1. PÕLEVKIVI TARBIMISE PROGNOOS AASTANI 2020
Enno Reinsalu
1. SISSEJUHATUS
See on minu isikliku kogemuse ja oskuse varal tehtud prognoos. Koostatud 2007. a suvel, seoses
Eesti Energia tellimustööga TTÜ-lt: „L7038. Kasutustehnoloogiale vastava optimaalse koostisega
põlevkivi tootmise tehnoloogilised võimalused ning majandusliku otstarbekuse analüüs; 1. etapp:
Erinevate kasutustehnoloogiate poolt vajatavate põlevkivikoguste ajaline määramine ja nõuded
põlevkivi kvaliteedile ning granulomeetrilisele koostisele“.
2007. a septembris tutvustasin oma arvutustulemusi töörühmale, kuhu kuulusid TTÜ soojustehnika
instituudi ja mäendusinstituudi tuntud erialainimesed. 2007. a lõpus koostasin oma prognoosist
ingliskeelse lühikokkuvõtte, mis ilmub 2008. a aprillis, ajakirjas Oil Shale Special No 2,
mäedoktorantide erinumbris, doktorant Tauno Tammeojaga kahasse kirjutatud artikli näol
http://www.kirj.ee/public/oilshale_pdf/2008/issue_2S/oil-2008-2S-3.pdf
2008. a veebruaris vaatasin arvutused veel kord üle ja täpsustasin kõike uuemaid asjaolusid
arvestavalt.
2. EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUSTSENAARIUMID
2.1. Ülioptimistlik majandusstsenaarium – ülikiire areng
Ülioptimistlik majandusstsenaarium vastab istuva valitsuse valimisprogrammile, mille kohaselt Eesti
majandus jõuab 15 aastaga Euroopa kõige jõukamate riikide tasemele.
Sellise mudeli kohaselt kasvaks sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta 2020. aastaks
neli korda – keskmiselt 10 % aastas.
Kõiki teadaolevaid energeetika-alaseid arengukavasid, äriplaane, kavatsusi jm kokku võtvalt on
ülioptimistliku stsenaariumiga liidetud järgmised postulaadid:
x Nn maheda elektri – tuule-, koostootmis- ja biojaamade osalus moodustab elektrivarustuses
20 %
x Gaasikütuse osalus elektri genereerimisel ei kasva üle 10 %
x Kümne aastaga ehitatakse tuumaelektrijaam, tõenäoliselt riikidevaheline
x Eesti ekspordib elektrit, edasistes arvutustes hinnanguliselt 2 TWh aastas
Seisukohti, millel postulaadid tuginevad on lühidalt selgitatud edasises.
Ülioptimistliku stsenaariumi realiseerumine eeldab valitsuse kindlat sekkumist majandusarengusse:
x Elektri hind hoitakse vastavuses majandustasemega, olles perioodi lõpuks orienteeruvalt
0,25 EUR/kWh) 1
x Juhitud säästupoliitika – reklaami, energiasäästliku kodutehnika sundkasutuse jm abil
x Tuumaenergeetika julge arendamine
x Realistlik keskkonnapoliitika - keskkonnaradikalismi ohjamine
2.2. Optimistlik majandusstsenaarium – kiire areng
x Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta kasvab 2020. aastaks kolm korda –
keskmiselt 8 % aastas
1
Euroopa Liidu statistikakeskuse (Eurostat) andmetel on ühenduse odavaim elekter Baltimaades ja Kreekas, kalleim aga
Taanis. Balti riikide elanikud maksavad elektri eest peaaegu kolm korda vähem kui taanlased, vahendas Taloussanomat. Balti
riikides ja Kreekas maksis jaanuaris kilovatt-tund 7-8 euro senti (1,10 – 1,25 Eesti krooni), Taanis aga keskmiselt 23,6 euro
senti (3,69 Eesti krooni).Üle 20 sendi peavad kilovatt-tunni eest maksma ka Itaalia ja Madalmaade eratarbijad. Itaalias maksis
kilovatt-tund keskmiselt 21,1 senti (3,30 krooni) ja Madalmaades 20,9 senti (3,27 krooni). Soomes maksis kilovatt-tund jaanuari
alguses keskmiselt 10,8 senti (1,69 krooni), Rootsis 14,4 senti (2,25 krooni). Kodumajapidamistes kasutatava elektri hind
suurtes Euroopa riikides oli Soomest odavam vaid Suurbritannias - 10,2 senti (1,60 krooni). ELi suurimas liikmesriigis,
Saksamaal maksis kilovatt-tund 18,3 senti (2,86 krooni). Prantsuse eratarbija maksab kilovatt-tunnist 12,1 senti ehk 1,89 krooni
ja hispaanlane 11,5 senti ehk 1,80 krooni. Euroopa Liidu kodumajapidamistes kasutatava elektri keskmine hind kallines eelmisel
aastal 4,6 protsenti. Hindade võrdlemisel vaadati aastas 3500 kilovatt-tundi elektrit tarbivaid kodumajapidamisi. Tööstustes
kasutatava elektri hind kallines aastaga 16 protsenti. Mari Kamps, PM online
http://www.postimees.ee/180906/lisad/euro/217878.php

2. x Maheda elektri – tuule-, koostootmis- ja biojaamade osalus moodustab elektrivarustuses
20 %.
