Elanikkonnaküsitlus õiglase kaubanduse tuntuse kohta Eestis septembris 2014

1. Õiglane kaubandus
Elanikkonnaküsitlus
September 2014
Pärnu mnt.102, A-korpus,
Tallinn 11312
Tel: +(372) 585 29 708
post@turu-uuringute.ee
www.turu-uuringute.eu

2. Küsitluse metoodika
Esinduslik
valim ja
tulemuste
üldistamine
2
Käesolev aruanne on koostatud 1007 vastaja (vanuses 15+ aastat) küsitluse teel saadud informatsiooni põhjal.
Selles vanuses elanikkonna suurus Eestis on 1 107 791 inimest (1.01.2014).
Küsitlus viidi läbi Omnibussi keskkonnas esindusliku valimi põhjal. Tulemused on üldistatavad kogu elanikkonnale.
Valimi
disain
Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti elanikud vanuses 15+ aastat. Turu-uuringute AS-i poolt
teostatavates Omnibuss-uuringutes on valimi suuruseks 1000 elanikku, mis tagab esinduslikud ning kogu Eesti
vastavaealisele elanikkonnale laiendatavad tulemused.
Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide proportsionaalne esindatus
küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi
alusel seisuga 01.01.2014.a.
Juhuvaliku esimeses etapis valiti 103 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis konkreetsed
intervjueeritavad.
Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud
aadress, kus küsitleja teostab esimese intervjuu. Edasi liigutakse kindla sammu alusel (nt iga viies korter või iga
teine maja), et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus.
Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud noorimalt
kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15-aastane. Kui mehi kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist.
Selline valikumeetod annab neile küsitletavate kategooriatele, keda on vähem tõenäoline kodust eest leida
(eelkõige noored inimesed ja mehed), täiendava võimaluse valimisse sattuda. Nii saavutatakse sugude ning
erinevate vanusegruppide tõepärasem esindatus valimis.
Küsitlus
läbiviimine
Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud ankeedi alusel. Küsitlemine toimus osalt paberankeetidega, osalt
tahvelarvutipõhiselt, sest käimas on üleminek arvutipõhisele intervjueerimisele. Intervjuud viidi läbi vastajate
kodudes eesti ja vene keeles, alates 10.septembrist kuni 5.oktoobrini 2014.a.
Küsitlustöös osales 51 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat.
September 2014

3. September 2014
KOKKUVÕTE -1
1. FAIRTRADE MÄRGI TUNTUS 3
Fairtrade kaubamärgi tuntus on aastaga kasvanud 22%-lt 29%-le. Tuntus on suurim kõrgharidusega
vastajate seas (50%) ja nooremas keskeas (40-42%), kus ka kasv on aastaga olnud kõige suurem.
2. ÕIGLASE KAUBANDUSE TÄHENDUS
Kõige enam valitud märksõnad olid “õiglane tasu tootjale” (32%) ja “õiglane äri” (29%). Samad
vastusevariandid juhtisid pingerida ka 2013.a., kuigi nende osakaal on veidi langenud. Endisest
sagedamini mainiti “eetilisi põhimõtteid” (25%), samas ka “turundustrikki” (8%). Arvamus
usaldusväärsusest (23%), soodsast hinnast (19%) ja kõrgest kvaliteedist (17%) on endisega
võrreldes taandunud.
3. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOIMIMINE
Elanikkond jaguneb peaaegu pooleks usus, kas õiglase kaubanduse süsteem toimib ja töötab
arengumaade põllumeeste ja tööliste huvides või mitte: 38% vastajatest kaldub seda uskuma ja 41%
mitte. (Suurem osa uskujatest “pigem” usub). Uskujate osakaal on võrreldes 2013.a.-ga (32%)
kasvanud, kuid mitteuskujate oma endiseks jäänud.
4. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOODETE OSTMINE
61% ei osta õiglase kaubanduse märgiga tooteid kunagi. 21% ei osanud vastata. 18% vastajatest
omas toodetega teatud kogemust, neist suurem osa kasutab enamasti võimalust osta – vähemalt
mõnes tooterühmas. Võrreldes 2013.a.-ga ei ole tulemused oluliselt muutunud.
5. FAIRTRADE MÄRGIGA TOODETE OSTMISE PÕHJUSED
Küsimus esitati ainult nendele, kes õiglase kaubanduse märgiga tooteid ostavad (n=398). Vähehaaval
tugevneb sotsiaal-eetiline positsioon õiglase kaubanduse toodete ostmisel ning vähenevad isiklike
elamuste (tervislikkus, kvaliteet) motiivid. 22% ostjatest põhjendas oma käitumist teadmisega, et
see parandab inimeste elujärge arengumaades, 15% toetab põhimõtteliselt sotsiaalse taustaga
tooteid. 43% ostjaist ei osanud põhjust öelda.

