3. Sotsiaalne konstruktivism … uurib kuidas indiviidid ja rühmad loovad ühist teadmust Individuaalne teadmus Ühine teadmus Kogukonnapraktikad Teadmusartifaktid Tähenduste paljusus ja subjektiivsus Kultuur ja selle tööriistad kui vahendajad Tähenduste objektiivsus Reflektsioon rühmas Teadmusloome rühmas Põhjendamine
4. Kuidas tehnoloogia suunab õppimisteooriate muutumist Teemu Leinoinen, 2005 Personaalarvutid Veeb 1.x Veeb 2.x Veeb.0.1 Võgotski järgi on inimtegevus nii sotsiaalses kui ka individuaalses plaanis vahendatud tööriistade (sh. nii reaalsete kui ka materiaalsete artifaktide) ja märgisüsteemide poolt (Wertsch, 1991, p. 19). Iga lapse kultuurilise arengu funktsioon ilmub algul sotsiaalsel ja seejärel individuaalsel tasandil.. (Valsiner, 1987, p. 67)
5. Teadmise tarbimiselt loomiseni Teadmise looja Teadmise tarbija Üksikuilt paljudele Mitmeilt kõigile Kõigilt kõigile Osalemine Aeg
6. WEB 1.0 KULTUUR ÕPIHALDUS-SÜSTEEM ÕPIMATERJAL ÕPPIJA INDIVIIDI TEADMUS ÜHESLOOME LÄBIRÄÄKIMINE ÕPPIJA ARGUMENDID JAATUS/EITUS PUBLITSEERIMINE KULTUUR x Eesmärgid muudab muudab toetab vahendab vahendab reeglid rollid motiveerib JAGATUD TEADMUS ARTIFAKTI LOOMINE loob loob RÜHMATÖÖ OSKUSED TUUTOR tegevus teod operatsioonid mõjutab Kuidas teha? TEADMUS-ARTIFAKT muudab
7. WEB 2.0 KULTUUR SOTSIAALNE TARKVARA ÕPIMATERJAL ÕPPIJA INDIVIIDI TEADMUS ÜHESLOOME LÄBIRÄÄKIMINE ÕPPIJA ARGUMENDID JAATUS/EITUS PUBLITSEERIMINE KULTUUR x Eesmärgid muudab muudab toetab vahendab vahendab reeglid rollid motiveerib JAGATUD TEADMUS ARTIFAKTI LOOMINE loob loob KOGUKONNA-PRAKTIKA TUUTOR tegevus teod operatsioonid mõjutab Kuidas teha? TEADMUS-ARTIFAKTID kui intellektuaalne kapital muudab muudab KOGUKONNAD kui sotsiaalne kapital
8. Arvutiga õppimise mudelid Individuaalne õppimine Kooperatiivne e. ühisõpe Kollaboratiivne e. ühesõpe IKT poolt toetatud sotsiaalne interaktsioon õpetaja ja õpilaste ning õpilaste endi vahel IKT abil diferentseeritud ja individualiseeritud
9.
10.
11.
12. Mida ja kuidas toetada? Kaaslaste verbaalne ja eeskujul tuginev toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus (learning materials, system feedback) Funktsionaalne toetus Kognitiivne toetus Ülesande lahendamisele suunatud Metakognitiivne toetus Tööjaotusele suunatud Tuutori verbaalne ja eeskujul tuginev toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus tuutor Tuutor kaaslased Süsteemi toetus Toetusmaterjalid või süsteemi toetus (role-scripts, behavioural rules scripts) kaaslased tuutor auto-tu u tor Kaaslased Probleemi lahendamisele suunatud sisuline toetus Koordinatsioonile ja rühmasuhetele suunatud toetus Afektiivne toetus tuutor kaaslased
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22. Probleemi- tutvustus Rollitutvustused Lisamaterjalid probleemi erinevate aspektide (eetika, teadus, seadus, majandus) kohta Individuaalne otsus Rolliotsused Ekspertotsused Arutelud rollirühmades Arutelud ekspertrühmades Tuutori toetus Lisamaterjalid veebilehtedel Tegevus jututoas Infoga toetamine Kaaslaste ja tuutori toetus Kaaslaste ja tuutori toetus Individuaalne otsustamine Rollimäng jututoas avab eri perspektiivid Siksak-meetod (jigzaw)
23. Ühine visualiseerimine Ühine visualiseerimine on meeskonnatöö, mille käigus kontroll visualiseerimisel rakendatavate parameetrite ja töötulemuste vahel on jagatud rühmaliikmete vahel. Ühine visualiseerimine on vajalik selleks, et paremini mõista komplekssete objektide või mehhanismide ülesehitust ning keeruliste protsesside ja situatsioonide olemust.