x Gaasikütuse osalus elektri genereerimisel ei kasva üle 10 %.
x Viieteistkümne aastaga ehitatakse tuumaelektrijaam, ükskõik, kas see on see Eesti oma või
riikidevaheline jaam: see tähendab, et 2020. a ta veel ei tooda.
x Eesti ekspordib elektrit, edasistes arvutustes hinnanguliselt kuni 1 TWh aastas
Optimistlik majandusstsenaarium eeldab valitsuselt energeetika valdkonnas märksa kindlamakäelist
poliitikat kui seni täheldame.
2.3. Realistlik majandusstsenaarium – tavapärane areng
x Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta kasvab 2020. aastaks kaks korda –
keskmiselt 5 % aastas
x Maheda elektri – tuule-, koostootmis- ja biojaamade osalus moodustab elektrivarustuses
20 %.
x Gaasikütuse osalus elektri genereerimisel ei kasva üle 10 %.
x Prognoositava perioodi vältel Eesti oma tuumajaam tööle ei hakka ja Eesti osalus
riikidevahelistes tuumaelektriprojektides ei ole viljakas
x Eesti kaugemas tulevikus ei ekspordi elektrit olulises mahus 2
Realistlik majandusstsenaarium lähtub eeldusest, et valitsus jätkab senises liberaalses vaimus.
Kasvab arengut pärssivate mõjurite toime: mahajäämus kvalifitseeritud tööjõu ja insenerikaardi
õpetamisel, töösturite inerts tööjõu- ja energiamahukast tehnoloogiast loobumisel, radikaalse
vähemuse arvestamine keskkonnapoliitikas.
3. EESTI ELEKTRIMAJANDUSE OBJEKTID
3.1. Tuumaelektrijaam
Tuumaenergeetikale ei ole objektiivseid vastuväiteid. Tuumakütus võib küll kallineda, kuid elektri hinda
see ei mõjuta, sest kütuse osatähtsus on tuumaelektri tootmiskulus tühine. Kuigi ajapikku väheneb
odava uraani varu maapõues, kui kallimat on piisavalt, isegi Eestis, Sillamäe piirkonnas.
Tuumaenergia (elektri ja soojuse) peamine kululiik on kapital. Kulukas on ka lõppjäätmete matmine.
Kiirem ja majanduslikult realistlikum, kuid elektrivarustuse seisukohalt ebakindlam variant oleks
osalemine Leedu Ignalina elektrijaama rekonstrueerimisel, uu(t)e reaktorite ehitamisel. Selle variandi
võimalikkust toetavad kiirem ehitusaeg ja olemasolev infrastruktuur ning personal. Uus Ignalina jaam
võiks heal juhul tootma hakata 2015…2017. a. Peamine vastuargument Leedu variandile on
ebakindlus, mis sõltub regiooni poliitilisest määramatusest. Probleemseks võib kujuneda ka
lõppjäätmete kahjutustamise vastutuse jaotamine osanike vahel või selle ülimalt olulise tehnoloogilise
protsessi usaldamine Venemaale.
Aeglasem ja kindlam variant on oma tuumajaam 3 . Eestis oleksid sobivad kohad Maardu ja Paldiski
linnad. Pakutud on ka teisi paiku, näiteks Jägala, arvestades sealse jõe mageveeressurssi. Välistatud
ei ole ka Narva. Maardu ja Paldiski on arenevad tööstuslinnad, kus saaks kasutada elektrijaama
jääksoojust. Jägalal kui jaama võimalikul asukohal seda eelist ilmselt ei ole. Geoloogilised eeldused
lõppjäätmete matmiseks - paks sinisavilade põhjarannikul ning graniidikehand Maardus selle all, on
olemas. Paldiski vastu on paiga nõrk seismiline aktiivsus, mis on siiski oluliselt madalam kui Rootsi ja
Soome tuumajaamade piirkonnas, rääkimata Jaapanist. Maardu vastu on lähedus pealinnale, kuid see
subjektiivne argument.