4. September 2014
KOKKUVÕTE -2
6. FAIRTRADE MÄRGIGA TOODETE MITTEOSTMISE PÕHJUSED 4
35% ei tunne Fairtrade märki ja selle tähendust. Selliste vastajate osakaal on oluliselt langenud
(2013.a. 50%). 33% arvab, et vastavaid tooteid on poeriiulitel raske leida ja märgata ning 19% ei leia
neid oma harjumuspärastest kauplustest – nende vastajate osakaal on peaaegu endiseks jäänud.
Oluliselt aga on kasvanud vastajate hulk, kes põhjendab oma käitumist lihtsalt harjumusega muid
tooteid osta – 30% vrs. 21% 2013.a. Liiga kalliks pidas tooteid 12% mitteostjatest (2013.a.10%).
7. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOODETE OSTMINE EDASPIDI
47% elanikkonnast on rohkem või vähem valmis edaspidiostma Fairtrade tooteid. Võrreldes 2013.a.-ga
(55%) on nende osakaal elanikkonnas selgelt langenud. (Liidetud on vastused “jah, kindlasti”+”jah,
tõenäoliselt” ja “tõenäoliselt ei”+”kindlasti ei”).
8. KES PEAKS ÕIGLASE KAUBANDUSE IDEED TOETAMA?
Enamuse vastajate arvates peaksid õiglase kaubanduse ideed toetama kõik loetletud institutsioonid,
eelkõige ettevõtted, kes arengumaade toorainet kasutavad (69%), ja kaubandusettevõtted (69%).
Suurenenud on vastajate osakaal, kes KOV-e ja riigiasutusi (eriti) vastutavateks ei pea. (25%, 2013.a.
18%)
9. KOV- IDE SOTSIAALNE VASTUSTUS
Enamus vastajatest (52%) peab Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust ja arengumaade
väiketalunike ja istanduste töölistega arvestamist oluliseks või väga oluliseks. 30% peab seda aga pigem
või täiesti mitteoluliseks. Tulemus on peaaegu 2013.a. tasemel. Suur erinevus on eesti- ja venekeelse
elanikkonna arvamustes: eestlastest peab arvestamist vajalikuks 44%, mitte-eestlastest 71%.

5. September 2014
KOKKUVÕTE -3
10. VASTUTUSTUNDLIK LINN 5
Enamus elanikkonnast arvab, et linna vastutustundlikkus väljendub toimivates sotsiaal- ja
tervishoiuteenustes (62%), avatuses ja läbipaistvuses (58%), elanike kaasamises otsuste tegemisel
(53%). Võrreldes 2013.a.-ga on eriti tõusnud avatuse ja läbipaistvuse (2013.a. 45%) ning
ühistranspordikorralduse aspekt (47%, 2013.a. 29%). Eestikeelse elanikkonna seas on kõige
sagedamini märgitud aspekt “toimivad sotsiaal- ja tervishoiuteenused” (70%), venekeelses – avatus
ja läbipaistvus (53%).
11. VASTUTUSTUNDLIK KODULINN
Arvamus oma kodulinna vastutustundlikkusest on võrreldes 2013.a.-ga kasvanud. 27% (2013.a.
22%) vastajaskonnast peab oma kodulinna päris vastutustundlikuks, lisaks 49%, kes arvab, et tema
kodulinn on osaliselt vastutustundlik. Vaid 7% (2013.a. 19%) ei pea kodulinna vastutustundlikuks.
Kõige “vastutustundlikumad” linnad on endiselt Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eestis ja Tallinn. Kõige halvem
arvamus kujunes Ida-Virumaal – 19% oli kodulinna vastutustundlikkusest halval arvamusel. Siiski oli
2013.a. selliseid vastajaid veelgi enam – 29%.
12. NÕUSTUMINE VASTUTUSTUNDLIKKUST KIRJELDAVATE VÄIDETEGA
Enamus (68%) vastajates pidas täiesti õigeks, et vastutustundlik on toetada esmalt kohalikke tootjaid
ja põllumehi. Ligi pool vastajaskonnast (43%) pidas täiesti õigeks ka seda, et tarbija ise ei pea oma
ostude sotsiaalse või keskkondliku mõju üle pead murdma – see olgu ettevõtete mure. Kõige vähem
jagati arvamust, et tarbijad ise saavad oma ostukäitumisega arengumaade inimeste elu mõjutada –
22% täiesti nõus, 9% täiesti vastu. Kui aga lisada väidetele ka nende vastajate osa, kes nendega
pigem nõustusid, siis leidsid kokkuvõttes kõik väited vastajaskonna enamuse toetuse, nagu ka
2013.a.. Siiski on võrreldes 2013.a.-ga veidi suurenenud nende vastajate osa, kes usuvad, et
tarbijate käitumine võib mõjutada inimeste elu arengumaades.

