3. Põlevkivi karjäär
• Maailma suurim põlevkivikarjäär on rajatud 1970.
aastal.
• Algselt kaevandati kivi õli tootmiseks.
• Karjääri suurus on 16 000ha (45km otsast otsa).
• Põlevkivi tuuakse maa alt välja erinevate kihtide
kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser-
kobestiga.
• Vahekihid viiakse puistangusse ehk põlevkivist
ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga
kalluritega vahelattu.
4. • Karjäär asub põhjaveetasemest allpool, seega
tuleb vett pidevalt välja pumbata
• Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse
kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 m sügavusel
asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama,
kust see edasi settetiiki juhitakse.
• Teid, kus toimub aktiivne põlevkivi vedu,
niisutatakse kastmisautodega.
5. Karjääris tegutsevad
masinad
• Vanimad masinad kuni 46 aastased.
• Kallurile mahub 55 tonni põlevkivi.
• Ekskavaator kaalub 1500 tonni, noole pikkus on
90 m, ohutsoon oli 180 m, ööpäevas liigub 400 m
6. Kallurite kastid tuli kõrgemaks ehitada selle tõttu, et
need olid algselt mõeldud rauamaagi vedamiseks,
mis on suurema tihedusega ehk raskem kui
põlevkivi. Seega 55 tonni põlevkivi on mahult
tunduvalt suurem kui 55 tonni rauamaaki.
•Põlevkivi ρ= 1500 kg/m³
V=36,7
•Paekivi ρ=2000 kg/m³ V=27,5
•Rauamaak ρ=7800 kg/m³ V=7,05
Kalluri kasti pikkus ning laius olid umbes 6 m
Kasti kõrgused:
•Paekivi 0,76m
•Põlevkivi 1,02m
•Rauamaak 0,20m
7. Põlevkivi lõhkamine
• Tavalisel lõhkamisel kasutatakse 65 tonni
lõhkeainet,
• Lõhkeaine mass ulatub tihti enam kui 100 tonnini.
• 2 tundi peab lõhkeaine puuraugus seisma, et
lõhkeaine omadusi saada.
• Kohale toimetatakse lõhkeaine komponentidena,
mis segatakse kokku kompuutri juhtimisel
möksiks, et suurendada ohutust.
8. Karjääri tulevik
• Arvatakse, et põlevkivi jätkub veel 20 aastaks.
• Aastas liigutakse kaevandamisega 80m.
• Eeldatavalt kaevandamise lõpul, kui põhjavee
väljapumpamine lõpetatakse, siis põhjaveetase
taastub kiirelt ning tekib suur järv.
• Kuigi põlevkivi jätkuks kauemaks, paneb
kaevandamisele piiri ette looduskaitseala.
• Kaevandamise lõpetamisel tehakse taastustöid
looduse korrastamiseks
9. Põlevkivi uurimine
Võtsime karjäärist kaasa põlevkivi ja uurisime:
• kõvadust: võrdlemisi lihtne deformeerida
• vees lahustuvust: ei lahustu
• põlevust: raskesti süttiv, vajab pidevat soojust,
tekib palju tahma ja haisu
10.
11. Balti elektrijaam
• Suuruselt teine põlevkivil töötav soojuselektrijaam
Eestis.
• Elektrit toodetakse elektriblokkide abil.
• Jaamas on 4 blokki, praegu töötab 1.
• Hetkel võimelised elektrit tootma 2 blokki.
• Igas blokis on kaks katelt, nendes kuumutatakse
vesi auruks.
• Aur läheb kolmeastmelisse turbiini, kus
temperatuur esimesel astmel on 500 kraadi, teisel
14. Ajalugu
• Alustati ehitust 1956. aastal.
• 30. detsember 1959. aastal käivitati esimene
turbiin ja katel.
• 1962. aastal alustati põlevkivituha müüki
tarbijatele.
• 1966. aastal alustati Narva linna varustamist
soojusenergiaga.
15. Ehitamine
• Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusjärgus:
• Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati
18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s,
kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW
vasturõhuturbiini.
• Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli
energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78
kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.
16. Renoveerimine
• Ajavahemikus 1. aprill 2002 kuni 9. mai 2005
toimus Balti Elektrijaamas 11. energiaploki
renoveerimine, mille käigus paigaldati 2 uut
põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt,
moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati
lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi.
• Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt
215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku 30. mail.
19. OÜ Ebavere Graanul
• Puidupelletite ehk küttegraanulite tootja aastast
1999.
• Puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis
on kokku pressitud puhtast saepurust ja
höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.
• Kliendiks on tarbija, kes kasutab pelleteid
soojusenergia ja/või elektri tootmiseks.
20. Pelletite tootmine
• Esmaselt kooritakse puudelt koor.
• Siis purustatakse kooritud puu.
• Saadud saepuru pressitakse kokku.
23. Äntu valgejärv
• Määrasime okaspuude seisundit
• Vaatlesime kahte okaspuud, üks oli kaotanud
ohtralt okkaid ja teine oli pealtnäha terve.
• Korjasime tervelt kuuselt 100 okkast, nendest 15
olid kahjustatud vahakihiga, 9 olid pruunid
• Kahjustatud kuusel oli märgata hirmuvõrseid,
erakordselt lühikesi okkaid ei olnud.
24. • Määrasime asukoha koordinaadid
Laius: 59,06008 E
Pikkus: 26,23950 N
• Õhurõhuks mõõtsime 991 hPa
25. • Uurisime ja mõõtsime radiatsiooni
Mõõtsime radiatsiooni järve ääres ning metsas
Järve ääres Metsas
Metsas oli radiatsiooni näitaja madalam
27. Eeterlikud õlid ja estrid
• Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus
haistmisaistingut esile kutsuda.
• Taimede lõhnad kaovad, sest taimes lakkavad
toimumast keemilised protsessid.
• Apelsinikoort põletileegi juures pigistades tekkisid
sädemed, leek suurenes.
• Aroomiteraapia on eeterlike õlide ja teiste taimse
päritoluga lõhnaainete kasutamine inimese
meeleolu või tervise mõjutamiseks. Seda
peetakse üheks alternatiivmeditsiini meetodiks.
28. Valmistasime estri etanoolist ja butaanhappest.
Katalüsaatoriks oli väävelhape. Kuumutasime
keemiseni ning valasime NaCl küllastunud
lahusesse. Tekkis meeldiva lõhnaga ester.
CH3CH2OH + C4H8O2 -> CH3CH2COOC4H8
29. Tegime destillaltsiooniseadme, et koguda apelsinis
olevaid eeterlikke õlisid.
Esimesed piisad eraldusid 97 kraadi juures. Tunda
oli apelsinile omast lõhna, kuid ka veidi kärsahaisu.