Mistahes juhul Eesti tuumajaam ei valmiks enne viitteist aastat. Tavaline aeg on kakskümmend aastat,
millest esimene pool kulub tasuvusuuringutele ja avaliku arvamuse pööramisele. Reaktori ACR 700
ehitusaeg võib olla küll 36 kuud ehk 3 aastat, kuid infrastruktuuri, sealhulgas lõppjäätmete panila
ehitamine jms, lisavad ehitusaega.
Tuumaenergeetika puhul tuleb kindlasti arvesse võtta, et tuumaelektrijaam toodab ühtlast,
koormuskõikumisteta võrku antavat nn baaselektrit. Tuumaenergeetikale orienteerumine nõuab uute
2
Realistliku stsenaariumi korral ei jätku raha saasteohjeks, mistõttu Eesti põlevkivielekter kaotab lahtisel energiaturul
konkurentsivõime.
3
Kirjeldatavas mudelis võetud 600 MW, 8000 h/y
2

3. energia akumuleerimis- ja manööverdamisvõimaluste arendamist. Arutelu teemal, millised võimalused
Eestil selleks on jääb siit välja.
3.2. Tuule-elektrigeneraatorid
Seni toetab ühiskonna keskkonnatundlik osa tuuleenergeetikat. Kuid tootmismahu kasvades
keskkonnamõju tugevneb, integreerub. Kogemus kinnitab, et koos sellega kasvab elanikkonna
vastuseis ja muutub tugevalt piiravaks. Tõenäoliselt on taastuvenergeetika tehnoloogiliselt ja
majanduslikult reaalne 20 % osalus Eesti energeetikas ka ökoloogiliselt viimane piir. Tuuleenergeetika
arendajate optimistlikumates kavades on sadadest generaatoritest koosnevad (Hiiumadalal kuni 200),
kuni gigavatise koguvõimsusega tuulepargid. Ent võttes tuulegeneraatorite tööajaks 2000 tundi
aastas, ei kata seni välja pakutud kavade kohane elektritoodang rohkem kui 20 % Eesti vajadusest.
Tuuleenergeetika laiendamise üks võimalustest, nn vesinikumajandus ei mahu ajaliselt käesolevasse
prognoosi.
4
3.3. Kohalikud kütused jm taastuvenergeetika
Väga oluline arendussuund, kui piiratud ressursiga. Paljud selle suuna olulised keskkonnaohud ei ole
üldsusele veel teada.
Pikemalt põhjendamata - käesolevas prognoosis on kohalikut kütused jm taastuvenergeetika koos
tuuleelektriga, nn mahe elekter, jäetud osalema maksimaalselt 20 protsendiga
3.4. Maagaas
Maagaas on ressurss, mille kasutamine elektri tootmiseks on tehnoloogiliselt võimalik ja keskkonna
seisukohalt soodne. Mäetööstuse eksperdina olen üksmeelne nende vaatlejatega, kes peavad
Venemaa gaasileiukohtade usaldusväärsust madalaks. Mäemajanduslik hinnang, mis arvestab nii
varu geoloogilist usaldusväärsust (geoloogilist riski) kui ka hõlvamise tehnoloogilist võimalust
(tehnoloogilist riski) annab Venemaa arvestatavate gaasimaardlate varu usaldusväärsuses vähem kui
50 %. Kuna gaasi kasutamine suurendab riigi ebakindlust, siis ilmselt on mingi määr, milleni selle
ressursi kasutamine võib minna, Käesolevas prognoosis on see kuni 10 %.
3.5. Säästupoliitika
… on väga tõhus vahend elektritarbe vähendamiseks. Säästmeetmeid: kadude alandamist,
säästulampide levitamist, reklaami ja muu valgusreostuse piiramist on erineva eduga katsetanud
mitmed riigid. Kõige mõjusam vahend on elektrienergia hinna kergitamine. Kuid kõik see on
ebapopulaarne ja nõuab poliitikutelt raskeid otsuseid.
Sügavam majandusanalüüs näitab, et kõik säästumeetmed halvendavad triviaalseid
majandusindikaatoreid ning töötavad vastu investeeringutele ja käibele. Seega kaudselt ka SKP-le,
mis on riigi ja rahva heaolu näitaja.
4. PÕLEVKIVI KASUTAMISE ARENGUD KUNI 2020. AASTANI
4.1. Elektrienergeetika
4.1.1. Ülioptimistlik stsenaarium
x Kaks tolmküttel töötavat katelt asendatakse keevkihtkateldega, igaüks 215 MW 5 , mis
saavutavad täisvõimsuse 2011. ja 2013. aastal.
x Üks tolmküttel töötav katel asendatakse gaasikatlaga 2015. a
x Viimane tolmküttel töötav katel ja plokk suletakse 2015. aastal
x Seoses tuumaelektri tulekuga lõpetab 2018. aastal töö esimesena käiku läinud keevkihtkatel
ja järgmine 2019. aastal; nii jäävad 2020. a tööle üks keevkihtkatel ja üks gaasikatel.
