1. MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA

2. OLUKORD ÜLDISELT

3. TEISE MAAILMASÕJA JÄREL TEKKISID UUED RIIGID/PIIRID:
 Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (osa
Ida-Preisimaast)
 Itaalia loovutas Aafrika kolooniad
 Albaania sai iseseisvaks
 Ungari ja Bulgaaria tagasi 1938 piirides
 Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, sai ise alasid
Ungarilt
 Island iseseisvus
 Osa Soome aladest läks NSV Liidule
 Piiride muutumise tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma.
Poolast ja Tšehhist aeti välja kõik sakslased

4. NSVL
 Kommunismi mõjuvõimu suurenemisel tekkis idablokk
 1950ndate algul kuulus NSVL territoorium, millel asus 13
riiki
 Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia,
Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania,
Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia

5. NSVL
 Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kui ka mõni
mittekommunistlik partei eksisteeris, polnud neil mingit võimu.
 Kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused
 Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.
 Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone;
 kõrgemad ametnikud olid kas kommunistid või nende poolt ametisse
nimetatud.
 Kommunistide all oli ka kultuurielu
 Majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud; ,ajanduse juhtimine oli
tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus
 Sõjaväestatus suur; suured ka kulutsed riigikaitsele, selles tulenevalt
elatustase madal

6. NVSL
 Stalini kontroll oli sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega
leppida. Hoidis ta ühiskonda hirmuseisundis, repressioonid tugevnesid.
 Massilised arreteerimised; jätkusid küüditamised. GULAG hoidis NVSL
majandust käigus. Ressursid sõjatööstusele.Rahvas elas vaesuses.
 Süvenes ideoloogiline surve; hakati võitlema läänestumise (st lääne
teaduse ja kultuuri saavutuste) vastu.
 Likvideeriti terveid teadusharusid. NSVL eraldus maailma teadusest ja
kultuurist jäädes järjest rohkem maha.
 Isikukultus omandas seninägematu ulatuse.

7. NVSL
 1947 kaotati talongisüsteem, tõsteti kaupade hindu; palgad kasvasid
aeglaselt; kaasnes rahareform. Järjekorrad, defitsiit.
 Võideldi kosmopolitismiga, st arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse
kõik, keda kahtlustati lääne demokraatia pooldamises.
 Erinevad konfliktid
 Vastuolud Türgiga, kus NVSL nõudis Armeenia loovutamist ja õigust
mereväebaasidele Dardanellides.
 Seejärel keeldus NSVL vägesid Iraanist välja viimast ja lõi seal Iraani
Aserbaidžaani valitsuse, et see Nõukogude Aserbaidžaaniga liita.
 Nõudis ta õigust Tripoli/Liibüa üle, et saada tugipunkt vahemerel.
 Toetati ka Kreeka kommuniste.

8. NSVL SATELLIITRIIGID
 Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria
Üritas sama L-Saksamaal, ebaõnnestus -> 1949 SAKSA DV
 1948ks aastaks oli NSVL allutanud kogu piirkonna
kommunistlikule diktatuurile.
 Moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus jõud
läks kommunistidele. Valitsus tegi mõned populaarsed
ümberkorral-dused, siis korraldati valimised, milleks moodustati
pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli
juhtpositsioon
 Kommunistid omakorda allusid Moskvale.
 Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus.

9. NSVL JUHID
 Stalin – isikukultus; idablokk; kõik, mis kommunismiga
seotud
 Beria – mõistis, et Stalin oli jätnud riigi masendavasse
olukorda; alustas parandustöid; oli võimul ~ pool aastat
enne, kui maha lasti
 Hruštšov – vahepealne; mõistis osalt Stalini hukka, tühistas
osa Beria reforme; samas mõistis nende hädavajalikkust; nn
sulaperiood

10. LÄÄNE-EUROOPA RIIGID
 enamikus riikides taastati demokraatlik kord.
 Samale teele suunas USA ka Jaapani;
 sama tee valisid ka Kolmanda Maailma riigid, kes majanduses olid valinud
sotsialistliku arengutee.
 Peaaegu kõikjal langetati valijate vanuse alamäära. Poliitilises elus
sai osaleda üha rohkem inimesi.
 Sõjakogemus näitas, et demokraatiat tuleb äärmuste eest kaitsta.
 Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, nii ka erakondlik süsteem.
Enamasti tulid võimule kas konservatiivid või sotsiaaldemokraatlikud
erakonnad. Ka liberaalsed ja kommunistlikud parteid said ligi 10%
häältest.

