6. Millest tÀna rÀÀgime?
âą Mis on koht ja miks seda turundada?
⹠Kelle jaoks ja mille poolest on kohad tÀhtsad?
⹠Kuidas paistab LÀÀne-Virumaa seest ja vÀljast?
⹠Mida teised on (hÀsti) teinud?
⹠Kuidas kÀib koha brÀndimine?
⹠Millised on LÀÀne-Virumaa vÔimalused?
7. Mis on koht?
âą Geograafiline piirkond
âą Maastik
âą Kultuur
âą Identiteet, kohatunne
âą Keskkond
âą Tervik
âą Kompleksne, keerukas ja mitmekĂŒlgne olemus
9. Toode, teenus, koht â
kÔik nad vajavad turundamist
âą Kellele?
⹠Mis eesmÀrgil?
â Elanikud
â EttevĂ”tted
â Investorid
â Turistid, kĂŒlastajad
⹠Tuleb tÀpselt mÀÀratleda, kes on meie sihtgrupid
ja millise sÔnumi tahame viia nende teadvusesse.
10. Kus vÔi milline on parim koht?
âą Elamiseks?
âą Ăppimiseks
⹠Töötamiseks?
âą Puhkamiseks?
âą Ări tegemiseks?
âą Laste kasvatamiseks?
SÔltub sellest, mis on
(selles elukaare etapis) Teile tÀhtis?
14. NĂ€ide â Glasgow rebrandingust
âą Glesgow miles better; Glasgow smiles better
⹠Glasgowga seondus liigne joomine, jÔugud,
töölisklassi linn
âą Kampaania fokusseerus kultuurilisele rikkusele,
rohelusele (enim pargialasid inimese kohta),
pehmele kliimale, sobivusele ettevÔtete jaoks.
âą Turundus oli suunatud sihtgrupile, kes omavad
mÔju, teevad otsuseid, eriti Àrisektorile.
15. Sisemised sihtgrupid on tÀhtsad
⹠LÔhe vÀliste maine ja rahulolu-uuringute ja
elanike hinnaguste vahel (Edinburgh)
âą VĂ€ljastpoolt: ihaldatud paik, mida kĂŒlastada jakus
elada, maaliline ilu, turvaline.
âą Kohaliku elanikkonna hulgas enesekindluse ja
uhkuse puudumine oma kodupaiga ĂŒle.
⹠Fundamentaalne mittekokkulangevus vÀlise taju
ja tegelike tunnete vahel kohapeal ei toeta
turundussÔnumeid laseb neil kaduma minna.
16. SĂŒndmuste regionaalne majanduslik mĂ”ju
âą EKI uuringu pĂ”hjal iga eelarvesse panustatud 1 ⏠toob tagasi 4âŹ
âą + ĂŒrituse eelarvelised kulutused, mis ilma ĂŒrituseta ei oleks
regiooni laekunud (35 % keskmiselt, sÔltuvad pakutavatest
teenustest)
âą Keskmine kulutus kĂŒlastaja kohta 80 âŹ, kultuuriĂŒritusel 88âŹ
âą Kulutuste maht sĂ”ltuv ĂŒritusest, max 400 âŹ
âą âMĂ”juda saab seal, kus on, kuhu mĂ”judaâ (M. Josing)
⹠Koostöö, ajastus, pakettimine
17. Kuidas teha nii, et 2 +2 = 5?
âą Riik
âą Regioon
âą KOV
⹠EttevÔte, organisatsioon
âą Inimene
18. Mida regioon vÔi KOV teha saab?
⹠MÔistab regionaalseid tugevusi ja nÔrkusi
⹠Propageerib tugevusi ja vÔimalusi (nii rahvusvaheliselt kui ka
riiklikult)
âą Pakub âOne stop shopâ teenindust
(koordineeritud klienditeenindus koos valitsusega, kui vÔimalik)
âą On suhtluses kiire ja asjalik
⹠Omab detailseid teadmisi kohalikust turust (krundid, tööjÔud,
kohalikud ettevÔtted, erinevad regulatsioonid)
⹠Omab kontaktide vÔrgustikku (teenused, tarnijad, koolitused)
⹠Omab vÔimet asju lÀbi viia
⹠Arendab pidevalt oma toodet (toode=vÔimalused)
Allikas:
20. Nomen est omen â nimi on mĂ€rk.
âSĂ”na ise ongi tegu. Piibliski on kirjas,
et sÔna muutus lihaks. SÔnast saab
hinnang, hinnangust deklaratsioon,
deklaratsioonist seadus, kohtuotsus vÔi
sÔjakuulutus.
Ja see muudab juba kapitaalselt
reaalsust.â
Andres Maimik, EPL, 6. november 2012
21. Milline on soovitav (LÀÀne)-Virumaa kuvand?
⹠Mida me soovime, et (LÀÀne)-Virumaa kohta teatakse,
rÀÀgitakse?
⹠Mida me soovime, et (LÀÀne)-Virumaa seostatakse?
âą Mille kaudu meid tuntakse, miks meid armastatakse?
âą Mida saab siin kogeda?
⹠Mida meil on vÀÀrtuslikku?
âą Mis meid eristab ja muudab unikaalseks?
âą Kellele pakub selline koht huvi?
⹠Missuguse loomaga oleks LV vÔreldav? Miks?
22. Sihtkoha maine kujundavad
⹠Eksporditavate toodete brÀndid
⹠Kaubanduse, turismi, siseinvesteeringute ja sisevÀrbamise toetamine
⹠Sise- ja vÀlispoliitika
âą Tuntud avaliku elu tegelased
⹠Kuidas sihtkoha kodanikud kÀituvad vÀlismaal ja kuidas nad
kohtlevad kĂŒlalisi omal maal
âą Ehitatud ja looduslik keskkond
âą Kajastatus (globaalses) meedias
âą Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
âą Sidemed teiste riikidega
âą Kultuur
âą Sport ja ajaviide
⹠Mida sihtkoht annab maailmale ja mida tagasi vÔtab
24. Kes te olete?
Millesse te usute? Mis on teie vÀÀrtused?
Mida on teil pakkuda?
Millised on teie suutlikkus ja potentsiaal?
Mis on Teie tugevused, eripÀrad, unikaalsus?
Millised on Teie sihtgrupid
Millised on teie turud?
25. BrÀndi funktsioon
"Mida iganes ka ei mĂŒĂŒda, tuleb sellest ka
teada anda ja brÀnd on parim
psĂŒhholoogiline vahend tĂ€henduse
edasiandmiseks."
26.
27.
28. Milleks (siht) kohale brÀnd ? a Destination ?
Why Brand
Globaliseeruvas maailmas, kus me praegu elame, tuleb igal kohal vÔistelda
kÔikide teiste kohtadega, et saada osa mÔtetest, osa tulust, osa talentidest, osa
hÀÀlest/kÔlapinnast.
Juhul kui koht ei suuda olla millegi esindajaks, on tal vÀhe lootust jÀÀda meelde
piisavalt pikaks ajaks, et vÔistelda mingilgi mÀÀral selle vÀÀrtusliku tÀhelepanu
nimel.
Enamik meist ei kuluta rohkem kui vaid mÔne sekundi aastas, mÔeldes teisel pool
maailma asuvale maale.
Seega juhul, kui see riik ei nÀi alati tÀpselt enda moodi iga kord kui ta jÀlle esile
kerkib, on vaid vĂ€ike lootus, et need ĂŒksikud sekundid looksid eelistuse tema
toodete jĂ€rele, soovi teda kĂŒlastada, huvi tema kultuuri vastu vĂ”i juhul, kui meil
olid eelarvamused, panna meid meelt muutma.â
(Simon Anholt, Branding Places and Nations)
29. RÀÀgime LÀÀne-Virumaa lugu
VĂ€ljapoole:
ï§ UsaldusvÀÀrsuse tĂ”us
(sihtgrupid)
ï§ TĂ€helepanu, inspiratsioon
Sissepoole:
ï§ UsaldusvÀÀrsuse tĂ”us (elanikud, ettevĂ”tjad)
ï§ Motivatsioon
Lugu jÀÀb meelde. Lool on emotsionaalne laeng.