4.1.2. Optimistlik stsenaarium
x Kolm tolmküttel töötavat katelt asendatakse keevkihtkateldega, igaüks 215 MW, mis
saavutavad täisvõimsuse vastavalt 2011., 2013. ja 2016. aastal
4
Näide – Väo projekt. Puiduhake ja turvas, 180 GWh (tekstis GW), elektriline võimsus 23.5 MW tähendab režiimi 7660 tundi
aastas ehk 21 tundi ööpäevas. Eesti Päevaleht, 26.06.2007.
5
Võimalikud on ka teised, võimsuselt samaväärses installatsioonivariandid. Ka teiste stsenaariumite puhul
3

4. x Viimane tolmküttel töötav katel ja plokk suletakse 2016. aastal ja plokk demonteeritakse; nii
jäävad 2020. a tööle viis keevkihtkatelt.
x Keevkihtkatelde sulgemine algab seoses tuumajaama rakendumisega pärast 2020. aastat
4.1.3. Realistlik stsenaarium
x On analoogiline eelmisega (optimistlikuga). Põlevkivielektrijaama võimsuse vähenemine
lükkub mitteprognoositavasse kaugusesse.
4.2. Õli tootmine
Põlevkiviõli tootmise arengu ennustamine on umbmäärasem kui elektrienergeetika prognoos. Kui
elektri tarbimist saab seostada üldmajandusliku prognoosiga, siis õli genereerimise tulevik sõltub
tehnoloogia võimalustest. Seda märksa rohkem kui elektri puhul. Arvutused, millele ma käesolevas
viidata ei tohi, näitavad põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet juba praeguse (100 $/bbl) nafta hinna
taseme juures. Määramatum on keskkonnamõju, täpsemalt inimeste keskkonnatundlikkus, mis
tootmismahu kasvades suureneb ilmselt progresseeruvalt.
Seniste visandite kohaselt:
x Narva Elektrijaamas töötavad alates 2011. aastast kaks tahke soojuskandjaga (TSK)
generaatorit
x Viru Keemia Grupp (VKG) suudab esimese TSK-generaatori täisvõimsusele viia 2010. a ja
teise 2012. a.
x Kiviõli Keemiatööstuse TSK-generaator töötab täisvõimsusel alates 2008. aasta lõpust.
Prognoosis on Narva ja VGK TSK-generaatorite ühikvõimsuseks on võetud 3000 t/d (põlevkivi) ja
koormuseks 5600 h/d. Kiviõli TSK ühikvõimsuseks on võetud 600 t/d.
Eesti põlevkiviõli aastatoodang kuni 0,5 mln t (umbes 2 tuh bbl/d) jääb maailma õlitööstuse mastaabis
tühiseks 6 .
0.6
Õli toodang, Mt/y
0.4
0.2
0
2005 2010 2015 2020 2025
Aastad
Joonis 4.1Õli toodangu tagasihoidlik prognoos
5. ELEKTRIJAAMADE KÜTUS
5.1. Eestile vajaliku elektrienergia koguse prognoos
5.1.1. Prognoosi alused ja metoodika
On täheldatud, et sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja energiakandurite kulu vahel on seos – mida
rikkam on riik ja inimesed, seda rohkem kulutatakse energiat, ka elektrienergiat. On ka vastupidine
seos - sisemajanduse koguprodukti kasvatamiseks on vaja energiat, eriti elektrit.
Siit tuleneb hüpotees, et majanduse edenedes kasvab nõudlus elektrienergia järele
Selle näitlikustamiseks edasises on kasutatud andmeid, mis pärinevad Eurostatist
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1090,30070682,1090_33076576&_dad=portal&
_schema=PORTAL
6
Muuga nataterminaali võimsus 25 mln t aastas
4

5. SKP elaniku kohta jooksevhindades Elektri tarbimine, kWh elaniku kohta
60000 30000
kWh elaniku kohta
SKP, EUR
40000 20000
20000 10000
0 0
Taani
Leedu
Soome
Norra
Taani
Läti
Eesti
Rootsi
Leedu
Soome
Norra
Läti
Eesti
Rootsi
Joonis 5.1 Sisemajanduse koguprodukt Joonis 5.2 Elanike elektritarbimine lähimaades
lähimaades Riigid on reastatud elektri tarbimise järgi
Riigid on reastatud SKP suuruse järgi
On näha, et leedulased ja lätlased, kelle SKP on madalam tarbivad meist palju (ligikaudu kaks korda)
vähem elektrienergiat. Taanlaste elektritarbimine on meist 40 % võrra kõrgem, soomlaste ja rootslaste
elektritarbimine on meist üle kolme ja norralastel üle viie korra suurem. Merelisemas kliimas asuvat
energeetiliste ressursside poolest vaest Taanit kõrvale jättes näeme, et meie regiooni ülejäänud
riikides on elektri tarbimine täiesti võrdeline SKP tasemega.