11. LÄÄNE-EUROOPA RIIGID
 Kreekas üritasid kommunistid vägivaldselt võimu haarata, ent
said puhkenud kodusõjas lüüa.
 Kommunistide mõju oli suur ka Itaalias, kuid ka seal jäi
demokraatlik riigikorraldus püsima. Valitsused vahetusid tihti,
kuid riik arenes siiski kiirelt.
 Püsima jäi kaks autoritaarset riiki: Hispaania ja Portugal, mis
demokratiseerusid alles 1970ndatel.
 Suurenes ametiühingute mõju. Need nõudsid töötajate
olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul ka edu.

12. LÄÄNE-EUROOPA RIIGID
 1950ndateks aastateks olid Lääneriigid tänu USA’le
suutnud oma majanduse taastada ning asusid seda
moderniseerima.
 Hakati rääkima majandusimest (Saksamaa, Itaalia, Jaapan).
 Edu taga oli nii valitsuste poliitika kui ka rahvusvahelised
institutsioonid.
 Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank
 Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF

13. LÄÄNE-EUROOPA RIIGID
 Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda (inimeste elu
kindlustatud sotsiaalsete tagatiste ja riiklide abiprogrammide
toel), mis esimesena sai teoks Põhjamaades.
 Eesmärgiks oli võrdsete võimaluste tagamine kõigile.
 Esimesena jõudis sinna Rootsi juba enne II maailmasõda.
 Sõja järel kasutas ta ära oma eelisseisundi ning ujutas Euroopa üle
Rootsi kaupadega, muutudes nii veelgi rikkamaks.

14. USA
 Tõusis võimsaimaks riigiks.
 Demobiliseeris kiirelt oma armee ning taastas rahuaegse majanduse.
 Tulemuseks majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.
 Muutus välispoliitika.
 Isolatsiooni asemel asus USA looma liite teiste riikidega, lootes nõnda
peatada kommunismi levikut.
 Sisepoliitikas makartism: Jospeh McCarthy algatatud kampaania
kommunistide kõrvaldamiseks. Kasvas ruttu üle nõiajahiks. 1954 mõistis
Senat McCarthy tegevuse hukka ning kommunistide kampaania lõpetati
 Sõjajärgsetel aastatel olid USAs võimul demokraadid,
 Esimene sõjajärgne president Truman 1945, valiti 1948 tagasi, 1953
loobus kandidatuurist
 Uus president oli vabariiklane Dwight D. Eisenhower; kritiseeris Trumani
doktriini nimetades sedaliiga passiivseks ning lubas ise aktiivsemaid
samme astuda. Ei astunud.

15. SUURBRITANNIA
 Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu
impeeriumi kooshoidmiseks.
 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul
Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse.
 Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas
endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju.
 Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist
sai üks Euroopa riik teiste seas.
 Säilis kaheparteisüsteem – kord võimul konservatiivid, kord leiboristid.
 Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme:
riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi.
 1951 konservatiivid – üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada

16. SAKSAMAA JAGATI OKUPATSIOONITSOONIDEKS
 NVSL
 Kommunistlik diktatuur
 Rahva olukord halb
 Lääneriigid (USA, Prantsusmaa, Inglismaa)
 Viidi läbi reforme
 Demokraatlikud parteid
 1949 põhiseadus

17. SAKSAMAA MAJANDUSIME
 Järgnenud Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel saavutasid
võimu parempoolsed kristlikud demokraadid.
 Majanduslik olukord raske; raha oli kaotanud väärtuse; must turg
õitses.
 Valitsus alustas radikaalset majandusreformi ehk sotsiaalset
turumajandust.
 Leiti, et riik ei pea majandus vahetult reguleerima, ent peab
kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima.
 Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba konkurentsi,
millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha.
 1948 toimus rahareform, kehtestati uus rahaühik –Saksa mark,
millega asetati kõik võrdsele stardipositsioonile.
 Majandus hakkas kiirelt arenema ning Saksamaast sai suurima
majandusliku arenguga riik Euroopas.

