SlideShare a Scribd company logo
1 of 24
PRAKTIKA 10.r
Loomad
Janeli Kontkar
Karmen Alamets
Ronja Liis Tamm
Elinor Onga
Kristin Rossmann
Sisukord
 Rakvere veepuhastusjaam
 Rakvere reovee puhastusjaam
 Aru karjäär ja tsemenditehas
 Neeruti
Aru karjäär
 Tooraine koht killustiku ja tsemendi
tootmiseks
 Asub 4 hektarilise maa peal
 Leidub erinevaid fossiile
 Hetkel töös 2 kopplaadurit
 Kivide purustamine lõhkamismeetodil
 Huvitavad emotsioonid!
TRILOBIIT
Toorained ja nende
ettevalmistus
 Tsemendi valmistamine Kundas toimub märjal
meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi.
 Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas
mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse
lontova horisondi mahu ja keila kihti.
 Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel
asuvas Aru karjääris. Toorainena kasutatakse
Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti.
Mäemass lõhatakse ja transporditakse
tehasesse.
Erinevad tooted, nende
kirjeldus
 Tsemente võib kasutada maapealsetes,
maa- ja veealustes betoon- ja
raudbetoonkonstruktsioonides,
ehitusmörtides koos lubja savi või teiste
plastifitseerivate täitematerjalidega.
Tootmisprotsessi jäätmed ja
nende kasutamine
 Tsemenditootmisel tootmisjääk klinkritolm
 Kasutatakse happeliste põldude
lupjamiseks ja väetisena
 Sisaldab väetisainena kuni 5% kaaliumi, 3%
väävlit ja 2% magneesiumi
 Aastas ca 80 000 tonni tolmu
Neeruti
Lindude, loomade, putukate
liikumine
 Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel
 Lendavad putukad ja nende tiivad
 Maismaal liikumine seoses lihaste ja
energiaga
 Liikumine vees : ujumine
Linnusulgede märgumine
(katse)
 Tilgutades sulele vett voolab see sule pealt
maha
 Kastes sule õlisse muutus see kleepuvaks ja
takuliseks
 Lisades seebivett imas sulg vee sisse
 Naftareostus on lindudele fataalne, lindude
kehasoojus kaob, paljastades neid
surmavatele ilmastikutingimustele
 Saastatud vetes ujuvad linnud on
uppumisohus
Kiirgused (katse teoga)
 Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda
ümber tiire
 Reaktsioon magnetväljaga: S-kurvidega
suundub magnetitest välja. Tundub
agressiivne
 Laserkiirgus (uus tigu): ei mõjuta, tavapärane
käitumine
 Ultravioletne kiirgus: algul vaikne, kuid siis
koheselt instinktiivne sissetõmbumine, keha
hakkas ‘’lainetama’’
Teod õhukambris (katse)

Tõestus, et teokarbid
koosnevad CaCo3-st


Teo lima (katse)
 Kogusime lima ja määrisime käele, mis oli
hiljem tunduvalt pehmem ja siledam.
 Mõõtsime lima pH paberiga ning saime,
et pH on 8, ehk kuna lima on aluseline
tarbib tigu aluselist toitu.
Teo reaktsioonikiirus(katse)
 Puudutades tõmbas pea kotta
 Koputades kojale 4 korda sekundis üritas
ta oksale ronida
 Käitumist põhjendab väga aeglane
reaktsioonikiirus, ta ei erista koputuste
vahelisi intervalle ja arvab, et on leidnud
tahke objekti
Mikro mullaorganismide
mitmekesisus (katse)
 Võtsime mulda, mida puistasime korgiga
katseklaasi. Seejärel lisasime samapalju
vett, loksutasime ning jätsime mõneks
minutiks seisma, et setted põhja langeks
 Keetsime piima, mille jahutasime maha
ning seejärel panime keedetud ning
jahutatud piima võrdselt nelja katseklaasi
 Lisasime 1. katseklaasi 2 tilka mullatõmmist,
2. katseklaasi 6 tilka mullatõmmist, 3.
katseklaasi 10 mullatõmmist ning 4.
katseklaasi ei lisanud midagi.
 Panime vatikorgid katseklaaside peale
ning jätsime toatemperatuurile seisma
 Poole tunni pärast oli katseklaasis
vahustatud piima taoline segu, mis kergelt
hapnema hakkas
 Peale katset uurisime mulla koostist
mikroskoobiga
Ämblikuvõrk(katse)

