2. Kuidas tehnoloogia suunab õppimisteooriate muutumist Teemu Leinoinen, 2005 Personaalarvutid Veeb 1.x Veeb 2.x Veeb.0.1 Võgotski järgi on inimtegevus nii sotsiaalses kui ka individuaalses plaanis vahendatud tööriistade (sh. nii reaalsete kui ka materiaalsete artifaktide) ja märgisüsteemide poolt (Wertsch, 1991, p. 19). Iga lapse kultuurilise arengu funktsioon ilmub algul sotsiaalsel ja seejärel individuaalsel tasandil.. (Valsiner, 1987, p. 67)
4. Mis on Veeb 2.0 Suhtumine, mitte tehnoloogia Tarkvara, mis muutub kasutamisel paremaks Personaalsetelt veebilehtedelt ajaveebideni (blogi) Ajaveebid: osalemine mitte publitseerimine Entsüklopeediatelt Wikipeediale: radikaalne usaldus eBay, Amazon: kasutaja kui panustaja Flickr, del.icio.us: mitte taksonoomia vaid märgendamine (tagging) Creative commons: õigus taaskasutada kuid mitte omandada Detsentraliseeritult seotud väikesed infoühikud Folksonoomia: märgendipilved (tagclouds)
5. Teadmise tarbimiselt loomiseni Teadmise looja Teadmise tarbija Üksikuilt paljudele Mitmeilt kõigile Kõigilt kõigile Osalemine Aeg
6.
7.
8. Protsess Tulemus Vahendaja Kes õpib Biheiviorism Kognitivism Konstruktivism Sotsiaal-konstruktivism indiviid indiviid indiviid rühm indiviid rühm praktikakogukond reaktsiooni tugevdamine infotöötlus teadmise omandamine teadmiste konstrueerimine aju kui “must kast” tuutor kui treenija aju kui “arvuti” aju kui “mahuti” arvuti kui treenija vabalt triiviv teadmus igalpool õppimine üksteiselt õppimine “ Sellist meistriks” käitumismustri muutus autentne situatsioon kogukonnapraktika sotsiaalne kapital individuaalne teadmine individuaalne teadmine jagatud teadmine, intersubjektiivsus teadmusartifakt individuaalne ja jagatud teadmine teadmiste loomine osalemine tegevusest õppimine kogemuslik, avastuslik, uuriv õppimine dialoog ja läbirääkimised tuutor kui toetaja ja vahendaja sotsiaalne võrgustik
9. Mõtlemisopreatsioonide keerukus Õpetamise paradigma Teadmiste edastamine Teadmiste konstrueerimine Situatiivsus Baasoskused ja teadmised Komplekssed oskused ja integreeritud teadmised Tegelikkusega seotud Abstraktne e-loengumaterjal, drillprogramm või tutoorial teadmiste test juhtumid ja probleemid ühine teadmiste konstrueerimine uurimuse läbiviimine otsuste tegemine Biheivioristlik paradigma Kognitiivse õppimise paradigma Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise paradigma
10. Metafoorid kui õpidisaini tööriistad Sõnastamata arusaamad õppimise olemusest Õppimis-teooriate tõlkimine õpidisaini mudelitesse ja õpidisaini Metafoorid õppimisest, arutelud, mis on õppimine Õppimisteooria sõnastamine
14. “ Läbirääkimiste” metafoor Sotsiaal-konstruktivistlikku õppimist kirjeldab nn. “läbirääkimiste” metafoor (Mayer,1996). Selle kohaselt sünnib teadmine dialoogi kaudu, mille käigus dialoogis olijad loova nn. intersubjektiivse teadmise üksteise teadmisest, mis teeb võimalikuks nii individuaalse muutuse kui ka ühise tegevuse intersubjektiivse teadmuse alusel.
19. “ Igalpool õppimise” metafoor Ubiquity is the ability to be present everywhere or at several places at once. The term is derived from Latin ubique which means everywhere . Mobiilne õppimine seostub võimalusega õppida kõikjal ja igal ajal. Wikipedia