6. September 2014
KOKKUVÕTE -4
13. ÄRIETTEVÕTETE ARVESTAMINE ARENGUMAADE HUVIDEGA 6
Nagu 2013.a., nii ka tänavu pidas 2/3 vastajaskonnast oluliseks (väga+pigem), et äriettevõtted
arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega. Väga oluliseks pidas seda siiski vähem
inimesi kui 2013.a.(17%, 2013.a. 22% ). Vaid 6% vastajaist pidas sellist arvessevõtmist täiesti
ebaoluliseks.
14. EETILISELT SERTIFITSEERITUD TOORAINE KASUTAMINE
2/3 vastajaskonnast pidas eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutuselevõtmist oluliseks, sh 20% isegi
väga oluliseks. Võrreldes 2013.a.-ga, kui küsimuse keskmes oli AS Kalev, on toetajate (“pigem
oluline”) hulk suurenenud (46%, 2013.a.40%) ning vastaste hulk pisut vähenenud. Täiesti või pigem
ebaoluliseks pidas seda tänavu 18%, 2013.a. 24% vastajaskonnast.
15. INFOALLIKAD ÕIGLASE KAUBANDUSE KOHTA
59% (2013.a. 60%) vastajatest ei ole enda arvates saanud õiglase kaubanduse kohta mingit otsest
infot. Põhilisteks kanaliteks on endiselt televisioon (16%) ja internet (16%), mis olenevalt
taustrühmast omasid erinevat kaalu. Haritumate vastajate puhul oli küllalt olulisel kohal ka
trükiajakirjandus (16%), linnainimestel kauplused (9%).
ÜLDKOKKUVÕTTEKS
Fairtrade märgi tuntus elanikkonnas on kasvuteel ning selle ideed teadvustatakse endisest selgemini.
Aastaga on pisut süvenenud ka arusaam, et oma tarbimiskäitumisega saab iga inimene mõjutada
inimeste elu arengumaades. Siiski ei ole suurenenud ind õiglase kaubanduse tooteid osta ning pigem
kaldutakse arvama, et vastutustunne tootmise eetilisuse eest olgu pigem ettevõtjate ja kaubanduse,
mitte tarbijate mure. Veidi annab tunda tendents usalduse langusest õiglase kaubanduse põhimõtete
elluviimise suhtes.

7. Tulemused

8. 1. Fairtrade märgi tuntus
8
September 2014
KÜSIMUS 1 :”Kas te tunnete õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märki?”
(vastus: “Jah”)
VASTAJALE NÄIDATI VÄRVIKAARTI
n=1007
n=1007
Fairtrade märki tunneb
29% elanikkonnast.
Kõige rohkem erineb
teadlikkus hariduse ja
keelekasutuse aspektist.
Võrreldes 2013.a.-ga on
tuntus kasvanud kõigis
taustrühmades, eriti
kõrgharidusega ja/või
keskealiste vastajate
Fairtrade märki tunneb
29% elanikkonnast.
Kõige rohkem erineb
teadlikkus hariduse ja
keelekasutuse aspektist.
Võrreldes 2013.a.-ga on
tuntus kasvanud kõigis
taustrühmades, eriti
kõrgharidusega ja/või
keskealiste vastajate
seas.
seas.

