Ettekanne Eesti ja Euroopa majanduse olukorrast ja arengusuundumustest personalijuhtimise konverentsil ”Töötajat väärtustav organisatsioon” 10.04.2014

1. MAJANDUSOLUKORD JA TULEVIKUTRENDID
NII EESTIS KUI MUJAL MAAILMAS
10.04.2014
Tartu
Ardo Hansson
Eesti Pank

2. I. Maailmamajandus
II. Euroala areng
III. Eesti majandus

3. Lähiaastatel oodatakse
maailmamajanduse kasvu kiirenemist
Allikas: IMF
• Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul
• Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud ning võib oodata, et see
trend jätkub

4. Tööpuudus on maailmas arenenud erinevalt
Allikas: Reuters EcoWin
• Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades
• Erinevalt Euroopast on USA puhul tööjõus osalemine märgatavalt vähenenud
USA, Jaapani ja euroala töötus

5. Euroala töötuse määr püsib
stabiilselt 12% lähedal
• Töötus ja tööpuuduse dünaamika varieeruvad eri riikides
märkimisväärselt
0
5
10
15
20
25
30
AT DE LU NL MT FI BE EE* SL FR IT EA LV* IE SK CY PT SP GR*
2013. a jaanuar
2013. a august
2014. a veebruar
* viimased andmed detsembrist 2013
Tööpuudus euroala riikides (%)
Allikas: Eurostat

6. Palgakasv on euroala riikides tagasihoidlik
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
EE
LT
LV
RO
SK
BG
PL
AT
DE
MT
CR
LU
HU
NL
euroala
DK
IT
BE
CZ
SE
ES
FI
UK
FR
SL
IE
PT
CY
GR
Muutus tööstuse tööjõukuludes 2013. a (palk + tööjõumaksud)*
Allikas: Eurostat
* Hollandi ja Kreeka puhul 2012. a andmed
• Suur tööpuudus hoiab palgakasvu tagasi
• Raskustes riikides langetatakse palku – see on vajalik konkurentsivõime
parandamiseks ja majanduskavu kindlustamiseks

7. • Endiselt paistavad silma riigid, kus majandusarengut pärsib varasem
tasakaalustamatus
• Euroala kasvukeskkond on riigiti erinev, kuid olukord paraneb peaaegu igas riigis
Euroala majanduskasv on tugevnenud
-6
-4
-2
0
2
4
6
Küpros
Itaalia
Soome
Hispaania
Eesti
Euroala(18riiki)
Austria
Prantsusmaa
Holland
Belgia
Saksamaa
Slovakkia
Sloveenia
Malta
Läti
2012 IV kvartal 2013 IV kvartal
SKP aastakasv (%)
Allikas: Eurostat

8. Investeeringud näitavad mõningast paranemist
85
90
95
100
105
110
115
60
65
70
75
80
85
90
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tootmisvõimsuse rakendatuse määr, %
Investeeringud (2005 =100), (ps)
Tootmisvõimsuse rakendatus ja investeeringud euroalal
Allikas: Eurostat, Bloomberg
• Euroala ettevõtete investeerimisjulgust on piiranud ebakindlus tuleviku suhtes
• Majanduskeskkonna paranemine aitab kaasa investeeringute taastumisele

9. Euroalal hoiti riigi rahandust kriisi ajal paremas
korras kui USAs või Jaapanis
Allikas: IMF
• Valitsemis- ja finantssektori vastastikuse sõltuvuse nõiaringist tuleks välja murda,
ent seejuures ei saa siiski välistada võimalust, et valitsus on teatud tingimustel
valmis finantssektorit toetama
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013*
2014*
2015*
2016*
2017*
2018*
%SKPst
Eelarve puudujääk
USA Jaapan Euroala

10. Riigi rahanduse korrastamine on suurendanud
ka probleemsemate riikide usaldusväärsust
Allikas: Reuters EcoWin

11. Hinnakasv on üleilmselt küllaltki
tagasihoidlik …
No picture available for this analysis
Allikas: Reuters EcoWin

12. … mistõttu saavad keskpangad majandust
toetada rekordmadalate intressidega
Allikas: Reuters EcoWin

13. 2013. aasta mais põhjustas föderaalreservi varade
ostuprogrammi lõpetamise signaal arenevatel
turgudel languse
Allikas: Bloomberg
Aktsiaindeks (USD, 01.01.2013 = 100)

14. Arenevate turgude mõju euroalale on jäänud
tagasihoidlikuks
Allikas: Bloomberg
80
85
90
95
100
105
110
115
120
125
130
01.2013
01.2013
01.2013
02.2013
02.2013
03.2013
03.2013
04.2013
04.2013
05.2013
05.2013
06.2013
06.2013
07.2013
07.2013
07.2013
08.2013
08.2013
09.2013
09.2013
10.2013
10.2013
11.2013
11.2013
12.2013
12.2013
12.2013
01.2014
01.2014
02.2014
02.2014
03.2014
03.2014
Aktsiaindeks (01.01.2013 = 100)
Tärkavad turud, MSCI Euroala, Stoxx USA, S&P