30. AitÀh kuulamast ja
kaasa mÔtlemast!
ï
Ălle Puustusmaa
ylle@bda.ee
+ 58 040 801
www.bda.ee
strateegia.ee
lennuk.bda.ee
www.facebook.com/lennuk
Editor's Notes
11 aastat kogemust (al 2001)12 konsultanti ja projektijuhtiĂŒle 450 projekti
LĂ”igil meil on mĂ”ned olulised kohad siin maailmas. Olulised erinevatel pĂ”hjustel. Mainori kĂ”rgkooli tegevuskohad Eestis. Rakvere on pildil ï
MĂ”ne kaardi jĂ€rgi jĂ€lle positsioon nii hea ei ole. (pĂ€rit FBst , nov 2012) KĂ”ik ongi suhteline ja suures osas ka subjektiivne. Kohad ju ka suhestuvad subjektidega : elanikega, kĂŒlalistega, ettevĂ”tjate ja arendajatega. IgaĂŒhel on oma subjektiivne arusaam sellest kohast (kui ĂŒldse on teadmine sellisest kohast) ja suhtumine.
Toimepiirkonnad ja tööjÔu areaalid.MÔned on nÔrgenenud. PÔhjusteks atraktiivsete töökohtade nappus ja teenuste piiratus vÀiksemates keskustes ning nÔrgad keskus-tagamaa vahelised seosed. VÀiksematel keskuskohtadel. Maapiirkondadel tuleb kohaneda. mobiilsuse ja linnade tÀhtsuse kasv maapiirkondade elanike igapÀevaelus + sesoonse rÀnde suurenemine; kohapealse ettevÔtlus- ja hÔivestruktuuri muutused; TÀhtsustub kohapealse majandustegevuse mitmekesistamine, kohaliku koostöö ja kogukonna roll töökohtade loomisel ja teenuste osutamisel
KĂSIMUS SAALILE!!!!!Mis on teie jaoks koht, mis on koha tunnused?Koeral on koht ï
London, StPeterburg, Pariis, Praha BerliinMille jĂ€rgi te neid kohti tunnete? â sĂŒmboli statuseg ehitiste, objektide jĂ€rgiMis teile nende kohtadega seondub? Kindlasti olete mĂ”nda vĂ”i kĂ”iki neist kĂŒlastanud. VĂ”ib-olla mĂ”nes neist Ă”ppinud, tööasjus viibinud. Kui kĂŒsida tĂ€na, siin ja praegu, mida kujutab endast ja milline koht on London, saame ilmselt sama palju erinevaid kirjeldusis, kui teid on tĂ€na siin. Sellele samale subjektiivsusele ja isiklikule kogemusele on isegi ĂŒles ehitatud terve raamatute sari. Teate ju kĂŒll neid â Minu Eestiâ, Minu Omaan jne. Samas leiame kindlasti ka mingeid ĂŒhiseid mĂ€rksĂ”nu, tunnuseid, objekte, millega ja mille kaudu teile need kohad seostuvad. Mis on LÀÀne-Virumaa sĂŒmbolid?
Kui potentsiaalne elanik, ettevĂ”tja vĂ”i turist ei tea ja ei taju selle konkreetse koha erisusi, tugevusi, siis ei saa see koht olla ka tema potentsiaalsete valikute hulgas, ei saa osutuda VALITUKS.Tuleb mÀÀratleda vÀÀrtuspakkumine klientidele . Selleks tuleb analĂŒĂŒsida mis on tugevused ja vĂ”imalused, millele tuginedes vÀÀrtuspakkumine luuua.SĂ”numi koostamine ja sĂ”numi edastamise plaani lĂ€bitöötamine ja elluviimine on vĂ€ga olulised. Ja see on pikaajaline töö. SĂ”numi selgus, stiil ja sihtgrupil sobiva meediumi valik on vĂ€ga olulised sihtgrupi tabamiseks.