9. 2. Õiglase kaubanduse tähendus 9
KÜSIMUS 2 :”Mida õiglane kaubandus teie arvates tähendab?”
VALIDA VÕIS MITU VASTUST
Nagu 2013., nii ka 2014.a. peeti õiglase kaubanduse tähenduseks
eeskätt õiglast tasu tootjale (32%) ja õiglast äri (29%). Aastaga
on enim esile tõusnud eetiliste põhimõtete (25%), silmatorkavalt
Nagu 2013., nii ka 2014.a. peeti õiglase kaubanduse tähenduseks
eeskätt õiglast tasu tootjale (32%) ja õiglast äri (29%). Aastaga
on enim esile tõusnud eetiliste põhimõtete (25%), silmatorkavalt
aga vähenenud usaldusväärsuse ja kõrge kvaliteedi aspekt.
Mõnevõrra on suurenenud nende (esialgu veel väike) osa, kes
peavad õiglase kaubanduse loosungit lihtsalt turundustrikiks.
aga vähenenud usaldusväärsuse ja kõrge kvaliteedi aspekt.
Mõnevõrra on suurenenud nende (esialgu veel väike) osa, kes
peavad õiglase kaubanduse loosungit lihtsalt turundustrikiks.
Muu, mis?
allahindlused, kampaaniad
et tootjad ja vahendajad ei võta liigset
kasumit
õiglane tasu töölistele
kaubandus pole õiglane
loodetavasti õiglane äri, kuid võib olla ka
turundustrikk
ei tea mis märk see on
müüakse eelisjärjekorras eesti
põllumajandussaaduseid.
kui suured sulid eemale lükatakse
Muu, mis?
allahindlused, kampaaniad
et tootjad ja vahendajad ei võta liigset
kasumit
õiglane tasu töölistele
kaubandus pole õiglane
loodetavasti õiglane äri, kuid võib olla ka
turundustrikk
ei tea mis märk see on
müüakse eelisjärjekorras eesti
põllumajandussaaduseid.
kui suured sulid eemale lükatakse
September 2014

10. 3. Kelle huvides õiglane kaubandus töötab?
10
KÜSIMUS 3 :”Kas usute, et õiglane kaubandus/ Fairtrade süsteem toimib ja töötab
arengumaade põllumeeste ning tööliste huvides?” KASUTATI SELGITAVAT LISATEKSTI
LISATEKST: ÕIGLANE KAUBANDUS
/FAIRTRADE ON SÜSTEEM, MIS SEISAB
ARENGUMAADE VÄIKETALUNIKE JA
ISTANDUSTE TÖÖLISTE HUVIDE EEST.
RAHVUSVAHELINE ÕIGLASE KAUBANDUSE
EHK FAIRTRADE MÄRK TOOTEL TAGAB
ARENGUMAADE TALUNIKELE VÄÄRILISE
TASU, LISATULU KOGUKONNA JAOKS
NING KINDLUSTAB, ET TOOTMISES POLE
KASUTATUD ORJA- EGA LAPSTÖÖJÕUDU
EGA RIKUTUD KESKKONDA.
38% usub ja 41% vastajatest ei
38% usub ja 41% vastajatest ei
usu, et õiglase kaubanduse
süsteem toimib ja töötab
arengumaade põllumeeste ja
tööliste huvides, kusjuures
mitteuskujate veendumus on
usu, et õiglase kaubanduse
süsteem toimib ja töötab
arengumaade põllumeeste ja
tööliste huvides, kusjuures
mitteuskujate veendumus on
resoluutsem.
resoluutsem.
Võrreldes 2013.a-ga on uskujate
osa kasvanud (32% 2013.a.), ent
kahtlejate osa endiseks jäänud.
Nooremad (kuni 39 a.) vastajad
ja/või naised valisid keskmisest
Võrreldes 2013.a-ga on uskujate
osa kasvanud (32% 2013.a.), ent
kahtlejate osa endiseks jäänud.
Nooremad (kuni 39 a.) vastajad
ja/või naised valisid keskmisest
oluliselt sagedamini
oluliselt sagedamini
vastusevariandi “pigem usun”,
50-59-aastased aga keskmisest
sagedamini vastusevariandi “ei
vastusevariandi “pigem usun”,
50-59-aastased aga keskmisest
sagedamini vastusevariandi “ei
usu üldse”.
usu üldse”.
Ligi kolmandik mitte-eestlastest ei
Ligi kolmandik mitte-eestlastest ei
osanud seisukohta võtta.
osanud seisukohta võtta.
September 2014

11. 4. Fairtrade märgiga toodete ostmine
KÜSIMUS 4: ”Kui sageli te ostate Fairtrade märgiga õiglase kaubanduse tooteid, kui on selline 11
valikuvõimalus?”
Endiselt ei osta ligi 2/3
vastajatest (61%)
õiglase kaubanduse
märgiga tooteid kunagi.
Ligi 1/5 vastajaskonnast
omab toodetega teatud
kogemust, vaid 14%
Endiselt ei osta ligi 2/3
vastajatest (61%)
õiglase kaubanduse
märgiga tooteid kunagi.
Ligi 1/5 vastajaskonnast
omab toodetega teatud
kogemust, vaid 14%
elanikest kasutab
ostuvõimalust -
enamasti vaid paaris
elanikest kasutab
ostuvõimalust -
enamasti vaid paaris
tooterühmas.
Tulemused ei ole
võrreldes 2013.a.-ga
märkimisväärselt
tooterühmas.
Tulemused ei ole
võrreldes 2013.a.-ga
märkimisväärselt
muutunud.
muutunud.
September 2014

