EESTI PANGA TÖÖTUBA Pärnu Finantskonverentsil 18.04.2013

1. EESTI PANGA TÖÖTUBA
Tootlikkuse ja palkade areng
Jaanika Meriküll
Tairi Rõõm
Eesti Pank
Majandusuuringute allosakond
Pärnu Finantskonverents
18.04.2013

2. Ettekannete kava
• Tootlikkus ja palgad (Tairi) 30min
• Tootlikkuse ja palkade dünaamika Eestis (erinevad tegevusalad)
- Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted
• Kas palgakasv on Eestis olnud liiga kiire?
- Lisandväärtuse jaotumine ja tööjõu ühikukulu
- Tööjõu ühikukulu trendid:
1) Eesti erinevatel tegevusaladel
2) Eestis võrreldes peamiste kaubanduspartneritega
• Millistel eeldustel jõuavad meie palgad järele EL rikkamatele
liikmesriikidele?
• Eesti tootlikkuse areng ja rahvusvaheline võrdlus (Jaanika) 30min
• Tootlikkuse arengusuunad maailmas, globaalsed tootmisahelad (OECD),
„servicification“ (OECD)
• Eesti tootlikkus võrreldes muu Euroopaga, Eesti ja Soome võrdlus
• Tööjõutootlikkuse ja kogutootlikkuse areng Eestis ja kriisijärgne
ressursside ümberpaiknemine

3. TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE JA PALKADE
ARENG EESTIS
Tairi Rõõm

4. Tootlikkus ja lisandväärtus: mõisted
• Ettekandes räägime peamiselt tööjõu tootlikkusest
• Tööjõu tootlikkus = lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta
- lisandväärtus töötunni kohta
- lisandväärtus töötaja kohta
• Lisandväärtus
- Ettevõtte tasandil: lisandväärtus = müügitulu – kulud sisenditele
(ostetud kaubad, materjalid ja teenused)
- Riigi tasandil : SKP = e/v lisandväärtus + neto tootmismaksud
• SKP sissetulekute meetodil = hüvitised töötajatele (palk + tööandja
sotsiaalmaksed) + hüvitised kapitaliomanikele (põhivara kulum + kasum) +
neto tootmismaksud
• Tootlikkuse ja palkade arengu võrdlemine:
- Kui suure osa lisandväärtusest moodustavad hüvitised töötajatele?

5. Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest
0
20
40
60
80
100
120
140
160
SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)
EE: 27t EUR

6. Reaalne tootlikkus on Eestis 2000. aastaga
võrreldes kasvanud u. 50%
Reaalne tootlikkus (indeks, 2000 = 100)
0
50
100
150
200
250
300
350
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Tegevusalad kokku
Töötlev tööstus
Finants- ja kindlustustegevus
Tööstus, va töötlev
Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus
Põllumajandus, metsamajandus ja
kalapüük
Ehitus
Info ja side
Kinnisvaraalane tegevus
Kaubandus, veondus, majutus ja
toitlustus
• 2002 – 2007 kasvas tootlikkus kõige kiiremini finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, alates
finantskriisist on tootlikkus sellel tegevusalal märgatavalt langenud
• 2000 – 2012 oli kasv kõige kiirem töötlevas tööstuses
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

7. Keskmised brutopalgad tegevusalade lõikes
2002 - 2012
Keskmine nominaalne brutopalk (tegevusalad)
05001000150020002500
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga
varustamine
Mäetööstus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Ehitus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Tegevusalad kokku
Töötlev tööstus
Veondus ja laondus
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste
remont
Haldus- ja abitegevused
Haridus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kinnisvaraalane tegevus
Majutus ja toitlustus
Muud teenindavad tegevused
Allikas: statistikaamet

8. Viimasel kümnendil on palgad kõige aeglasemalt
kasvanud finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas
Palgaindeks 2012 (2002 = 100, nominaalne brutopalk)
0 50 100 150 200 250 300
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Majutus ja toitlustus
Ehitus
Töötlev tööstus
Mäetööstus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Tegevusalad kokku
Haldus- ja abitegevused
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Muud teenindavad tegevused
Haridus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Info ja side
Veondus ja laondus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Allikas: statistikaamet, autori arvutused