Muti käigud
 Tavaliselt 2-5 cm sügavusel. Avamaal
sügavamad, umbes 10-15 cm sügavusel
 Kui pinnas sobiv, maapealseid kuhilaid ei
tee, seega käigud võivad minna väga
pikaks
 Sügavamal ei jõua kuhilaid eemale
loopida, seega peabki üleliigse mulla
pinnale kergitama. Nii tekivad
mutimullahunnikud
MUTI KÄIGUD
KUHILAD
Maasse kaevatud
plassttops(katse)
 Kaevasime aeda kaks plasttopsi, ühte
panime juustu, teise müslit
 Katsime topsid paberiga ja jätsime ööks
seisma
 Hommikul leidsime juustuga topsist väikese
tuhandejalgse
 Müsliga topsis olid sipelgad.
Tulemused
TÄNAME KUULAMAST!

More Related Content

More from lekk

Praktika 2013 6
Praktika 2013 6Praktika 2013 6
Praktika 2013 6lekk
 
Praktika 2013 5
Praktika 2013 5Praktika 2013 5
Praktika 2013 5lekk
 
Praktika 2013 2
Praktika 2013 2Praktika 2013 2
Praktika 2013 2lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika  2012Praktika  2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012lekk
 
Praktika 11.klass
Praktika 11.klassPraktika 11.klass
Praktika 11.klasslekk
 
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.lekk
 
XI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmXI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmlekk
 
Loodusainete praktika
Loodusainete praktikaLoodusainete praktika
Loodusainete praktikalekk
 
Praktika
PraktikaPraktika
Praktikalekk
 
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011lekk
 
Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011lekk
 
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011lekk
 
10.R praktika
10.R praktika10.R praktika
10.R praktikalekk
 
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011lekk
 

More from lekk (20)

Praktika 2013 6
Praktika 2013 6Praktika 2013 6
Praktika 2013 6
 
Praktika 2013 5
Praktika 2013 5Praktika 2013 5
Praktika 2013 5
 
Praktika 2013 2
Praktika 2013 2Praktika 2013 2
Praktika 2013 2
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika  2012Praktika  2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 2012
Praktika 2012Praktika 2012
Praktika 2012
 
Praktika 11.klass
Praktika 11.klassPraktika 11.klass
Praktika 11.klass
 
Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.Praktika 11. kl.
Praktika 11. kl.
 
XI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühmXI R klassi praktika 7. rühm
XI R klassi praktika 7. rühm
 
Loodusainete praktika
Loodusainete praktikaLoodusainete praktika
Loodusainete praktika
 
Praktika
PraktikaPraktika
Praktika
 
Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011Praktika "Vesi" 2011
Praktika "Vesi" 2011
 
Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011Praktika "Kivimid" 2011
Praktika "Kivimid" 2011
 
Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011Praktika "Muda" 2011
Praktika "Muda" 2011
 
10.R praktika
10.R praktika10.R praktika
10.R praktika
 
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011Praktika "Reoveepuhasti" 2011
Praktika "Reoveepuhasti" 2011
 