18. SOTSIAALNE TURUMAJANDUS
Sotsiaalseks turumajanduseks hakati nimetama
majandusmudelit, mis toetas põhimõtteliselt
majanduslikku vabadust, ent rõhutas selle kõrval riigi
tugevat kontrollfunktsiooni, et kaitsta sotsiaalset õiglust
ja luua tõepoolest heaaolu kõigile. Riik pidi eelkõige
kaitsma vaba konkurentsi ning nõudma sisse makse
tuludelt ja omandilt.

19. PRANTSUSMAA
 Charles de Gaule moodustas 1944 Ajutise Valitsuse.
 Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel
said palju hääli ka kommunistid.
 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast
parlamentaarne vabariik.
 De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus
Pariisis 22 valitsust.
 1947 keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa
Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust.
 Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui
De Gaulle’i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida.
 robleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud lagunemine. Selle
kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-1954 sõda Indo-Hiinas,
aga sai Vietnamis lüüa.

20. KÜLM SÕDA
 Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku
totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
 Vaenutsevad pooled polnud küll otses sõjategevuses, kuid
üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja
teaduselus maksma panna.
 Võidurelvastumine ehk uute võimsate relvade tootmine
 Poliitiline ülekaal Euroopas
 Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei
kuulnud ei demokraatilike lääneriikide hulka ega kommunistlikku
idablokki

21. KÜLM SÕDA

22. VÕIDURELVASTUMINE
 Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti
ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
 Sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses, USA-l oli tuumapomm
 NSV Liidul varastas ameeriklastel tuumapommi valmistamisega seotud
dokumendid ja katsetas 1949 edukalt oma pommi, lõpetades sellega USA
tuumamonopoli.
 1952 katsetas USA veelgi võimsamat relva: vesiniku- ehk termo-tuumapommi.
Aasta hiljem tegi sedama NSVL.
 NSVL likvideeris oma mahajäävuse tuumarelvastuses, Lääs minetas aga
kunagise eduseisu.
 Lääneriigid pidi mõtlema ka kodanike heaolule, NSVL jaoks polnud see oluline.

Tuumarelvade levik seadis ühelt poolt maailma hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis
ära III MS puhkemise

23. TEKKIS KAKS SUUREMAT VASTASLEERI
 USA
 muutus üliriigiks
 asus demokraatliku Lääne etteotsa
 Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes
 Nõukogude Liit
 Vallutasid Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast,
 eraldas võidetud alad muust maailmast nn raudse eesriidega
 Valitses kommunistlik ühiskonnakord
 Kestma jäi sõjaseisukord
 Ressursid suunati sõjatööstuse arendamiseks

24. SUHETE JAHENEMINE, ESIMESED KONFLIKTID
 Lääneliitlased mõistsid, et Stalin ei tahtnud mitte ainult Hitlerit
purustada vaid kehtestada kontroll üle kogu Euroopa
 Need kahtlused sai kinnitust sõja järel, kui NSVL
 seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused,
 esitas territoriaalseid pretensioone Türgile
 keeldus vägesid Iraanist välja viimast

25. STALINI JA CHURCHILLI KÕNED 1946
 Stalin:
 rõhutas sõdade paratamatust
 kõne andis märku eelseisvast konfliktist Läänega
 Churchill
 kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma
 Peetakse “mitteavalikuks” sõjaalguseks.
 negatiivse vastukaja, sest keegi ei tahtnud NSV Liiduga vastuollu
astuda. Oldi isegi valmis Stalinile järeleandmisi tegema.
 Sellest sai Stalin hoogu juurde ning
 likvideeris demokraatia Kesk- ja Ida-Euroopast, valmistudes intensiivselt sõjaks
 Taastas NSVL’s sõjaeelse hirmuõhkkonna

26. TRUMANI DOKTRIIN 1947
 USA president H. Truman kuulutas kuulutas doktriini
esmaskordselt välja kõnes 12. märtsil 1947
 Trumani doktriin, seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade
rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti
silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.