9. Reaalpalkade areng võrreldes kriisieelse
tasemega (2007. a.)
Reaalpalga indeks (4 kv libisev keskmine, 2007 = 100)
70.0
80.0
90.0
100.0
110.0
120.0
130.0
2008
2009
2010
2011
2012
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud
õhuga varustamine
Mäetööstus
Info ja side
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja
saastekäitlus
Töötlev tööstus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Haldus- ja abitegevused
Haridus
Tegevusalad kokku
Majutus ja toitlustus
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja
mootorrataste remont
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik
sotsiaalkindlustus
Ehitus
Veondus ja laondus
Finants- ja kindlustustegevus
Kinnisvaraalane tegevus
Allikad: statistikaamet, autori arvutused

10. KAS PALGAKASV ON EESTIS OLNUD
LIIGA KIIRE?

11. Lisandväärtus = kapitalitulu + tööjõutulu
• SKP jaotumine:
1) töötajate tulu (palk + tööandja sotsiaalmaksed)
2) kapitaliomanike tulu (põhivara kulum + kasum)
3) neto tootmismaksud
• Alates 1980ndatest on töötajatele mineva tulu osakaal SKPs enamikus
riikides langenud
• Põhjus: globaliseerumine
Kapital on rahvusvaheliselt liikuvam kui tööjõud ning seetõttu on
globaliseerumine toonud kaasa palgatulude osakaalu vähenemise
majanduslikus kogutulus (SKPs)
• Töötajatele mineva tulu osakaal kasvab majanduslanguse perioodidel ja
väheneb majanduskasvu perioodidel
Põhjus: palkade (allapoole) jäikus
• Eestis on töötajatele mineva tulu osakaal lisandväärtuses olnud alates
90ndate II poolest enam-vähem konstantne (ligikaudu 50%)

12. Tööjõu ühikukulu
• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see võrdub tootlikkuse
kasvuga
• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu ühikukulu (TÜK)
muutumine
• Reaalne TÜK näitab, kui suure osa lisandväärtusest moodustab töötajate
kompensatsioon (palk + tööjõumaksud)
• Riigi tasandil: TÜK = agregeeritud tööjõukulud / SKP
• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et palgad kasvavad kiiremini kui tööjõu
tootlikkus (eeldusel, et maksud ei muutu)
• TÜK kasv tähendab, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses suureneb.
Selle tagajärjel väheneb ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

13. Eestis on TÜK oluliselt langenud tööstuses (v.a
töötlev tööstus *)
Tööjõu ühikukulu indeks (2000 = 100, 4 kv libisev keskmine)
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Ehitus
Info ja side
Kinnisvaraalane tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Kaubandus, veondus, majutus ja toitlustus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Tegevusalad kokku (koos tootemaksudega)
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Avalik haldus, haridus ja tervishoid
Kutse-, tehnikaalane ja haldustegevus
Töötlev tööstus
Tööstus, va töötlev
Märkused: * Tööstus, v.a töötlev tööstus: mäetööstus, elektrienergia ja gaasiga
varustamine, veevarustus ja kanalisatsioon
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

14. Tööjõu ühikukulu: KIE riigid
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Tshehhi Vabariik
Eesti
Läti
Leedu
Ungari
Poola
Allikas: Eurostat, autori arvutused

15. Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
EL riigid
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Saksamaa
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Holland
Austria
Portugal
Allikas: Eurostat, autori arvutused

16. Tööjõu ühikukulu
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
Eesti jt Läänemeremaad
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Euroopa Liit
Saksamaa
Eesti
Läti
Leedu
Poola
Soome
Rootsi
Allikas: Eurostat, autori arvutused

17. MILLISTEL EELDUSTEL JÕUAVAD
MEIE PALGAD JÄRELE EL
RIKKAMATELE LIIKMESRIIKIDELE?

18. Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
220.0
240.0
260.0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
220.0
240.0
260.0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania
Prantsusmaa Itaalia Holland Austria
Portugal Soome Rootsi
EL-15 riigidKIE riigid
Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)