Elektri kasutamine sõltub suuresti tööstusest. Soome elektrikulu tõstavad metallurgia ja paberitööstus,
Eestis – põlevkivitööstus, eriti kaevandamine. Leedus mängib ilmselt rolli naftatööstus ja tuumaelektri
suhteline odavus.
Elektri tarbimine Põhja-Eurooa maades, 2005. a
Elektri tarbimine Põhja-Eurooa maades, 2005. a
Elaniku aastane elektritarve,
25
100%
20
80%
15
MWh
60%
10
40%
5
20%
0
0%
Leedu Läti Eesti Taani Rootsi Soome Norra
Leedu Läti Eesti Taani Rootsi Soome Norra
Tööstus Transport Olme ja äri
Tööstus Transport Olme ja äri
Joonis 5.3 Elektri tarbimise jaotumine Põhja- Joonis 5.4 Sama mis vasakul, suhteliselt
Euroopa maades
5.1.2. SKP kasvu prognoos
SKP kasv on prognoositav lihtsate üldmajanduslike mudelite abil. Käesolevas on kasutatud SKP
kasvu mudelina nn siirdefunktsiooni (logistilist funktsiooni)
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/em2/EM_II_3_maeanalyys.pdf , lk 9...10.
Aluseks on Eesti SKP kasv aastail 2000….2005, ühe elaniku kohta, 2000. a püsihindades.
Lähteandmeteks on Eesti Statistikaameti ametlikud andmed.
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Raa020&ti=SISEMAJANDUSE+KOGUPRODUKT+JA+KOGURAHV
ATULU+%28RAHVUSLIK+KOGUPRODUKT%29%2C+KROONI%2C+EUROT%2C+USA++DOLLARI
T&path=../Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%
28SKP%29/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad/&lang=2
5

6. 2000…2006. a andmete alusel on koostatud mudel, mille kohaselt funktsioon (SKP) kasvab
argumendi (aja t) muutudes esmalt (alates 2000 aastast) kiirenevalt, siis mingil ajahetkel W
kasvutempo (kiirendus) peatub, kasv muutub üha aeglasemaks ja mingil ajal (näiteks 2020. a) kasv
muutub sedavõrd aeglaseks, et funktsiooni (SKP) võib lugeda stabiliseerunuks.
Tabel 5.1 SKP kasvu mudel ja selle parameetrid
Mudeli valem SKP Hüpotees (prognoos, stsenaarium),
elaniku mille kohaselt Eesti SKP kasvab
kohta ajavahemikul 2007… 2020. a neli
korda (7,5 Ÿ 30 tuh EUR)
SKP = B / (1+ exp(b - at)) + A tuh EUR
Valemis:
t tähistab 21. sajandi aastaid 0…20 jne
A on SKP algtase aastal 0 (2000. a) tuh EUR 3.97
B on SKP juurdekasv vaadeldaval tuh EUR 28
perioodil (kuni 2020. aastani)
Lõpptase SKP stabiliseerumisel on A + B tuh EUR 32
Valemi parameetrid
a 0.32
b 3.79
Käänuhetk W = b / a Aasta nr 12
SKP 2000. a Graafikul on näitena toodud 2000…2006. a SKP
SKP neljakordne tõus püsivhindades aproksimatsioon ja selle jätkamine prognoosina
ühe elaniku kohta
vastavalt tabelis toodud parameetritele.
30 15
SKP prognoos
SKP, TEUR elaniku
25 Samal joonisel on elaniku elektritarbe kasvu
Elektritarve, MWh
elaniku kohta
20 10 prognoos, kui SKP-d ja elektri kasutamist siduv
kohta
15 „elastsus“, mis Eestis aastail 2000…2005 oli
Tegelik
10 5 elektritarve
0,51.
elaniku kohta
5 aastas Sellest järgnevas (5.1.4. )
0 0 Elektritarbe
prognoos
0 10 20
21. sajandi aastad
Joonis 5.5 SKP ja elektritarbe prognoosimise
näide; optimistlik majandusprognoos
5.1.3. Elektri tarbimise ja SKP vaheline seos Eestis
Lähteandmed elektri toodang ja tarbimise kohta pärinevad Eesti statistikaandmestikust
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandu
s/02Energeetika/&lang=2
Elaniku elektri tarbimise ja SKP (elaniku kohta, 2000. a püsihindades) vahel on leitud astmefunktsioon
E = a × SKP b = 57 SKP 0.51
kus
b on elastsus, mis näitab, mitu protsenti kasvab elaniku elektritarve, kui SKP kasvab 1 %
a on konstant – tinglikult elaniku elektritarve, MWh, kui tema SKP on 1 tuh EUR
6

7. Ajavahemik 2000...2006. a
SKP 2000. a püsihindades
6000
Elektri kogutarve inimese
y = 57.057x0.509
R2 = 0.9718
kohta, kWh
Tegemist on üsna hästi kirjeldava funktsiooniga.