24. Ühine visualiseerimine Ühiste mõtlemisprotsesside toetamiseks mõeldud töö- ja visualiseerimisvahendite kasutamine aitab vähendada probleemilahendajate töömälu ülekoormamist ja võimaldab rühmal lahendada keerukamaid ülesandeid kui rühma üksikud liikmed seda teha suudaksid. Ühine visualiseerimine eeldab jagatud töö- või õpikeskkonna kasutamist, kus saab nii probleemi modelleerimist ühiselt kontrollida , kui ka kasutada arutelu toetavaid töövahendeid. JChemPaint 2.0
26. Ühise visualiseerimise eesmärk Anda õpilastele võimalus kasutada teadusele omaseid meetodeid ja analoogseid töövahendeid tegeliku eluga seonduvate probleemide lahendamiseks. Luua võimalus reaalsete teadusandmete kasutamiseks õppeprotsessis. Õpetada teadusmaailmale omast infovahetust ja suhtlemist . Eesmärgiks on viia koolis õpitav tänapäeva ühiskonnas, tööstuses ja teaduses toimuvatele protsessidele ja meetoditele lähemale.
27.
28.
29. Keemiateemalise probleemimudeli visualiseerimine väljenduslikus keskkonnas 1. Lisamaterjali lugemine. Tuutor paneb oma kohvrist tuppa lisamaterjali. Nüüd avage toas olev lisamaterjal ja lugege see läbi ning tulge tagasi jututuppa, aega selleks on 5 minutit. 2. Töö whiteboardil . Tuutor paneb oma kohvrist tuppa lingi mudelile (alusjoonisele). Edasine tegevus toimub nii, et lisamaterjali põhjal koostage selgitav joonis, mis selgitaks antud probleemi, selleks peate arutama jututoas . Kui keegi teeb joonisele täienduse, siis peab ta seda teistele jututoas põhjendama. Kui keegi ei saa aru või ei ole tehtuga nõus, tuleb seda jututoas öelda ja põhjendada miks . Avame jututoas asuva mudeli. Alustage veest, mida vesi sisaldab? Nüüd vaatame pesumasinat, mida vesi pesumasinale teeb? Otsustage, mida mingi värv joonisel tähendab. Nooltega tähistame mõju suunda. Edasi vaatleme pulbrit. Mida see pulber võiks sisalda ja mida selle lisamine mõjutab?Milline on vesi pärast pulbri lisamist?Kuidas mõjub pulber pesumasinale? Võrrelge joonisel kujutatut oma esialgse otsusega ja lisamaterjalist saadud infoga. Tehke joonisele täiendusi, parandusi. (Vajadusel puhastage joonis liigsest “sodist”.) Arutage rühmas, mis pulber see olla võiks, mida lapsed lisasid pesumasinasse? Milleks oli see vajalik? KÜSIMINE SELGI- TAMINE KOKKU- VÕTMINE ARGUMEN- TEERIMINE VIIMISTLEMINE LAIENDAMINE EESMÄRGID OLETAMINE
32. Ühesloome wikis või üheskirjutamise vahendiga Kuidas erinevad õppijad mõistavad, milliseid on teise kirjutaja kavatsused? Kuidas tegevust reguleeritakse? Uuri, milliseid tegevusi lisaks teadmuse loomele rühm ühises dokumendis sooritas! Dokument
33.
34. Juhtumite loomine wikis Juhtumipõhist õppimist kasutatakse meditsiinis, juuras, keskkonnaõpetuses, ajaloos, sotsiaalteadustes.
35. Tegevus foorumis ja wikis Tegevus wikis Tegevus mudeliga või reaalne katse, tulemused wikis Tegevus foorumis, wikis Otsingud viitekogudes Reaalne vaatlus, demo Probleemi lahendamine Probleem Oletus Vaatlused, andmed Teadmised Ideed Katseplaan ja teostus Tulemuste uurimine Järeldused Üldistus Ana- loogia Hinnang Probleemi oletatava lahenduse õigsuse kontrollimine Probleemi oletatava lahenduse loomine
36. Kollaboratiivne uurimus Konteksti loomine Uurimisprobleemi püstitamine Uus teooria Probleemolukorra laiendamine Lisainformatsiooni otsimine Alternatiivsete teooriate loomine Kriitiline hindamine Ühine diskussioon Esitlus, demo, klassis Blogis, wikis Blogis, wikis, mõistekaardil Foorum, VoIP, jututuba Sotsiaalsed viited Uuring mudeliga Blogis, wikis
37. Otsustamistsükkel kompromissotsus hindamine ja parandamine majandus esmased mõttemudelid alternatiivsed lahendusmudelid alternatiivide ja esmaste mõttemudelite võrdlemine ellurakendamine ja probleemi lahendamine eetika teadus probleem seadused Wiki, veeb Blogi, wiki, jututuba, foorum wiki, jututuba, foorum, mõistekaart Blogi, wiki, jututuba, foorum Wiki, veeb
38. Suletud kogukond Isiku/teema- keskne kogukond Kattuvad kogukonnapiirid Vastastikune linkimine Kommenteerimine Sotsiaalne viitamine Linkimine KOGUKONNATEADMUS: Intellektuaalne kapital Sotsiaalne kapital Kogukonnapraktika Jälgimine - agregeerimine
![Mis on õppimine? ,[object Object],[object Object],[object Object]]()