19. Kas ja kui kiiresti saavad sissetulekute
tasemed ühtlustuda?
• Alates 1990ndate keskelt on tootlikkus KIE (ja eriti Balti) riikides oluliselt
kiiremini kasvanud kui EL-15 riikides
• Kui sama trend jätkuks, jõuaksid meie sissetulekud võrdlemisi ruttu EL-15
tasemele
• Samas toimus tootlikkuse kasv n-ö madalalt baasilt
• Vastavalt Solow kasvumudelile on kasv seda aeglasem, mida kõrgem on
elatustase
• Seega võib eeldada, et meie ja rikkamate EL riikide tootlikkuse kasvu vahe
on edaspidi väiksem

20. Sissetulekute ühtlustumine
• Aastatel 2002 –2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u.
7,4%, Soomes 2,3%. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp
• (Reaalse tootlikkuse kasvuerinevus oli 2,5 pp)
• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp kiirem kui
Soomes
• Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga
• Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui
kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga
• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP elaniku kohta 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27
keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23
aastaga

21. Kokkuvõte
• Eestis on tööjõu tootlikkus ja tööjõukulud (palk + tööandja sotsiaalmaks)
kasvanud enam-vähem samas tempos
• Seega on meie palkade kasv olnud pikemas perspektiivis tasakaaluline
• Samas on globaalselt viimastel kümnenditel tööjõu tootlikkus palkadest
kiiremini kasvanud, s.t. tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on
vähenenud
• Meie elatustase saab jõuda EL keskmisele järele ainult eeldusel, et
tootlikkus kasvab Eestis ka tulevikus kiiremini kui ELis keskmiselt

22. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG JA
RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS
Jaanika Meriküll

23. Peamised tootlikkuse indikaatorid
• Lisandväärtus töötaja kohta
• Kogutootlikkus (TFP, total factor productivity)
– Kuidas arvutatud?
• Ettevõtte tasandil: jääkliige tootmisfunktsioonist, st see osa lisandväärtuse
kasvust, mis ei tulene hõive või kapitalisisendi kasvust
– metoodika erinevuse tõttu ei tehta (tavaliselt) riiklikku statistikat TFP
kohta, küll aga on TFP kohta arvutusi teadusuuringutes

24. Miks on Eestis tootlikkus nii madal?
0
20
40
60
80
100
120
140
160
SKP töötaja kohta, tuh. EUR, 2012 (Eurostat)
EE: 27t EUR
FI: 77t EUR

25. Lisandväärtuse loomise ahel
Allikas: de Backer (2013) OECD work on global value chains and trade in value added
[http://www.ecb.int/home/pdf/research/compnet/CompNet_Dublin_De_Backer.pdf?a7285c132d6737d18eb1a70526485173]
De Backer (2013):
• Järjest suurem osa lisandväärtusest luuakse nn teadmistepõhistel tegevusaladel, st mitte
tootmises, vaid tootearenduses, disainis, logistikas, turunduses
• Järjest suurem osa töötleva tööstuse toodangust tuleb teenustest
• Tootmisahelad on muutunud globaalse(ma)ks, riikide/ettevõtete spetsialiseerumine ↑

26. Globaalne tootmisahel (global value chain)
OECD uuringud, De Backer (2013) ja de Backer ja Yamano (2012):
• Tootmisahelad on muutunud globaalseks, mis on suurendanud
spetsialiseerumist, tootlikkust ja konkurentsivõimet
• Vahetoodang ületab mitmeid kordi riigipiire enne, kui toode jõuab
lõpptarbijani
– Viimastel kümnenditel on maailma väliskaubanduse mahud kasvanud
kiiremini kui SKP mahud
– Välisinvesteeringute mahud (hargmaised ettevõtted) on kasvanud
veel kiiremini kui väliskaubandusmahud
• Järjest enam on majanduskasvu ja töökohtade osas tähtis mitte see, mis
tooteid riik toodab, vaid see, mis tegevusi riik tootmisahelas teeb