15. Eksport moodustab euroala majandusest
suure osa, kuid enamasti kaubeldakse
arenenud turgudega
Allikas: UNCTAD
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
Jaapan USA Euroala
G3 riikide eksport kaubanduspartnerite kaupa 2012. aastal, % SKPst
BR, IN, ID, SA ja TK Venemaa Hiina Muud arenevad riigid Arenenud riigid
• Euroala on Jaapani ja USAga võrreldes avatum

16. Eesti peamiste kaubanduspartnerite
kindlustunne on pigem suurenemas
Allikas: Euroopa Komisjon
70
75
80
85
90
95
100
105
110
115
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kaubanduspartnerite kindlustunne
Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu

17. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on
suhteliselt suur
Allikas: Eurostat, OECD
-12
-8
-4
0
4
8
12
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP reaalkasv, a/a (%)
Soome Rootsi
-20
-16
-12
-8
-4
0
4
8
12
16
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP reaalkasv, a/a (%)
Venemaa Läti Leedu
• Eesti majandusele võib negatiivset mõju avaldada Soome ja Venemaa nõrkus

18. Eesti avatus Venemaa suhtes
on aastatega vähenenud
Allikas: Eurostat
• Venemaale veetavate kaupade seas domineerib väljaspool Eestit valminud toodang
• Eesti kaubavahetus Venemaaga on mahult väiksem kui Venemaa kaubavahetus meie
naaberriikidega, kuid lisaks vahetule mõjule tuleb arvestata poliitilist ebakindlust, mis
võib piirata siinseid investeerimisotsuseid ja vähendada tarbijate kindlustunnet
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Venemaale suunduva ekspordi osatähtsus
(2013)
Rootsi Soome Leedu Läti Eesti
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
Venemaalt pärineva impordi osatähtsus
(2013)
Rootsi Soome Leedu Läti Eesti

19. Eestis oli möödunud aasta majanduskasv
oodatust aeglasem, ulatudes 0,8%ni
Allikas: statistikaamet
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
2010 2011 2012 2013
Panused SKP kasvu (tootmise meetod)
Töötlev tööstus Ehitus Veondus ja laondus Kaubandus
Muud tegevusalad Neto-tootemaksud SKP
• Suur osa kasvu aeglustumisest oli seotud väliskaubandusega
• Tootmismaht kahanes veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalal

20. Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas
Allikas: Eurostat
• Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud
• Edasiseks kasvuks on vaja tootmist tõhustada – investeerida tarka tootmisse
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
30 50 70 90 110 130 150 170
Kasv Euroopas 2000-2008 (EL 27)
SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine
KeskmineaastaneSKPkasvaastatel2001-2008
Eesti 2000. aastal
Eesti 2012. aastal

21. Eesti ettevõtted on olnud äraootaval seisukohal ja
investeerinud ettevaatlikult
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon
50
55
60
65
70
75
80
85
90
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Investeeringute kasv ettevõtete sektoris (%)
Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC (a/a)
Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps
• Vajadus lisainvesteeringute järele on siiski suurenenud
• Tootmisvõimsuse rakendatus on kerkinud buumieelsele tasemele
• Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine
võimaldavad kasvatada tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada palga ja tööjõukulude
kiiret kasvu
Ettevõtete investeeringute kasv (vasakpoolne skaala)
Tootmissisendite rakendatuse määr (%, parempoolne
skaala)

22. Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on
vaja investeerida põhikapitali ja töötajate
arendamisse
0
20
40
60
80
100
120
140
Rumeenia
Läti
Poola
Eesti
Ungari
Portugal
Leedu
Malta
Tšehhi
Kreeka
Slovakkia
Küpros
Sloveenia
UK
Itaalia
Soome
Hispaania
Austria
Rootsi
Saksamaa
Holland
Taani
Iirimaa
Prantsusmaa
Belgia
Tööjõu tunnitootlikkus* (EL 27 = 100)
Allikas: Eurostat
* Keskmine tunnis loodav lisandväärtus
• Eesti tööjõu tunnitootlikkusel on palju arenguruumi

23. Mis takistab kasvu?
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad tegurid
piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõupuudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid
Allikas: Euroopa Komisjon
• Ettevõtteid ei piira investeeringute rahastamisvõimalused
• Suurimaks takistuseks hindavad ettevõtted kesist nõudlust
• Sellele järgneb tööjõupuudus, mis ilmselt süveneb, kui nõudlus taastub

24. Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine
elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas*
• Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte, hiljem keskmises
tööeas inimeste arvelt (keskmiselt 4800 inimese võrra aastas)
• Järgmise 15 aastaga väheneb tööjõud konstantse vanuse- ja soospetsiifilise
osalemise korral ligi 15% ehk 75 000 inimese võrra
* Pessimistlik stsenaarium. Statistikaamet koostab kaht rahvastikuprognoosi. Pessimistliku väljavaate kohaselt jääb senine negatiivne
rändesaldo püsima ja väheneb vaid pisut, optimistliku väljavaate puhul eeldatakse rändesaldo tasakaalustumist
Allikas: statistikaamet
-1,0%
-0,8%
-0,6%
-0,4%
-0,2%
0,0%
0,2%
0,4%
0,6%
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
50-74 25-49
15-24 kokku

