõpphinnangu andmine
Lõpparuandes peaksid olema käsitletud järgmised
teemad
• projekti kulgemise kirjeldus
• projekti tehniline edukus
• projekti ajaline õnnestumine
• projekti finantsedukus
• organisatsiooni tegevusele antav hinnang
• projekti realiseerimisega seotud raskused
• ettepanekud tegevusteks
• järgnevad projektid
52
T
52. Projektitaotlus
Juhis täitmiseks: Projektitaotluse vorm on mõeldud
projekti esmaseks läbimõtlemiseks
projektimeeskonna sees. Selle alusel esitatakse
ülevaade projektist
• PROJEKTI NIMI: Siia projekti lühike selgelt sisu
edasiandev nimetus/pealkiri
• SISU: Lühike ja selge kogu projekti sisuseletus
maksimaalselt 10-l real
54
53. Projekti osapooled
• Projekti rahastajad: organisatsioonide nimed + vajadusel
nende rolli täpsustus
• Projekti teostajad: teostajate organisatsioonide nimed
s.h. teostajate partnerid/allhankijad. Võib tuua ka
projekti eest vastutavate isikute/projektijuhtide nimed
nendes organisatsioonides
• Teised olulised seotud osapooled
55
54. Sihtgrupp
• Projekti sihtgrupi kirjeldus. Peab olema piisavalt
põhjalik. Alustada üldisemast – laiemast
sihtrühmast, kuni jõuda välja konkreetsete
gruppide kirjelduseni, kellele otseselt planeeritav
tegevus on suunatud
maht 5 rida kuni 0,5 lk
56
55. Projekti vajadus
• Argument nr 1: loetelu punktide kaupa, miks ja
kellele seda projekti vaja on
• Argument nr.2:
• jne
maht 10 rida kuni 0,5 lk
57
56. Projekti eesmärk ja tulemuslikkuse näitajad
• PROJEKTI ÜLDEESMÄRK: Siia projekti üldise eesmärgi lühike
kirjeldus ca 5 rida
• EESMÄRK nr.1 võimalikult konkreetne kirjeldus
TULEMUS: Siia konkreetne kirjeldus tulemusootusest eesmärgi
nr 1 osas. Võimalikult täpselt mõõdetavad tulemused
• Eesmärk nr.2
TULEMUS: Tulemusootus eesmärk nr 2 osas
• jne nii mitu kui olulisi eesmärke on
58
57. Projekti teostus
Lühikirjeldus, kuidas on plaanitud projekt ellu viia:
• Üldine projekti ülesehitus, peamised komponendid,
millest projekt koosneb, teostusse kaasatud osapoolte
rollid, peamised tegevused ja etapid jms
• Projekti peamiste sammude kava ajalises järjestuses
• TEGEVUS1;
• TEGEVUS2;
maht kuni 1 lk
59
58. Projekti eelarve
• Siia projekti üldkirjelduse tabelisse eelarve
põhilised näitajad nagu: kogumaht, peamised
kuluartiklid ja nende mahud
• Rahastamise jagunemine rahastajate vahel
• Eelarve jagunemine teostajate vahel
• Reeglina lisatakse eraldi täpsem eelarve Exceli
tabeli kujul
60
59. Projekti riskid ja jätkusuutlikkus
• RISK NR.1: Riskid nende tähtsuse ja ilmnemise
tõenäosuse järjestuses
Kuidas riski maandada: ...
• RISK NR.2:
Kuidas riski maandada: ---
jne
Jätkusuutlikkuse argumentide loetelu
• ARGUMENT 1:
jne
61
60. TEGEVUSKAVA
Esmaspäeval
• Tee selgeks, mis on see valupunkt, millele soovite oma koolis
lahenduse leida
• Hinda millised on Sinu kooli ja Sinu enda võimalused alustada
projektiga sel aastal
• Uuri ja tee selgeks, kas selles valdkonnas on juba eelnevalt keegi antud
probleemiga tegelenud
Järgmise 1 kuu jooksulbb
• Aruta oma inimestega võimalusi ja vajadusi projekti elluviimiseks
• Pane paika eesmärgid, hinda ressursivajadust ja alusta konkreetsete
projektitegevustega
Järgmise poole aasta jooksul
• Vii oma projektiidee ellu