5000
Funktsiooni sobivust on mõistlik hinnata
olukorraga analoogilise kliimaga Euroopa riikides.
Sellest hiljem (5.1.5. )
4000
4000 5000 6000 7000 8000
SKP ühe inimese kohta, EUR
Joonis 5.6 Elektri tarbimise ja SKP vahelise
elastsuse arvutamine
5.1.4. Elektri tarbimise prognoos SKP alusel konstantse elastsuse alusel
Seos SKP ja elektritarbe vahel võimaldab tekitada mingeid prognoose. Käsitleme eelolevat
ajavahemikku kuni 2020. aastani.
Elektritarbe sõltuvus SKP-st
SKP 2000. a püsihindades
Näiteks kui SKP kasvab vastavalt hüpoteesile
„viieteistkümne aastaga Euroopa jõukamate
Elektri kogutarve inimese
12000
riikide hulka“ ja seose Elekter / SKP elastsus ei
muutu, siis ajal, kui Eesti elaniku SKP on
kohta, kWh
30 tuh EUR aastas, oleks tema elektritarve
8000 10 MWh aastas.
4000 Graafiliselt oli see kirjeldatud juba varem toodud
(Joonis 5.5 SKP ja elektritarbe prognoosimise
5000
10000
15000
20000
25000
30000
näide; optimistlik majandusprognoos).
SKP ühe inimese kohta, EUR
Prognoos Tarbimine oli
Joonis 5.7 Elaniku elektritarbe prognoosi näide
Kuid võib luua ka teisi hüpoteese, näiteks mitte eeldada, et SKP kasvab prognoositaval perioodil
neli korda, tasemele 30 tuh EUR elanikule, mis edasises kannab nime optimistlik prognoos, vaid
kolm (vastavalt 22,5 tuh EUR), mis tinglikult kannaks nime realistlik prognoos, või isegi ainult
kaks (15 tuh EUR elanikule), mis oleks pessimistlik prognoos
Nende SKP kasvukõverate parameetrid (a, b ja W ) loomulikult erinevad varemtoodutest.
7

8. SKP 2000. a SKP 2000. a
SKP kolmekordne tõus püsivhindades
SKP kahekordne tõus püsivhindades
ühe elaniku kohta ühe elaniku kohta
30 10 30 10
27 9 SKP prognoos 27 9 SKP prognoos
SKP, TEUR elaniku
SKP, TEUR elaniku
Elektritarve, MWh
Elektritarve, MWh
24 8 24 8
elaniku kohta
elaniku kohta
21 7 21 7
18 6 18 6
kohta
kohta
15 5 15 5
Tegelik Tegelik
12 4 12 4
elektritarve elektritarve
9 3 9 3
elaniku kohta elaniku kohta
6 2 6 2
aastas aastas
3 1 3 1
0 0 Elektritarbe 0 0 Elektritarbe
prognoos prognoos
0 10 20 0 10 20
21. sajandi aastad 21. sajandi aastad
Joonis 5.8 SKP ja elektritarbe prognoosimise Joonis 5.9 SKP ja elektritarbe prognoosimise
näide; suhteliselt realistlik majandusprognoos näide; pessimistlik majandusprognoos
Elaniku aastane elektritarve,
12
10
MWh
8
6 Ilmselt selline seos SKP ja elektri tarbimise kasvu
vahel on kriitikaõrn ega sobi võtta aluseks.
4 Seepärast arutame läheme analüüsiga edasi.
2005 2010 2015 2020
Ülioptimistlik Optimistlik
Realistlik Kolme keskmine
Joonis 5.10 Elaniku elektritarbe prognoosid, kui
elastsus ei sõltuks SKP-st
5.1.5. Elektri tarbimise ja SKP vaheline seos naaberriikides
Oma elektrienergia tarbimise taset peaksime võrdlema samas kliimavöötmes asuvate Euroopa
riikidega, st põhjamaadega ja Läti ning Leeduga. Vastava analüüsi koondandmed on järgmisel
joonisel, mille lähteandmed pärinevad Eurostat’ist
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1090,30070682,1090_33076576&_dad=portal&
_schema=PORTAL
2005. aasta
150000 60000 Riigid on reastatud SKP (ühe elaniku kohta)
suuruse järjekorras. Kuid nagu näha, et elaniku
Elektri kulu
100000 40000 elektritarbe ja SKP vahel ei ole lihtsat seost.
