Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm andsid keskpanga muuseumis ülevaate Eesti finantssektorit mõjutavatest peamistest riskidest ja väljaspool pangandust tegutsevatest finantsvahendajatest. 10.11.2016

1. Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja
Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid
10.11.2016
Taavi Raudsaar
Mari Tamm

2. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest
on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2016. aasta oktoobris:
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu
tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest
kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.
Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete
tulusid ja laenumaksevõimet.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning
eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust
kinnisvarasektorist pärit riskidele.
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2016 hinnanguga

3. Eesti ettevõtete kasum jätkas vähenemist, kuigi varasemast
aeglasemalt
3
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
muu veondus ja laondus kaubandus
töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
Allikas: statistikaamet
Müügitulu teises kvartalis suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu tõttu kasum endiselt
vähenes

4. Kasumi edasine langus võib ohustada ettevõtete
konkurentsi- ja laenumaksevõimet
4
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus ei ole suurenenud, aga kasumi languse tõttu
võla ja kasumi suhtarv kasvab
100%
200%
300%
400%
500%
600%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg)
võla ja kasumi suhe (parem telg)
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

5. Laenumaksevõime on seni püsinud hea tänu kogutud
likviidsuspuhvritele ja madalatele intressimääradele
Põhivarainvesteeringute vähenemine on tähendanud suuremaid likviidseid varasid, mis toetab
laenumaksevõimet, kuid püsivalt madalad investeeringud kahjustaksid ettevõtete konkurentsivõimet
0
1
2
3
4
5
6
7
8
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
mldeurot
põhivara investeeringud
kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
hoiused ja sularaha
Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet

6. Ettevõtete maksekäitumine püsis hea
0%
5%
10%
15%
20%
I II I II I II I II I II I II I II I II I
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
maksehäiretega ettevõtete osakaal
Ettevõtete maksekäitumine
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

7. • Ettevõtete majandustulemusi jääb ka lähiajal mõjutama nõrk välisnõudlus ja
tööjõukulude kiire kasv
• Müügikäivete ja investeeringute väike kasv suurendab võimalust, et kasumi langus
peatub ja majanduskasv kiireneb
• Selle riski negatiivset mõju aitab vähendada pankade hea kapitaliseeritus ja
ettevõtete varasemalt kogutud kapitalipuhvrid
• Pankade kapitaliseerituse taset aitavad tagada kapitalinõuded
Risk 1
Ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, mis nõrgestab
ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade
laenukvaliteeti
7

8. 1. juunist jõustusid nõuded uutele eluasemelaenudele amortiseerimise osas
Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv
Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt
8
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
100
120
140
160
180
200
220
240
2012 2013 2014 2015 2016
kinnisvara hinnaindeks HOX Sweden (100=2005, vasak telg)
eluasemelaenude aastakasv (parem telg)
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused
Kinnisvarahinnad ja eluasemelaenude kasv Rootsis

9. Pangagruppide tuluteenimisvõime püsis Euroopa suuremate pankade võrdluses hea ja
kapitaliseeritus tugev
Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind
püsis soodne ning likviidsuspositsioon tugev
9
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2014 2015 2016
tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat
Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused
*Swedbank, SEB, Nordea

10. • Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast
aeglasemalt
• Emapangagruppide finantsseis on hea ja turupõhine rahastamine püsis soodne
• Põhjamaadest lähtuvate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade
kapitalipuhvrid
• Täiendavaid nõudeid pankade kapitalile on rakendatud nii Eestis kui ka Rootsis
Risk 2
Põhjamaade riskide senisest kõrgemaks hindamine finantsturgudel,
mis suurendab Eesti pankade likviidsusriski ja majanduse
rahastamise riski
10

11. Korteritehingute keskmist hinda mõjutavad tehingute struktuuri muutused
Eluasemehindade kasv 2016. aasta kolmandas
kvartalis pisut kiirenes
11
0
300
600
900
1200
1500
1800
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)
keskmine hind Tallinnas (parem telg)
keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)
Korteritehingute arv ja keskmine hind m2 kohta
Allikas: maa-amet

12. Ehitusjärku jõudnud pindade hulk samas vähenes viimastel kvartalitel, mis võib peegeldada
arendajate ettevaatlikkust
Uute elamispindade pakkumine eluasemeturul suurenes
12
0
100
200
300
400
500
600
700
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tuhatm2
kasutusluba ehitusloa saanud ehitamist alustatud
Eluruumide ehitus- ja kasutusload ja ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet

13. Uute büroopindade lisandumine suurendab vakantsust vanemates hoonetes ja suurendab
nendega seotud krediidiriski pankade jaoks
Büroopindade pakkumine suureneb
13
0
20
40
60
80
100
120
2011 2012 2013 2014 2015 2016
tuhatm2
kasutusloa saanud ehitamist alustatud ehitusloa saanud
Büroopindade ehitus- ja kasutusload ning ehitusjärku jõudnud pinnad
Allikas: statistikaamet

14. Laenude ja liisingute maht kasvas septembris aastavõrdluses 6%
Reaalsektori laenude ja liisingute maht kasvas
2016. aasta esimesel poolel suhteliselt kiiresti
14
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2012 2013 2014 2015 2016
reaalsektori laenud muud majapidamiste laenud
ettevõtete laenud eluasemelaenud
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank

15. Kinnisvaraettevõtete ja eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellist on seni püsinud stabiilne
Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid
kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud
12%
5%
9%
7% 7% 11%
7%
-3%
-12%-150
-100
-50
0
50
100
150
200
250
300
350
400
kinnisvaraja
ehitus
eluasemelaenud
muudsektorid
muudmaja-
pidamistelaenud
tööstus
logistika
primaarsektor
kaubandus
taristu
mlneurot
Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 30.09.2016 seisuga
Allikas: Eesti Pank

16. • Praeguses keskkonnas on oht, et majapidamised arvestavad seniste arengute
jätkumisega
• Samuti on võimalus, et kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv kiireneb
veelgi ja nende osatähtsus pankade laenuportfellis suureneb
• Liiga kiire laenukasv võib osutuda majandusele ülejõukäivaks ja tuua kaasa
laenukahjumeid
• Riski aitavad vähendada nõuded eluasemelaenudele
• Pankade vastupanuvõimet saab vajadusel tagada vastutsüklilise kapitalipuhvri
määra tõstmisega
Risk 3
Kinnisvarahindade tõusu ning laenukasvu
kiirenemine, mis suurendab pankade haavatavust
kinnisvaraturu riskidele
16

17. Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
väiksematest pankadest teine ja eelviimane väiksematest pankadest suurim ja väikseim
Swedbank SEB
Pankade esimese taseme omavahendite suhtarvud
Allikas: Eesti Pank, pankade avalikud aruanded
Väiksemad pangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank
Kapitaliseeritust toetab pankade stabiilne kasumlikkus ja hea laenukvaliteet

18. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Instrument Määr
Süsteemse riski puhver 1%
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%
Vastutsükliline kapitalipuhver 0%
Eluasemelaenunõuded*
85%**
50%
30 aastat
laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär
laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär
maksimaalne laenutähtaeg
* Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude
mahust.
** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.

19. Vastutsüklilise puhvri üle 0% määra kehtestamise
eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud
19
Pangalaenude kiirenenud kasv peegeldab osaliselt välislaenude refinantseerimist
50%
70%
90%
110%
130%
150%
170%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
võlg/SKP pangalaenud/SKP
Reaalsektori võlakoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

20. Laenumahu ja nominaalse SKP kasvutempod
peaks prognoosihorisondil ühtlustuma
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
nominaalne SKP pangalaenud ja liising võlg
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv
Majanduskasv kiireneb välisnõudluse ja inflatsiooni kasvu toel ning
laenukasv stabiliseerub 5% tasemel

21. … võlakoormuse tase ei ole muutunud ja püsib ettevaates stabiilsena
… pankade käitumises ei ole täheldada laenutegevust võimendavaid arenguid
Samas risk võlakoormuse kiireks kasvuks jääb püsima:
– sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade ja juures on oht, et
majapidamiste laenukasv kiireneb
– investeeringute kasvades võib ettevõtete võlakoormus suureneda
Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st
kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest …
21

22. Väljaspool pankasid tegutsevate finantsvahendajate
areng viimastel aastatel

23. Kinnisvarafondide maht on viimastel aastatel
kiiresti kasvanud
Kinnisvara fondide varade maht on kasvanud nii varade väärtuse kasvust kui uute fondide
ja investeeringute lisandumisest tulenevalt
0
50
100
150
200
250
300
350
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
miljoneurot
Kinnisvarafondide varade maht
Allikas: Finantsinspektsioon

24. Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja
teiste Balti riikide büroo- ja kaubanduspindadesse
kontorihooned;
36%
kaubanduspinnad;
34%
lao- ja
tootmishooned;
13%
muud; 13%
elamumaa; 3%%
metsamaa; 1%
Kinnisvarafondide investeeringute struktuur 31.12.2015 seisuga
Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused

25. Investorite ring on küllaltki mitmekesine
pensionifondid;
34%
mitteresidendid;
27%
ettevõtted; 25%
määramata; 6%
eraisikud; 5%
pangad; 2%
muud
finantseerimis-
asutused; 0,3%
Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga
Allikas: Finantsinspektsioon
Kõige olulisemat rolli mängivad institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega

26. Fondide areng on põhimõtteliselt positiivne, kuna tähistab
finantsvahendajate mitmekesistumist ja riskide suuremat hajutatust
finantssektoris
Riskid finantsstabiilsusele on väikesed:
– kinnisvarafondide maht on suhteliselt väike
– seosed teiste finantssektori osalistega on samuti väikesed:
• fondid kasutavad finantsvõimendust keskmiselt 50% ulatuses
bilansimahust – max kuni 2% pankade laenuportellist
• pensionifondid on olulised investorid, kuid nende endi investeeringutest
moodustab kinnisvarafondide osakute väärtus 10%
– riske vähendab ka nende tegutsemine kinniste fondidena
Kinnisvarafondid ja riskid finantsstabiilsusele

27. Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel väga hoogsalt
kasvanud
27
Septembri lõpu seisuga tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut liikmete arvuga kokku
üle 9000
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
10
20
30
40
50
60
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
miljardeurot
miljoneurot
hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
Allikas: Eesti Pank

28. Hoiu-laenuühistud moodustavad hoiuste ja varade mahu
poolest pangandussektorist ja SKPst väikese osa
28
Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
hoiu-laenuühistud
pangad
Allikas: Eesti Pank

29. Hoiu-laenuühistute finantsvõimendus on kasvanud
29
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
IV kv 2010 II kv 2016
muu võlgnevused muudele äriühingutele
võlgnevused finantseerimisasutustele võlgnevused eraisikutele
omakapital kokku
Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital
Allikas: Eesti Pank

30. Panga ja hoiu-laenuühistu võrdlus
Pank Hoiu-laenuühistu
Tegevust reguleeriv
seadus
krediidiasutuste
seadus
hoiu-laenuühistute seadus
Tegevusluba jah ei
Riiklik järelevalve jah ei
Hoiuste kaasamine
avalikkuselt
jah ei
Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond
Tulumaks
hoiuseintressilt
ei jah

31. + täiendava konkurentsi teke Eesti finantsmaastikul on tervitatav
+ HLÜdel vähene seotus ülejäänud finantssektoriga, mõju Eesti
finantsstabiilsusele tervikuna piiratud
- kiire hoiustajate arvu kasv ja üle-Eestiline tegutsemine
• kas ühistulise tegevuse sisuline mõõde on kõigis HLÜdes tagatud?
- väga piiratud järelevalve
- nõrgemad nõuded kapitalile, riskijuhtimisele
- raskuste korral võib olla raskem kapitali kaasata
Hinnang hoiu- laenuühistute riskidele

32. Krediidiandjate hulka kuuluvad nii liisingufirmad,
järelmaksu pakkuvad kaupmehed kui ka nn
kiirlaenufirmad
32
80% laenumahust on väljastanud pangagruppidesse kuuluvad laenuandjad
0
100
200
300
400
500
600
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad
mlneurot
elamukinnisvaraga seotud krediit muu rahaline krediit
vara ost järelmaksuga muu vara liising
sõidukiliising
Krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud krediit 30.06.2016
Allikas: Eesti Pank

33. Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on
parem kui muude krediidiandjate oma
33
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
elamukinnisvaraga
seotudkrediit
sõidukiliising
muuvaraliising
varaost
järelmaksuga
muurahaline
krediit
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad
Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes
Allikas: Eesti Pank

34. Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahastavad end
peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste
krediidiandjate rahastamisallikad on mitmekesisemad
34
0%
20%
40%
60%
80%
100%
pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad
muu pikaajalised laenukohustused lühiajalised laenukohustused omakapital
Krediidiandjate kohustused ja omakapital jagunemine
Allikas: Eesti Pank

35. • pankade omanduse olevate krediidiandjate varade kvaliteet on valdavalt
hea
• muude krediidiandjate laenumahud on suhteliselt väikesed ja seotus
ülejäänud finantssektoriga mõõdukas, mistõttu on mõju Eesti
finantsstabiilsusele tervikuna piiratud
• puudub õigus avalikkuselt hoiuseid kaasata, raskuste korral ei kanna
hoiustajad otsest kahju
• KAVS jõustumine ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek korrastab
turgu, parandab krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste kaitse kvaliteeti
Krediidiandjatest ja –vahendajatest lähtuvad otsesed
riskid finantsstabiilsusele on väikesed