27. Eesti asetus globaalses tootmisahelas
• Iga euro kodumaise tootmissisendi kohta kasutab Eesti 0,7 euro eest välismaist
tootmissisendit (Euroopas on imporditud vahetarbimise tähtsus kõrgem vaid
Luksemburgis, Iirimaal ja Ungaris) (Backer ja Yamano (2012))
– 1995-2005 kasvas Eestis on see osakaal kasvanud üle 10 pp
• Eesti töötleva moodustavad tööstuse ekspordist 40% teenused (OECD (2008)), mis on üks
kõrgemaid näitajaid OECDs
• Eesti ekspordis on välismaal loodud lisandväärtuse osakaal 42% (OECD (2008)), mis on üks
kõrgemaid näitajaid OECDs
– See näitaja on kõrge ka teistes väikestes avatud majandustes, sh Skandinaavias ja Ida-
Euroopas (30-40%)
AGA
– Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on spetsialiseerunud madala lisandväärtusega
tegevustele tootmisahelas
– Suurim osa innovatiivse toote lisandväärtusest läheb innovatsiooni loojale või
kõrgtehnoloogiliste sisendite tootjale, mitte toote kokkupanijale (Linden jt (2009))
• 299$ maksev iPod pannakse kokku Hiinas, kuhu jääb alla 4$ eest lisandväärtust
(Allikas: Linden jt (2009) Who Captures Value in a Global Innovation Network? The
Case of Apple’s iPod. Communications of the ACM, Vol 52(3), lk 140-144.)

28. Varuslaid: kuhu Eesti ekspordib?
Eesti eksport ELi, 2012 (kasti suurus näitab osakaalu ekspordis, värv kasvu aastal 2012)
Allikas: Luikmel, Kase (2013) Eesti konkurentsivõime ülevaade, Eesti Pank

29. EESTI VS SOOME TOOTLIKKUS 2011

30. Tootlikkus ja tootmisstruktuur
• Võrdleme aasta 2011 Eesti tootlikkust Soomega kasutades shift share
analüüsi:
– kus Lprod on tööjõu tootlikkus, o tegevusala osakaal hõives ning i tähistab
tegevusala, i=1-63
– esimene komponent näitab nn tegevusalade vahelist efekti ehk struktuuriefekti
(kui tootlikkus tegevusalade sees oleks EEs ja FIs sama, siis tootlikkuse erinevus
tuleneks vaid majanduse struktuurist)
– teine komponent näitab tegevusaladesisest efekti (kui majanduse struktuur oleks
sama, siis tootlikkuse erinevus tuleneks vaid tegevusalade erinevast tootlikkusest)
– kolmas komponent on interaktsiooniefekt või ka nn spetsialiseerumisefekt (kas EE
hõive on suurem tegevusaladel, kus EE tootlikkus on suhteliselt kõige lähemal FI-
le)
)()(
)(
)(
,,,,
,,,
,,,
iFIiEEi iFIiEE
iFIiEEi iFI
iFIiEEi iFI
FIEE
ooLprodLprod
ooLprod
LprodLprodo
LprodLprod

31. Tootlikkus ja tootmisstruktuur: tulemused
• Eesti tööjõu tootlikkus on Soome omast 2,8 korda madalam, vastavalt
23,6 ja 65,1 tuh EUR/töötaja kohta (EE 36% FIst)
 Sellest -100% tuleb Eesti madalamast tootlikkusest tegevusalade sees
-> kui Eesti ja Soome majanduse struktuur oleks sama, oleks Eesti ja
Soome tootlikkuse erinevus ikka 2,8 kordne
 Samas on võrreldes Soomega Eesti majanduse struktuuris
Soomes tootlikemate tegevusalade osatähtsus kõrgem -> kui Eestis
oleks tegevusalade sisene tootlikkus sama mis Soomes, oleks Eesti
tootlikkus Soome omast 24% kõrgem
 Nn spetsialiseerumisefekt on samuti negatiivne, st tegevusalad,
kus Eesti tootlikkus on Soomele kõige lähemal, moodustavad
koguhõivest suhteliselt väikese osa
-> Vaatame eraldi kõrg- ja madaltehnoloogilisi tegevusalasid, kas seal on
sõnum sarnane?
[OECD ja Eurostat jagavad kõrg- ja madaltehnoloogilisteks töötleva tööstuse tegevusalad
nende teadus- ja arendustegevuse (T&A) mahukuse; teenuste tegevusalad nende T&A
mahukuse, haru keskmiste haridustasemete ja IKT kasutamise järgi]