27. MARSHALLI PLAAN 1947
 Marshalli plaan: ulatuslikuabiandmisplaani sõjas kannatada saanud
riikidele, millega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse
ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju.
 1948-1952 andis USA seitsmeteistkümnele Euroopa riigile
majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses.
See aitas tõsta nende rahvuslikku toodangut neljandiku võrra.
 Stalin keelas NSVL mõjusfääri kuuluvatel riikidel Marshalli plaanis
osaleda.
 Ainsana ignoreeris seda keeldu Jugoslaavia, kes sattus seetõttu
Moskavaga teravasse vastasseisu.

28. BERLIINI BLOKAAD 1948
 NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast (elektrist,
kütusest, toiduainetest), lootes nii linn põlvili suruda ja
endaga liita.
 Lääne-Berliin ei alistunud ning sai õhusilla abil abi USA-lt.
 324 päeva hiljem oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama.
 Berliini blokaadi peetakse avalikuks külma sõja alguseks.

29. NATO 1949 (PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON)
 Et NSVL’le vastu seista asusid Lääneriigid tihedamale koostööle.
 Märts 1948 – Lääneliit ehk Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja
Luksemburgi vaheline koostööleping
 Lääneliit jäi Moskva võimsusele alla
 Aprill 1949 NATO - 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USAga, mille aluseks
oli põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks
välja.
 Arendati ka majanduslikku ning poliitilist koostööd.
 Teerajajateks olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid vanad
vastuolud kõrvale jätte ning sõja vältimiseks ühiselt tegutseda.
 Nende eestvõttel loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega
liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu

30. VMN 1949 JA VLO 1955
 Jaanuar 1949 – NVSL asutas endast sõltuvate
rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi
Nõukogu (VMN).
 1955 saab Saksamaa NATO liikmeks ning NVSL seob
Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriigid endaga ning moodustab
VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
 Lääne organisatsioonid olid vabatahtlikud iseseisvate riikide
ühendused; VMN ja VLO aga vaid NSVL diktaadi elluviimise
vahendid.

31. KONFLIKTID | KRIISID

32. HIINA KODUSÕDA (1946-1949)
 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS lõpul haaranud
Punaarmee toetusel võimu Mandžuurias. Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks
kommnistidele, kes 1946 alustasid kodusõda ülejäänud Hiina
territooriumil kodanliku Rahvusliku Rahvapartei ehk Guomindangi vastu.
 Esialgu juhtis Guomindang, 1947 kaldus aga initsiatiiv kommunistidele.
 Nende mõju tugevdas agraarreform, mille käigus jagati suurmaavaldused
talupoegadele.
 Abi NSVL’st.
 Guomindang sai mõningast majandusabi USA-lt, kuid sõjalisi abipalveid
kuulda ei võetud.

33. HIINA KODUSÕDA (1946-1949)
 1948 toimus pööre – kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast
 1949 langes Nanking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse.
 Guomindangi liider Chang Kaishek taandus 200 000-mehelise
sõjaväega Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina
Vabariik.
 Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 1 oktoobril 1949
kuulutas nende liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina
Rahvavabariigi.
 Võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas, eriti
mõjuvõimu laienemisele Aasias.

34. INDIA
 Sõja ajal tugevnes India vabadusliikumine Mahatma Gandhi
juhtimisel.
 Hindusid koondav India Rahvuskongress taotles India
iseseisvumist ühtse riigina, moslemeid ühendava Moslemi Liiga
eesmärk oli aga Indiast eraldi islamiriigi loomine.
 Briti võimu võtsid suuna kahe riigi loomisele
 5 august 1947 India iseseisvus, samal päeval tekkis ka
islamiusuline Pakistan. Tekkis rahvaste liikumine. Puhkes
vastastikune vägivald.
 Gandhi üritas verevalamist isikliku autoriteediga peatada ja
alustas näljastreiki; mõnevõrra rahvas rahunes, ent 1948 langes
Gandhi hindu äärmuslase kuuli läbi.
 India etteotsa tõusis Nehru, riik muutus ilmalikuks
parlamentaarseks vabariigiks. Ei loobunud demokraatiast, ajast
NSVLst sõltumatut poliitikat.