12. 5. Fairtrade märgiga toodete ostmise põhjused
KÜSIMUS 5: ”Miks te ostate Fairtrade märgiga tooteid?” 12
Muu, mis?
kogemata
pole tähele pannud
kampaania mõju
ei tea kas olen ostnud pole
seda märki märganud
juhuslikult
Muu, mis?
kogemata
pole tähele pannud
kampaania mõju
ei tea kas olen ostnud pole
seda märki märganud
juhuslikult
Põhiajendid Fairtrade toodete ostmisel on teadlikult eetilis-sotsiaalse sisuga: parandada arengumaade elanike
elujärge (22%), põhimõtteliselt toetada sotsiaalse taustaga tooteid (15%). Endisele tasemele, kuigi mitte
väga kõrgele, on jäänud motiiv, et tuntakse ja usaldatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid (10%). Muudest
aspektidest enamuse osatähtsus on langenud, sh eriti arvamus toodete tervislikkusest ja heast kvaliteedist.
Põhiajendid Fairtrade toodete ostmisel on teadlikult eetilis-sotsiaalse sisuga: parandada arengumaade elanike
elujärge (22%), põhimõtteliselt toetada sotsiaalse taustaga tooteid (15%). Endisele tasemele, kuigi mitte
väga kõrgele, on jäänud motiiv, et tuntakse ja usaldatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid (10%). Muudest
aspektidest enamuse osatähtsus on langenud, sh eriti arvamus toodete tervislikkusest ja heast kvaliteedist.
Ligi pool toodete ostjatest ei osanud oma käitumist millegagi põhjendada.
Ligi pool toodete ostjatest ei osanud oma käitumist millegagi põhjendada.
September 2014

13. September 2014
6. Fairtrade märgiga toodete mitteostmine
KÜSIMUS 6: ”Kui te ei osta/ ei eelista Fairtade märgiga tooteid, siis miks?” 13
Muu, mis?
Pole märganud üldse selliseid tooteid
Ei tea selliseid tooteid
Ei ole üldse näinud sellise märgiga
tooteid
Ei ole üldse tähele pannud
Kuulen sellest esimest korda
Pole üldse poes märganud
Ma ei tea sellest midagi
Eelistan Eestimaist!
Kaupu ostavad vanemad.
Ressursid puuduvad
Pole raha
Rahapuudus
Maapoes pole müügil.
Ei ole näinud seda märki.
Pole kunagi näinud seda märki ja ei
tea seda.
Ei ole sellist märki näinud.
Pole näinud seda märki.
Ei ole märganud seda märki.
Pole märganud seda märki.
Muu, mis?
Pole märganud üldse selliseid tooteid
Ei tea selliseid tooteid
Ei ole üldse näinud sellise märgiga
tooteid
Ei ole üldse tähele pannud
Kuulen sellest esimest korda
Pole üldse poes märganud
Ma ei tea sellest midagi
Eelistan Eestimaist!
Kaupu ostavad vanemad.
Ressursid puuduvad
Pole raha
Rahapuudus
Maapoes pole müügil.
Ei ole näinud seda märki.
Pole kunagi näinud seda märki ja ei
tea seda.
Ei ole sellist märki näinud.
Pole näinud seda märki.
Ei ole märganud seda märki.
Pole märganud seda märki.
1. Ei tea
2. Ei erista
3. Ei ole harjunud
Küsimuse esitati nendele, kes
õiglase kaubanduse tooteid ei
osta, 609-le respondendile
Küsimuse esitati nendele, kes
õiglase kaubanduse tooteid ei
osta, 609-le respondendile
Kuigi ka tänavu on mitteostmise põhjustest esikohal märgi tähenduse
mittetundmine (35%), on selle osatähtsus oluliselt langenud. Peaaegu
endisele tasemele, pingerea II kohale on jäänud Fairtrade toodete nõrk
Kuigi ka tänavu on mitteostmise põhjustest esikohal märgi tähenduse
mittetundmine (35%), on selle osatähtsus oluliselt langenud. Peaaegu
endisele tasemele, pingerea II kohale on jäänud Fairtrade toodete nõrk
märgatavus kaupluses (33%). Märkimisväärselt on aga kasvanud
märgatavus kaupluses (33%). Märkimisväärselt on aga kasvanud
harjumuse motiiv – harjunud ostma muid tooteid (30%). Seda saadab
teatav usalduse langus kogu nähtuse vastu ning hinna kõrgeks pidamine.
harjumuse motiiv – harjunud ostma muid tooteid (30%). Seda saadab
teatav usalduse langus kogu nähtuse vastu ning hinna kõrgeks pidamine.