32. Eesti vs Soome, kõrgtehnoloogilised tegevusalad 2011
• Kõrgtehnoloogilisel tegevusaladel on Soome ja Eesti tööjõu tootlikkuse käärid väikseimad, tootlikkus vastavalt 81.9 ja
41.1 tuh EUR/töötaja kohta ehk vahe alla 2 korra
– Erinevused on suured töötlevas tööstuses, teenuste pool on konkurentsivõimelisem 
• Suurim osa tootlikkuse erinevusest tuleneb madalamast tootlikkusest tegevusalade sees, -82%, aga ka tegevusalade
suurusest (EEs vähem töötajaid farmaatsias, IT teenustes), -37% (interaktsiooniefekt +19%, suhteliselt suurel kõrgteh.
tegevusalal, arvutiteenustes, on EE tootlikkus suhteliselt lähemal FIle)
• Kõrgtehnoloogilised tegevusalad on kogu hõive seisukohast vähetähtsad, 4,2% hõivest EEs ja 5,3% hõivest FIs
0
50
100
150
200
250
C21 -
Farmaatsiatoodete
tootmine
C26 -Arvutite jm
elektroonika tootmine
J59_J60 - Video- ja
helisalvestiste
tootmine; ringhääling
J61 -
Telekommunikatsioon
J62_J63 -
Programmeerimine;
infoalane tegevus
M72 - Teadus- ja
arendustegevus
Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011 (Eurostat) Eesti
Soome

33. Eesti vs Soome, madaltehnoloogilised tegevusalad 2011
• Madaltehnoloogilistel tegevusaladel on tootlikkuse käärid suurimad, Eesti tootlikkus on üle 3 korra
madalam, vastavalt 25.9 ja 78.3 tuh EUR/töötaja kohta
• See erinevus tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusalade sees, -111%, samas kui tegevusalade struktuur on Eestis
kõrgema tootlikkusega tegevusalade kasuks (nt kinnisvara teenused), 75%, interaktsioon -64%
• Madaltehnoloogilised tegevusalad on hõive poolest tähtsad, 38% EE hõivest ja 30% FI hõivest
0
20
40
60
80
100
120
140
C10-C12 -Toiduainete ja joogi tootmineC13-C15 - Tekstiili-; rõiva-; ja nahktoodete tootmineC16 - Puidutöötlemine,puittoodete (va mööbel) tootmineC17 - Paberi tootmineC18 - Trükindus ja salvestiste paljundusC31_C32 - Mööblitootmine; muu tootmineG45 - Mootorsõidukite hulgi- ja jaemüükG46 - Hulgikaubandus (va mootorsõidukid)G47 - Jaekaubandus (va mootorsõidukid)H49 - Maismaaveondus ja torutransportH52 - Laondus ja veonduse abitegevusedI - Majutus ja toitlustusN77 - Rentimineja kasutusrentN79 - Reisibüroode tegevusN80-N82 - Turvatöö; kinnisvara haldus; büroohaldusS95 - Arvutite ja tarbeesemete para
Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2011
Eesti
Soome

34. EESTI TOOTLIKKUSE ARENG
2002-2011

35. Eesti ettevõtete tootlikkuse areng
Allikas: autori arvutused Eesti äriregistri põhjal
•Tootlikkuse areng järgib üldjuhul majandustsüklit, majanduskasvu ajal
tootlikkus ↑, languse ajal tootlikkus ↓
•2000-2003 kasvas tööjõu tootlikkus suhteliselt kiiremini kui kogutootlikkus
(TFP) (kapitali kasv?)
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
TFP, mediaan, EUR (2005 hinnad)
4000
5500
7000
8500
10000
11500
13000
Lisandväärtus töötaja kohta, mediaan, EUR
(2005 hinnad)