SKP
50000 20000
Ilmselt on tegu varem teada oleva
0 0 tähelepanekuga, et kõrgema majandustaseme
puhul on seos SKP ja elektritarbe vähem
Taani
Leedu
Soome
Norra
Läti
Eesti
Rootsi
elastne. Analüüsin neid ja toon vastavad seosed
ning graafikud järgnevas.
Elektri üldine kulu, GWh SKP elaniku kohta EUR, jooksevhindades
Joonis 5.11 SKP ja elektri tarbimine lähimaades
8

9. Seosed Balti riikide ja Põhjamaade elanike SKP ning elektritarbe vahel
0.59 Läti, 2000…2005. a Leedu, 2000…2005. a y = 2.21x0.34 Eesti, 2000…2005. a
y = 0.92x y = 0.97x0.49
2
R = 0.89 R2 = 0.99 R2 = 0.95
Elaniku elektritarve,
Elaniku elektritarve,
Madala SKP-ga riigid
Elaniku elektritarve,
5 5 5
4 4 4
3
MWh
3
MWh
3
MWh 2 2 2
1 1 1
0 0 0
0 2 4 6 0 2 4 6 8 0 5 10
SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh SKP elaniku kohta jooksevhindades,tuh
EUR EUR EUR
y = 2.37x
0.56 Soome, 2000…2005. a y = 16.12x
-0.03 Rootsi, 2000…2005. a y = 3.01x
0.20 Taani, 2000…2005. a
2 2 2
R = 0.78 R = 0.02 R = 0.76
Elaniku elektritarve,
Elaniku elektritarve,
Elaniku elektritarve,
Kõrge SKP-ga riigid
20 20 20
15 15 15
MWh
MWh
MWh
10 10 10
5 5 5
0 0 0
20 30 40 20 30 40 20 30 40
SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh
EUR EUR EUR
0.09 Norra, 2000…2005. a Riik Seose prameetrid Elektri tarbimise elatsuse sõltuvus
y = 16.56x Konstant Elastsus
2 SKP-st, 2005. a, ilma Rootsita
R = 0.06 Läti 0.92 0.59
Elaniku elektritarve,
suur elektri tarbimine
Elektritarbe elastsus
-0.03x
Norra - kõrge SKP,
Leedu 0.97 0.49 y = 0.64e
25 1.0 2
20 Eesti 2.21 0.34 R = 0.67
0.8
MWh
15 Soome 2.37 0.56
10 0.6
Rootsi 16.12 -0.03 0.4
5
0 Taani 3.01 0.20 0.2
Norra 16.56 0.09 0.0
20 30 40 50 60
Selgituseks 0 20 40 60
SKP elaniku kohta jooksevhindades, tuh 1. Riigid on järjestatud SKP kasvavas järjestuses
EUR 2. Elastsus näitab, mitu protsenti kasvab elektritarve, SKP elaniku kohta jooksevhindades,
kui SKP kasvab 1 % tuh EUR
3. Konstant - elaniku elektritarve, MWh,
kui tema SKP on 1 tuh EUR. Üsna teoreetiline suurus
4. Elastsus väheneb 2 korda, kui SKP kasvab 23 tuh EUR võrra
Joonis 5.12 Rida graafikuid, mis illustreerivad SKP ja elektritarbe elastsuse vahelist seost.
Graafikutega illustreeritud analüüsis on kasutatud SKP-d mida on mõõdetud jooksvates hindades.
Teatavasti on see inflatsioonist mõjutatud. Seetõttu on ka sellel joonistekomplektil elastsusparameeter
väiksem. See on märgatav, kui vaadata Eesti kohta tehtud määranguid. Sellest hoolimata näeme, et
elektri tarbimise kasvu prognoosides ei saa kasutada konstantset elastsust, mille alusel olid
joonistatud graafikud (vt Joonis 5.10 Elaniku elektritarbe prognoosid, kui elastsus ei sõltuks SKP-st.)
Korrekteeruva majandusega Baltimaades on märgatav tugev seos SKP ja elektri tarbimise vahel.
Keskmise tugevusega seos on Soomes ja Taanis, mis on seletatav energeetika arengupüüdlustega
neis riikides. Stabiilse ja energeetiliselt küllastunud riikides nagu Rootsi ja Norra seos SKP ja elektri
tarbimise vahel ei ole määratav.