25. Peale tööjõupuuduse vaevab Eestit ka
tööpuudus
• Tööpuudus on pärast kriisi oluliselt vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem, kuid püsib
siiski suhteliselt suur
• Ühelt poolt on suur tööpuudus majandusele probleem, teiselt poolt aga on see kasutamata
ressurss
Allikas: statistikaamet

26. Tööealiste inimeste hulga vähenedes ei
saa hõive püsivalt suureneda
• 2013. aasta II poolaastal oli hõive kasv nullilähedane
• Hõive kasvas teenuste sektoris, ent langes ehituses
Allikas: statistikaamet
-12%
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
töötlev tööstus tööstus, v.a töötlev tööstus ehitus
teenused, erasektor teenused, avalik sektor muu
kokku
Hõive kasv

27. Töötajate positsiooni paranemine on viinud
palgakasvu kiirenemiseni
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
brutokuupalk reaalpalk netokuupalk
• Tänu madalale inflatsioonimäärale ulatub keskmise reaalpalga aastakasv üle 5%
Allikas: statistikaamet

28. Võimalik, et palgakasv on hakanud
majandusoludega kohanema
Allikas: statistikaamet
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
15%
2010 2011 2012 2013
riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaa eraõiguslik isik
Keskmise brutokuupalga kasv tööandja omaniku liigi järgi
• Palgakasvu kiirenemine jätkus eelmise aasta lõpus üksnes kohalike omavalitsuste
haldusalas
• Aeglase hinnakasvu tõttu Eesti ekspordi sihtriikides on siinsete ettevõtete
tootmiskulude kasvu ja konkurentsivõime vahel varasemast tugevam seos

29. Töötute reservatsioonipalga kasv on
aeglustunud
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2009 2010 2011 2012 2013
töötuse määr reservatsioonipalga aastakasv keskmise brutokuupalga aastakasv
Allikas: statistikaamet
• Tööotsijate ootused on võimalustega rohkem kooskõlas

30. Reservatsioonipalga kasv on aeglustunud
eelkõige kõrgema haridusega inimeste puhul
• I ja II haridustasemega inimeste seas vähenes tööpuudus kõige kiiremini, mis
suurendas ka palgaootusi
Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo alusel
Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv
mehed naised kokku mehed naised kokku
1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja
kutseharidus
629 485 588 10,2% 10,7% 10,6%
2 II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7%
3 III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1%
Allikas: statistikaamet

31. Kõrgem haridus vähendab töötuks jäämise
tõenäosust
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Töötuse määr haridustaseme järgi
kokku esimese taseme haridus
teise taseme haridus kolmanda taseme haridus
• 60% kõrgharidusega inimestest töötab erasektoris
• Kõrgharidusega inimeste töötuks jäämise risk on püsivalt väiksem, nagu ka nende
töökohtade tundlikkus majandustsükli suhtes
Allikas: statistikaamet

32. KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA
• Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on kindlam arenenud
riikide puhul.
• Euroala majandusaktiivsus on aegamisi suurenenud, kuid edaspidi kiireneb kasv
vaoshoitult.
• Euroalal on tehtud suuri edusamme riigi rahanduse kordaseadmisel ning
eelarvete konsolideerimise lühiajalised kulud on taandumas. Kindlustunne
euroala majanduse edasise väljavaate suhtes on suurenenud.
• Tagasihoidlik hinnakasv võimaldab euroalal intresse madalal hoida – see
soodustab investeeringute taastumist.
• Majanduspoliitika seisukohalt on probleemiks see, et olukord Euroopa riikide
tööturgudel on väga erinev. Uute töökohtade loomise eelduseks on
konkurentsivõime parandamine.

33. KOKKUVÕTE – EESTI
• Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel. Lähiaastatel
suureneb sõltuvus välisnõudlusest ja ekspordivõimekusest.
• Välisturgude vaoshoitud inflatsioon suurendab ekspordi kuluefektiivsuse tähtsust.
• Eesti majandusel on jõudu kasvada Põhjamaadest kiiremini, kuid buumiaegset
kasvu enam oodata ei saa.
• Tööturg jääb Eesti majandusarengu võtmeteguriks ka lähematel kümnenditel.
Tootlikkuse kasvu tagamiseks on investeeringud tootmis- ja inimkapitali määrava
tähtsusega.
• Madal intressitase, kuulumine euroalasse ja stabiilne finantskeskkond lihtsustavad
Eesti ettevõtete tegevuse rahastamist.
• Pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestades on oluline tagada, et tööturule oleks
kaasatud võimalikult suur osa elanikest ning et seda toetaks ka
sotsiaalkindlustussüsteem.