36. Eesti 2002 vs 2011
• Eesti tootlikkus on kasvanud kiiremini Soome vastavast näitajast, 2002.
aastal moodustas EE tootlikkus FI omast 25%, 2011. aastal 31%
– ehk EE tootlikkus on kasvanud 33% ja FI tootlikkus 7,5% (reaalhindades)
• Teeme sama shift share analüüsi Eesti tootlikkuse arengu kohta aja
jooksul, st EE 2002 vs EE 2011
 Tegevusalade sisese tootlikkuse kasvu komponent moodustab 110%
kogutootlikkuse kasvust (suurimakasv kinnisvaras, veonduses ja
laonduses)
 Tegevusalade vahelise ümberpaiknemise efekt moodustab 35%
tootlikkuse kasvust (kõrgema tootlikkusega teenuste osatähtsus on
kasvanud)
 Spetsialiseerumisefekt on negatiivne, -45%, st kiiresti on kasvanud
tootlikkus just sellistel tegevusaladel, mis moodustavad koguhõivest
vaid väikese osa (vee- ja õhutransport, kinnisvara,
telekommunikatsioon)

37. Kokkuvõte
• Eesti tootlikkus oli 2011/2012 2,8 korda madalam kui Soomes
– Valdav osa sellest erinevusest tuleneb erinevast tootlikkusest tegevusala
sees, mitte Eesti majanduse ebasoodsast struktuurist
• OECD: tähtis pole, milliseid tooteid riik toodab, vaid mis tegevusi riik
tootmisahelas teeb
• Kõrgtehnoloogiliste teenuste tootlikkus on kõige lähemal Soome
vastavale näitajale, aga võrreldes Soomega on Eestis neil tegevusaladel
suhteliselt vähem hõivatuid
• Samas on Eesti tootlikkus kasvanud väga kiirelt, perioodil 2002-2011 kolmandiku
võrra, samal ajal Soomes 7,5% (reaalhindades)
 Tootlikkuse kasvust suurem osa tuleneb tegevusalasisesest tootlikkuse
kasvust, aga ka majanduse struktuuri nihkumisest tootlikumate
tegevusalade suunas
 Tegevusala tasandil on spetsialiseerumisefekt negatiivne, tootlikkus on
kasvanud kõige kiiremini koguhõive poolest väikestes tegevusalades
 Ettevõtte tasandil on spetsialiseerumisefekt positiivne, suurema
tootlikkusega ettevõtetele kuulub suurem tegevusala turuosa ning see
efektiivsus on kriisijärgselt paranenud

38. TÄNAME!
KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…
Tairi.Room@eestipank.ee
Jaanika.Merikyll@eestipank.ee

39. Võimalikud teemad aruteluks
• Kas Eesti ettevõtete tihe integreeritus globaalsesse tootmisahelasse on
Eesti majanduse ja ettevõtete jaoks oht või võimalus?
• Kas ettevõtted on globaalse finantskriisi käigus/järgselt ümber
orienteerunud mõnele teisele tootmisahela etapile? Milliselt etapilt kuhu
liiguti ja miks?
• Kas keegi on seotud ettevõttega, mis toodab kogu tootmisahela etapid
Eestis? Milline on teie kogemus? Kas ja millisel tegevusalal oleks Eestis
potentsiaali klastri tekkeks, st kus enamus lisandväärtuse tootmisest
toimuks Eestis?
• Mille arvelt suudaksid Eesti ettevõtted tootlikkust tõsta? Millised on
suurima potentsiaaliga valdkonnad:
– Organisatoorsed innovatsioonid
– Teadus - ja arendustegevus, toote- ja/või protsessiinnovatsioon
– Liikumine kõrgema lisandväärtusega toodete või tootmisahela
etappide suunas, teatud tootmisetappide viimine välisriikidesse

40. Tööjõukulude osakaal SKPs pole oluliselt
muutunud
SKP sissetulekute meetodil
0%
20%
40%
60%
80%
100%
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Palk Tööandja sotsiaalmaksed
Põhivara kulum Tegevuse ülejääk ja segatulu
Neto-tootmismaksud
Allikas: statistikaamet