14. 7. Fairtrade märgiga toodete ostmine edaspidi
KÜSIMUS 7: ”Kas te oleksite valmis ostma õiglase kaubanduse tooteid edaspidi?” 14
Edaspidi on valmis tooteid
ostma alla poole (47%)
elanikkonnast. See näitaja
on langenud võrreldes
Edaspidi on valmis tooteid
ostma alla poole (47%)
elanikkonnast. See näitaja
on langenud võrreldes
2013.a.-ga (55%).
Endiselt on keskmisest
oluliselt altimad vastavaid
tooteid ostma 30-39-
2013.a.-ga (55%).
Endiselt on keskmisest
oluliselt altimad vastavaid
tooteid ostma 30-39-
aastased ja/või
aastased ja/või
kõrgharidusega vastajad.
Keelekasutuse seisukohast
valmisolekus enam suurt
erinevust ei ole, küll aga ei
kõrgharidusega vastajad.
Keelekasutuse seisukohast
valmisolekus enam suurt
erinevust ei ole, küll aga ei
osanud ligi 1/3
osanud ligi 1/3
venekeelsest elanikkonnast
venekeelsest elanikkonnast
seisukohta võtta.
seisukohta võtta.
September 2014

15. 8. Õiglase kaubanduse ideede toetamine
KÜSIMUS 8: ”Kes peaksid teie meelest enam toetama õiglase kaubanduse/ Fairtrade märgi ideed?” 15
Endiselt peaks õiglase
kaubanduse idee
toetamine jääma eelkõige
arengumaade toorainet
kasutavate ettevõtete ja
Endiselt peaks õiglase
kaubanduse idee
toetamine jääma eelkõige
arengumaade toorainet
kasutavate ettevõtete ja
müügiettevõtete
kohustuseks, kuigi
müügiettevõtete
kohustuseks, kuigi
võrreldes 2013.a.-ga on
võrreldes 2013.a.-ga on
selles osas veidi
lisandunud mitte
selles osas veidi
lisandunud mitte
vastaseid, vaid kõhklejaid
(2013.a. “ei oska öelda”
vastaseid, vaid kõhklejaid
(2013.a. “ei oska öelda”
13%). Kuigi enamus
vastajatest peab
vastutavateks kõiki
13%). Kuigi enamus
vastajatest peab
vastutavateks kõiki
avalikke hankeid tegevaid
asutusi ja KOV-e, on siiski
see osa vähenenud ja
avalikke hankeid tegevaid
asutusi ja KOV-e, on siiski
see osa vähenenud ja
vastaste hulk veidi
vastaste hulk veidi
suurenenud.
suurenenud.
September 2014

16. 9. Omavalitsused ja sotsiaalne vastustus
KÜSIMUS 9: ”Kuivõrd oluliseks peate Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust ja arvestamist 16
arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega?”
Vastajaskonna enamuse
(52%) meelest peaksid
Vastajaskonna enamuse
(52%) meelest peaksid
KOV-id arvestama
KOV-id arvestama
arengumaade väiketalunike
ja istanduste töölistega.
30% vastajatest aga peab
arengumaade väiketalunike
ja istanduste töölistega.
30% vastajatest aga peab
seda mitteoluliseks või
täiesti mitteoluliseks.
Tulemus on peaaegu
2013.a. tasemel.
seda mitteoluliseks või
täiesti mitteoluliseks.
Tulemus on peaaegu
2013.a. tasemel.
Nagu 2013.a., nii ka tänavu
oli suur erinevus eesti- ja
Nagu 2013.a., nii ka tänavu
oli suur erinevus eesti- ja
vene keelt kõnelevate
vastajate arvamustes.
Eestlaste seas jagunevad
hoiakud peaaegu pooleks
väikese ülekaaluga nende
vene keelt kõnelevate
vastajate arvamustes.
Eestlaste seas jagunevad
hoiakud peaaegu pooleks
väikese ülekaaluga nende
kasuks, kes KOV-ide
kasuks, kes KOV-ide
vastustust oluliseks peavad.
vastustust oluliseks peavad.
September 2014

