1. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE EESTIS
Kätlin Halop
Annely Monroc
Leeni Laasfeld
Keidy Pukk

2. PÕLEVKIVI
ÜLDISELT
 Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara
 koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest
ja mitmesugustest mineraalidest
 kütteväärtus vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700
kcal/kg), kuid jääb siiski kütteväärtuse ja muude
omaduste poolest naftale ja kivisöele alla
 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks
411 gigatonni

3. PÕLEVKIVI
KASUTUS
 kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse
toorainena
 saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja
teekattebituumenit
 Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837
Prantsusmaal Autunis
 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi,
lambiõli ja parafiini

4. PÕLEVKIVI
EESTI
 Pärast Teist maailmasõda jätkus kaevandamine
peamiselt Eestis ning Hiinas
 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on
kaevandatud Eestis
 Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi
energeetikast põhineb põlevkivil
 Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi;
esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777

5. PÕLEVKIVI VÄRVUS VARIEERUB KAKAOPRUUNIST
KOLLAKASPRUUNINI, JA ON ALATI TUMEDAM, KUI
LUBJAKIVI

6. TIHTI NÄEB PÕLEVKIVIS VÄLJASURNUD ORGANISMIDE
KIVISTISI

8. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE
 Esimesed kaevandused Eestis Ida- ja Lääne-Virumaal 1918
 Esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda
tsemenditööstus
 Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati
1924. aastal Kohtla-Järvele
 1924 hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama
 Eristatakse Eesti põlevkivimaardlat ja Tapa põlevkivi leiukohta,
kaevandatakse ainult Eesti maardlas
 Tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning
allmaakaevandamist

9. ALLMAAKAEVANDAMINE
 Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb
kaevandamiseks avada allmaakaevandus
 Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs
kaevandatavasse alasse.
 Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates.
 Puur- ja lõhketöödega kobestatud põlevkivi veetakse
purustiga kraapkonveierile, kust pärast suurte tükkide
purustamist jõuab see edasi rikastusvabrikusse.
 Maa all on oluline tuulutus, veekõrvaldus ja ohutus
 Estonia ja Viru kaevanduses

10. PEALMAAKAEVANDAMINE
 Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval,
kaevandatakse põlevkivi karjäärides kuni 30 meetri
sügavuselt.
 Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid, palju tõhusam
kui allmaakaevandamine
 Narva ja Aidu karjääris

11. PEALMAAKAEVANDAMINE
 Paljandustööd - põlevkivikihi pealt eemaldatakse
ekskavaatoriga 30–40 meetri laiuse ribana kattekiht.
 Lõhketööd - lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond
puurauku, mis laetakse lõhkeainega
 Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate
kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser-
kobestiga.
 Veevkõrvaldus settetiiki

12. PÕLEVKIVI RIKASTAMINE
 Põlevkivikihi puurimisel ja lõhkamisel saadakse kaevis,
milles on palju lubjakivi
 Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel
saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi
eemaldamist.
 Suspensioonivannid – rasked lubjakivitükid vajuvad
põhja
 Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega
kui rikastamata põlvevkivisegu.

13. Praegu on Eestis 2 allmaakaevandust ja 4 karjääri

14. KAEVANDUSTE MÕJU
 Eraldub mitmeid kasvuhoone gaase
 Muudab maastiku
 Aherainest välja uhutud fenoolid moodutavad ligi 80
protsendi veereostusest,mida Eesti Läänemerre
saadab
 Mulla veerežiimi muutumine

15. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGA
SEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTE
VÄHENDAMISEKS TULEVIKUS
 piirata alates kaevandamise määra 20 miljonilt
tonnilt 15 miljonile
 alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt
 kaotada kaudsed subsiidiumid, mis toimivad
energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate
saastetasudena.

16. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGA
SEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTE
VÄHENDAMISEKS TULEVIKUS
 kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele
süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks
 energiaseadustiku täiendamine tagamaks
alternatiivse energia arendajatele kindlus saada
tehtud investeeringud tagasi.

17. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
 biomassi põletamine
 + Eestis on ressurssi, aitab lahendada
tööhõiveprobleeme, väga vähe keskkonda saastav,
väheneb jäätmete ladestamine prügilasse, paraneb
metsade korrashoid
 - metsade hävimine, põletamissaadustena
mürkgaaside väljapaiskamine, parasiitide
levimine(kui toodetakse energiat loomade
väljaheidetest), metsade tuleohtlikkus kasvab,
liiklus tiheneb

18. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
 tuulegeneraatorid
 + loodussõbralik, majanduslikult kasulik,
ümberkaudset pinnast võib kasutada
maaharimiseks
 - ebaühtlane, lindudele kahjulik, mürarikas, häirib
kommunikatsiooniseadmeid

19. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
 päikeseenergia
 - siinses kliimas ebaefektiivne, paneelid on kallid
 + keskkonnasõbralik, tasuta tooraine,
taastuvenergia, tehnoloogia areneb

20. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
 tuumaenergia
 +suure kasuteguriga
 - uraani peaks importima, eestis puudub täielikult
sobilik pinnas ja veekogu, geopoliitilised
probleemid, tuumajäätmed on väga ohtlikud,
spetsialistide koolitamine võtab aega ja raha

21. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
 hüdroenergia:
 - jõe loomastiku ja taimestiku kahjustamine,
tammid põhjustavad üleujutusi ja probleeme
põllumajandusele, erosioonioht, jaam ise
visuaalselt häiriv
 + väikesed energiajaamad parandavad
veevahetust, tõstavad hapnikuhulka veekogudes ja
ühtlustavad veehulka, vooluvee puhastamine
prügist, paisjärved visuaalselt nauditavad

22. KASUTATUD MATERJAL
 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi
 http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html
 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/OilShaleEsto
nia.jpg
 http://www.ut.ee/BGGM/maavara/p_kivi2.jpg
 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_110_1092.jpg
 https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining
 https://www.energia.ee/about/organization/concern/kaevandused
 http://kaevandamine.wordpress.com/2008/08/27/suurem-suurem-koige-
suurem/
 http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation
 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=240054/Reinsal
u+M%FC%FCdid+ja+faktid.pdf
 http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus-
_ja_t%C3%B6%C3%B6stuspiirkond/Keskkonnaseisundi_olevik_ja_tulev
ik/

23. AITÄH