35. LÄHIS-IDA
 Iisraeli ja Palestiina sünd:
 araablased/palestiinalsed ei nõustunud jagamisega ning
ründasid Iisraeli, said lüüa ja kaotasid alasid
 1949 sõlmiti vaherahu, ent pinged jäid püsima
 Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel tekkis kaks Korea riiki,
 Põhja-Koreas tegutses NSVL
 Lõunas üritati luua demokraatiat.
 Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid rahvad võimalust NSVL’st
vabaneda lääneriikide abiga. USA õhutas seda küll raadio-
vahendusel, ent tegelikkuses polnud Lääneriigid veel
selliseks sammuks valmis.

36. KOREA 1950-1953
 1950 juuni tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-
Koerale kallale ja vallutas suure osa selle territooriumist.
 USA nõudis Põhja-Koera kuulutamist agressoriks, kuna NSVL
esindajatele oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid
boikodeerida, õnnestuski see läbi suruda.
 Põhja-Korea varisemise oht tõi kaasa kommunustliku Hiina
sekkumise.
 Novembris tungis Hiina NSVL relvadega ÜROle peale;
 esialgu taganeti, ent 1951 jaanuaris pandi edasitung vastaste poolt
seisma, seal püsis rinne 2 aastat.
 1953 sõlmiti vaherahu, mis kestab tänini.
 NSVL autoriteet vähenes nii Aasias kui Euroopas.

37. BERLIINI ÜLESTÕUS 1953
 Korea sõda tekitas lootust Saksamaal ning 1953 toimuski
vastuhakk. Juunis algas ehitustööliste streik, mis kasvas üle
massimeeleavaldusteks; mõnel pool õnnestuski võim haarata.
 Lääneriigid ei osanud reageerida. Teoorias olid nad abi lubanud,
praktikas ei olnud valmis. Puudus plaan ning hinnati NSVL’d üle
 Berliinis kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid,
meeleavaldused aeti jõuga laiali.
 Rahulolematus jäi hõõguma ning plahvatas mõne aasta pärast
avalikuks vastasseisuks.

38. KRIIS KESK- JA IDA-EUROOPAS 1956
 Saadi aru, et diktatoorita riik on nõrgenenud
 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle
rahutusteks. Need suruti vägivaldselt maha. See tõi kaasa
meeleavalduste kasvu ning Poola kommunistid olid sunnitud
järeleandmisi tegema.
 NSVL’le oli see vastuvõetamatu ning valmistuti sõjaliseks
intervetsiooniks. Poola vastas hiiglaslike meeleavaldustega
 Poolakate meelekindlusest kohutatud Hruštšov otsustas
taanduda

39. UNGARI ÜLESTÕUS 1956
 Budapestis toimus toetus Poola jaoks, mis kasvas üle avalikuks
vastuhakuks, ent rahvast ei suudetud maha suruda.
 Nimetati uus valitsus Imre Nagy juhtimisel, kes lubas
demokraatiat ning sõlmis NSVLga leppe relvajõudude
väljaviimiseks Budapestist
.
 Ka teised riigid said Ungarist ja Poolast innustust ning lootsid
vabanemisele, taas polnud Lääs valmis. Kartes III MS kinnitasid
nad NSVL, et ei kavatse sekkuda. Sellest sai NSVL innustust.
 4 november 1956 ründasid nad võimsalt Budapesti, need
omakorda palusid abi ÜROlt, kes ei aidanud.
 Vastupanu jätkus 7. novembrini, lõplikult suruti maha kuu
keskpaigaks.

40. SUESSI KRIIS 1956 LÄHIS-IDA VS LÄÄNERIIGID
 1952 toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia.
 1956 riigistas Nasser inglastele kuulunud Suessi kanali
 NSVL asus Nasserit toetama, inglaste ärgitusel ründas Egiptust
Iisrael, ühinesid ka SBR ise ja Prmaa.
 ÜRO/USA ja NSVL sundisid sõdivaid pooli sõjategevust
lõpetama.
 Vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas, suurenes
NSVL autoriteet Lähis-Idas.
 NVSL’l oli õnnestunud kõigele vaatamata positsioone tugevdada.
Lääne autoriteet langes, ikestatud riigid mõistsid, et sealt pole abi
loota.
 NSVL uskus, et maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub
kapitalistlik süsteem taganema sundida ning hävitada.