2005. a
Elastsus (SKP / Elekter)
0.6 60000
Teisisõnu – arenenud majandusega riikides SKP
0.4 40000 kasv ei too kaasa elektrikulu kasvu. Ja vastupidi –
SKP
0.2 20000
SKP kasvatamine on võimalik ka suurendamata
elektri tarbimist.
0.0 0
Seda oleks kasulik silmas pidada, koostades
Taani
Leedu
Soome
Norra
Läti
Eesti
Rootsi
unistustevabasid energeetikaprognoose 7 Eesti
jaoks.
Elastsus 2000..2005. a SKP elaniku kohta EUR, jooksevhindades
Joonis 5.13 Mida suurem SKP, seda nõrgem
seos elektri tarbimise ja SKP kasvu vahel
7
Julgen oma pikaajalise kogemuse alusel väita, et kõik energeetikaprognoosid, mis lähtuvad tööstusharudest, on olnud ja on
seni soovunelmad.
9

10. 5.1.6. Elektri tarbimise prognoos SKP alusel väheneva elastsuse alusel
Kui SKP kasvule kaasneb seose Elekter / SKP elastsuse vähenemine samal määral, kui see on
iseloomulik arenenud majandusega maadele, siis elektri tarbimine Eestis kasvab vaid prognoositava
perioodi esimesel poolel ja võib hiljem väheneda.
Elektritarve vastavalt Kõrval pildil on graafiku kujul nn
majandusprognoosidele
6.0 optimistliku prognoosi paradoks:
elektritarve, MWh
Elaniku aastane
mida kõrgem saab olema meie majandustase,
5.5
seda vähem vajame elektrit.
5.0
Sama võiks eeldada elektri tootmise vajaduse
4.5
kohta.
4.0
2005 2010 2015 2020 Ilmselt vajab see järeldus seedimist, kuid valeks
tunnistamine on võimalik ainult puhtsubjektiivsel
Ülioptimistlik Optimistlik ajendil.
Realistlik Kolme keskmine
Joonis 5.14 Elaniku elektritarbe kasvu prognoosid
erinevate majanduskasvu hinnangute jaoks
Eesti sisemaise elektritarbe prognoosid
Kõrval oleval joonisel on sisemaise elektrienergia
tarve määratud eelmise graafiku alusel,
8.0
tingimusel, et elanikkonna arvukus ei muutu.
7.5
Elektri tarve, TWh
7.0
Nüüd, kus valimislubaduste andmisest on
6.5
möödunud piisav aeg ja kui maailma
6.0
majanduslangus on oma töö teinud, võib täie
5.5
kindlusega jääda mõõduka arengu stsenaariumi
5.0
juurde.
4.5
4.0
Sellest järelduvalt:
0 5 10 15 20 25 30 1. Eesti elektritarve ei kasva.
21. sajandi aastad 2. Mida enam tekib uusi elektriallikaid, seda
vähem vajame põlevkivi elektri
Optimistlik Realistlik Pessimistlik
genereerimiseks
Joonis 5.15 Eesti sisemaise elektrienergia
vajaduse graafikud erinevate majanduskasvu Teise järelduse arendus on järgnevas
hinnangute puhul
10

11. 5.2. Elektri tootmiseks vajaliku põlevkivi koguse prognoos
Kaevandamismaht,
20
15
mln t
10
Põlevkivi vajadus elektrienergia tootmiseks,
5 arvestades põlevkivi erikulu, jaama omatarbe ja
0 liinikao ja vähenemist. Arvestades samuti, et:
0 5 10 15 20 25 30 x taastuvenergeetika osalus kasvab, kuid
XXI saj aastad katab tulevikus siiski mitte enam kui 20 %
Elektriks: x gaasienergeetika samuti, kuni 10 %
Ülioptimistlik majanduskasvu ootus x tuumajaam ei saa valmis enne 2020. a
Optimistlik majandusennustus
Realistlik majandusprognoos
Põlevkivi kokku: õliks ja realistlik elekter
Joonis 5.16 Põlevkivi kasutamise prognooside
võrdlus
Tegemist on arvutusmudeli illustratsiooniga. Kõik sisendid: tuule- jt „pehmete energiate“, samuti
gaasijaamade osalus on mõistlikes piires muudetavad. Muuta saab põlevkivi põletamise efektiivsuse
(erikulu) kasvu, liinikao ja omatarbe vähenemist, ekspordi mahtu jne. Muuta saab ka SKP kasvu
prognoose. Kuid igal sisendil on piirid, mille ületamisel muutub prognoosimine unistamiseks.
Minimaalsel määral võib muuta st eriti ei tohi ignoreerida objektiivseid parameetreid: aega, mis kulub
protsesside käivitamiseks ja sulgemiseks, elektrikulu ja elatustaseme vahelise seost, keskkonna
reaktsiooni mistahes energiakanduri kasvule jms.
11