Praktika 2013 3

  • 1. PRAKTIKA 10.r Loomad Janeli Kontkar Karmen Alamets Ronja Liis Tamm Elinor Onga Kristin Rossmann
  • 2. Sisukord  Rakvere veepuhastusjaam  Rakvere reovee puhastusjaam  Aru karjäär ja tsemenditehas  Neeruti
  • 3. Aru karjäär  Tooraine koht killustiku ja tsemendi tootmiseks  Asub 4 hektarilise maa peal  Leidub erinevaid fossiile  Hetkel töös 2 kopplaadurit  Kivide purustamine lõhkamismeetodil  Huvitavad emotsioonid!
  • 4.
  • 6. Toorained ja nende ettevalmistus  Tsemendi valmistamine Kundas toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi.  Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti.  Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja transporditakse tehasesse.
  • 7. Erinevad tooted, nende kirjeldus  Tsemente võib kasutada maapealsetes, maa- ja veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega.
  • 8. Tootmisprotsessi jäätmed ja nende kasutamine  Tsemenditootmisel tootmisjääk klinkritolm  Kasutatakse happeliste põldude lupjamiseks ja väetisena  Sisaldab väetisainena kuni 5% kaaliumi, 3% väävlit ja 2% magneesiumi  Aastas ca 80 000 tonni tolmu
  • 9. Neeruti Lindude, loomade, putukate liikumine  Linnud liiguvad vastutuult kahel põhjusel  Lendavad putukad ja nende tiivad  Maismaal liikumine seoses lihaste ja energiaga  Liikumine vees : ujumine
  • 10. Linnusulgede märgumine (katse)  Tilgutades sulele vett voolab see sule pealt maha  Kastes sule õlisse muutus see kleepuvaks ja takuliseks  Lisades seebivett imas sulg vee sisse  Naftareostus on lindudele fataalne, lindude kehasoojus kaob, paljastades neid surmavatele ilmastikutingimustele  Saastatud vetes ujuvad linnud on uppumisohus
  • 11. Kiirgused (katse teoga)  Reaktsioon elektriväljaga: segaduses, enda ümber tiire  Reaktsioon magnetväljaga: S-kurvidega suundub magnetitest välja. Tundub agressiivne  Laserkiirgus (uus tigu): ei mõjuta, tavapärane käitumine  Ultravioletne kiirgus: algul vaikne, kuid siis koheselt instinktiivne sissetõmbumine, keha hakkas ‘’lainetama’’
  • 14.
  • 15. Teo lima (katse)  Kogusime lima ja määrisime käele, mis oli hiljem tunduvalt pehmem ja siledam.  Mõõtsime lima pH paberiga ning saime, et pH on 8, ehk kuna lima on aluseline tarbib tigu aluselist toitu.
  • 16. Teo reaktsioonikiirus(katse)  Puudutades tõmbas pea kotta  Koputades kojale 4 korda sekundis üritas ta oksale ronida  Käitumist põhjendab väga aeglane reaktsioonikiirus, ta ei erista koputuste vahelisi intervalle ja arvab, et on leidnud tahke objekti
  • 17. Mikro mullaorganismide mitmekesisus (katse)  Võtsime mulda, mida puistasime korgiga katseklaasi. Seejärel lisasime samapalju vett, loksutasime ning jätsime mõneks minutiks seisma, et setted põhja langeks  Keetsime piima, mille jahutasime maha ning seejärel panime keedetud ning jahutatud piima võrdselt nelja katseklaasi
  • 18.  Lisasime 1. katseklaasi 2 tilka mullatõmmist, 2. katseklaasi 6 tilka mullatõmmist, 3. katseklaasi 10 mullatõmmist ning 4. katseklaasi ei lisanud midagi.  Panime vatikorgid katseklaaside peale ning jätsime toatemperatuurile seisma  Poole tunni pärast oli katseklaasis vahustatud piima taoline segu, mis kergelt hapnema hakkas  Peale katset uurisime mulla koostist mikroskoobiga
  • 20. Muti käigud  Tavaliselt 2-5 cm sügavusel. Avamaal sügavamad, umbes 10-15 cm sügavusel  Kui pinnas sobiv, maapealseid kuhilaid ei tee, seega käigud võivad minna väga pikaks  Sügavamal ei jõua kuhilaid eemale loopida, seega peabki üleliigse mulla pinnale kergitama. Nii tekivad mutimullahunnikud
  • 22. Maasse kaevatud plassttops(katse)  Kaevasime aeda kaks plasttopsi, ühte panime juustu, teise müslit  Katsime topsid paberiga ja jätsime ööks seisma  Hommikul leidsime juustuga topsist väikese tuhandejalgse  Müsliga topsis olid sipelgad.