17. 10. Linn ja vastutustundlikkus
KÜSIMUS 10: ”Mis muudab teie arvates linna vastutustundlikuks?” 17
Aspektid, mis väljendavad
linna vastustundlikkust, on
enamuse arvates samad, mis
2013.a.-l. Pingereas on III
kohalt II-le tõusnud avatuse
ja läbipaistvuse nõue. Kõige
rohkem on kasvanud hea
ühistranspordikorralduse
Aspektid, mis väljendavad
linna vastustundlikkust, on
enamuse arvates samad, mis
2013.a.-l. Pingereas on III
kohalt II-le tõusnud avatuse
ja läbipaistvuse nõue. Kõige
rohkem on kasvanud hea
ühistranspordikorralduse
olulisus.
olulisus.
Muu, mis?
Peresuhted linnavalitsuse töötajate
seas kaotada
Lastele koolivaheaja sisustamine
Arstiabi (kvaliteetne).
Muu, mis?
Peresuhted linnavalitsuse töötajate
seas kaotada
Lastele koolivaheaja sisustamine
Arstiabi (kvaliteetne).
September 2014

18. 11. Kodulinna vastutustundlikkus
KÜSIMUS 11: ”Kas peate oma kodulinna vastutustundlikuks?” KÜLADE JA ALEVIKE ELANIKELE “Hinnake oma 18
lähimat linna!”
Keskmine arvamus oma
Keskmine arvamus oma
kodulinna
kodulinna
vastutustundlikkusest on
vastutustundlikkusest on
mõnevõrra kasvanud võrreldes
2013.a.-ga, mil vastuse “jah”
mõnevõrra kasvanud võrreldes
2013.a.-ga, mil vastuse “jah”
andis 22% ning “ei” 19%
andis 22% ning “ei” 19%
vastajatest .
vastajatest .
Märkimisväärselt on paranenud
Märkimisväärselt on paranenud
hinnang Tallinnale ja
hinnang Tallinnale ja
kodulinnale Lääne-Eestis. Kuigi
kodulinnale Lääne-Eestis. Kuigi
endiselt on arvamused
endiselt on arvamused
madalaimad Ida-Virumaal ning
madalaimad Ida-Virumaal ning
võrreldes 2013.a.-ga
vähenenud hinnang “jah”
(2013.a-l 14%), on seal siiski
endisest palju vähem ka neid,
kes kodulinna vastustundlikuks
võrreldes 2013.a.-ga
vähenenud hinnang “jah”
(2013.a-l 14%), on seal siiski
endisest palju vähem ka neid,
kes kodulinna vastustundlikuks
ei pea (2013.a. 29%).
ei pea (2013.a. 29%).
September 2014

19. 12. Suhtumine vastutustundlikkusse
KÜSIMUS 12: ”Järgmiseks loen teile ette mõne vastutustundlikkust kirjeldava väite. Kuivõrd te nendega 19
nõustute? Andke hinnang skaalal 1-5, kus 1= ei ole üldse nõus ja 5=täielikult nõus”
Suur enamus vastajaskonnast oli
nõus kõikide väidetega. Nagu
2013.a., nii ka nüüd nõustuti kõige
enam, et esmalt tuleb toetada
kohalikke põllumehi ja tootjaid.
Kuigi veerand vastajaskonnast
(25%) ei nõustunud, et tarbijate
Suur enamus vastajaskonnast oli
nõus kõikide väidetega. Nagu
2013.a., nii ka nüüd nõustuti kõige
enam, et esmalt tuleb toetada
kohalikke põllumehi ja tootjaid.
Kuigi veerand vastajaskonnast
(25%) ei nõustunud, et tarbijate
ostukäitumine saab mõjutada
inimeste elu arengumaades, oli
nende osakaal veidi väiksem kui
ostukäitumine saab mõjutada
inimeste elu arengumaades, oli
nende osakaal veidi väiksem kui
2013.a. - 29%.
2013.a. - 29%.
September 2014

20. 13. Äriettevõtted arengumaade huvidega arvestajatena
KÜSIMUS 13: ”Kui oluliseks peate seda, et 20
äriettevõtted arvestaksid arengumaade
väiketalunike ja istanduste töölistega?”
Nagu 2013.a., nii ka nüüd pidas 67%
vastajatest oluliseks, et äriettevõtted
arvestaksid arengumaade väiketalunike
Nagu 2013.a., nii ka nüüd pidas 67%
vastajatest oluliseks, et äriettevõtted
arvestaksid arengumaade väiketalunike
ja istanduste töölistega. Siiski on
vähenenud nende osakaal, kes seda
väga oluliseks pidasid (2013.a.22%).
Taustrühmade lõikes arvamustes suuri
erinevusi ei ole. Pisut peetakse seda
olulisemaks venekeelses elanikkonnas
ja istanduste töölistega. Siiski on
vähenenud nende osakaal, kes seda
väga oluliseks pidasid (2013.a.22%).
Taustrühmade lõikes arvamustes suuri
erinevusi ei ole. Pisut peetakse seda
olulisemaks venekeelses elanikkonnas
ja/või 20-29-aastaste seas.
ja/või 20-29-aastaste seas.
September 2014

21. 14. Fairtrade Kalevi tootevalikus
KÜSIMUS 14: ”Kui oluliseks peate, et Kalevi 21
ja teiste ettevõtjate eeskujul võtaksid Eesti
ettevõtted kasutusele eetiliselt serti-fitseeritud
(näiteks Fairtrade) tooraine?”
Endiselt peab 20%
Endiselt peab 20%
vastajaskonnast Kalevi osalemist
vastajaskonnast Kalevi osalemist
Fairtrade liikumises väga
Fairtrade liikumises väga
oluliseks ning selles osas ei ole
taustrühmade lõikes olulisi
oluliseks ning selles osas ei ole
taustrühmade lõikes olulisi
erinevusi.
erinevusi.
Veidi on suurenenud
Veidi on suurenenud
vastajaskonnas nende osakaal,
kes sellele küllalt hea pilguga
vaatavad (“pigem oluline”) –
2013.a. oli neid 40%. Neid on
vastajaskonnas nende osakaal,
kes sellele küllalt hea pilguga
vaatavad (“pigem oluline”) –
2013.a. oli neid 40%. Neid on
keskmisest enam üldiste
keskmisest enam üldiste
Fairtrade toetajate seas: naised,
Fairtrade toetajate seas: naised,
eestlased, nooremad ja/või
eestlased, nooremad ja/või
haritumad vastajad
haritumad vastajad
September 2014

22. 15. Infokanalid
KÜSIMUS 15: ”Milliste kanalite kaudu olete saanud infot õiglase kaubanduse/ Fairtrade kohta?” 22
3/5 elanikkonnast ei tea, et oleks
3/5 elanikkonnast ei tea, et oleks
kuskilt saanud infot õiglase
kuskilt saanud infot õiglase
kaubanduse kohta. Venekeelses
elanikkonnas on selliseid vastajaid
kaubanduse kohta. Venekeelses
elanikkonnas on selliseid vastajaid
76%.
76%.
Olulisemad kanalid on televisioon
ja internet. Vanuses kuni 39 a. on
Olulisemad kanalid on televisioon
ja internet. Vanuses kuni 39 a. on
esikohal internet, edasi
televisioon. Kõrgharidusega
vastajate seas on keskmisest
esikohal internet, edasi
televisioon. Kõrgharidusega
vastajate seas on keskmisest
sagedamini mainitud ka
trükiajakirjandust, Tallinna
vastajate seas kauplusi ja
sõpruskonda. Maal on esikohal
sagedamini mainitud ka
trükiajakirjandust, Tallinna
vastajate seas kauplusi ja
sõpruskonda. Maal on esikohal
televisioon.
televisioon.
Tulemused kordavad 2013.a. omi,
Tulemused kordavad 2013.a. omi,
erinevused mahuvad lubatud
statistilise kõikumise alla.
erinevused mahuvad lubatud
statistilise kõikumise alla.
September 2014
Muu, mis?
Plakat
Ainult turu-uuringutelt
Koolis õpetati Fairtrade`st
Koolituse kaudu
Ankeedist
Praegu sain.
Muu, mis?
Plakat
Ainult turu-uuringutelt
Koolis õpetati Fairtrade`st
Koolituse kaudu
Ankeedist
Praegu sain.

23. Uuringu eri etappide eest vastutavad
Iivi Riivits-Arkonsuo projekti juht, koostas küsimustiku
Hella Kaldaru analüüsis tulemusi ja osales uuringu-tulemuste
kajastamisel PPT slaididena
Marina Karpištšenko
Roman Vjazemski
Kristel Merusk
Rutt Vihtla koordineerisid üle-eestilist küsitlust, viisid läbi kvaliteedikontrolli
Asta Pajos juhtis andmesisestust
Tõnis Stamberg koostas Excel tabelid
Jaanus Välja Tellija kontaktisik
Kontaktandmed:
Telefon: 585 29 708
E-post: Iivi@turu-uuringute.ee
Kodulehekülg:www.turu-uuringute.eu
Aadress: Pärnu mnt.102, A-korpus, 11312, Tallinn
23
September 2014