Telegraph ( UK) Top 10 Places to live Hong Kong ( kliima, rahvastiku tihedus, koolid, sotsiaalteenused, Best places for carieer and Business ( job growth, costs of business and living, income growth, haridustase ja kÀttesaadavus, turvalisus, kultuuri- j a rekreatsioonivÔimaluste kÀttesaadavus
VĂ€ike- Maarja vald viib lĂ€bi rahulolu uuringut kuni 25.11.12Oktoobris rutelu noorte jÀÀmisest Rakverre.Muid uuringuid pole viimastel aegadel teada. ST ME ERITI EI TEA, MIDA LĂĂNE_VIRUMAALASED ARVAVAD; MĂTLEVAD; VĂRTUSTAVAD; VAJAVAD!!!!!
Slogan mis peaks vĂ”imaldama inimese vaimu Ă”itsengut aastast 2005, 2008 vĂ”etud kasutusele ka linnavalitsuse ja volikogu pooltEdinburgh on kĂŒll festivalide sĂŒnonĂŒĂŒm ( ajalugu aastast 1947), kuid see slaogan kannab endas ka energiat ja tugevust teistes eluvaldkondades kui turism- tema tugevust teadmispĂ”hises majanduses ja finantssektoris.Scotlandâs capital city, home of the Scottish Parliamenta global festival citya UNESCO World Heritage Site â Old and New Townsthe first UNESCO City of Literature â from Sir Walter Scott to JK RowlingNational Galleries and Museumsa reputation for innovation â from the telephone to Dolly the Sheepa city centre surrounded by mountains (including an extinct volcano) and beachesa royal palace and a castle at the heart of the city
Miles better â pöördepunkt paremusele. 1983, 1994Glasgowâs celebrated well-integrated approach and campaigns, which have secured the local buy-in mentioned.campaign to promote the city of Glasgow as a tourist destination and as a location for industry. It was developed by Scottish advertising agency, Struthers Advertising, and featured the phrase "Glasgow's Miles Better" wrapped around the cartoon figure of Mr. Happy. It is regarded as one of the world's earliest and most successful attempts to rebrand a city, and received a number of domestic and international awards.Glasgow had previously suffered from a reputation as a hard-drinking, gang-ridden, working-class city. The campaign focused on the cultural richness of the city, its environment (more parkland per head of population than any other city in Europe), its mild climate and its suitability for enterprise. The result was a very significant change in the way Glasgow was viewed from the outside. The figure of Mr. Happy from the Mr. Men children's books appeared on posters and badges alongside the slogan.
âThereâs definitely a split between what you read in surveys of how Edinburgh is perceived externally â the usual âmost desirable place to visitâ, awards for liveability, the scenic beauty that surrounds the city itself, not to mention the Royal Mile and all around it, the city being beautiful and safe and ultimately well to do. But thatâs solely from the visitorsâ point of view, if you ask any locals itâs far from positive and this then becomes a kind of narrative fuelled by large sections of the population, each with their own particular gripe, be it taxi drivers over potholes or the whole tram fiasco. Overall there tends to be a lack of confidence among the local population which leads to a lack of pride in the city. But thereâs a fundamental mismatch between the external perception that the marketers buy into and the actual feeling on the ground, where the foot-soldiers who should embody the cityâs marketing message just give it a miss. It might just be the Scottish psyche but thereâs little local support for slogans like âEdinburgh Inspiring Capitalâ â it might play well with marketeers, but for the ordinary people who even know about it, it tends to just fuel the cynicism over what city marketing is about.â
EKI â Eesti Konjuktuuri Instituut Kultuuriministeeriumi tellimusel 2011 lĂ€bi viidud uuringOtepÀÀ MK etapp 22.-23.01Tartu Maraton 19.-20.02PĂ€rnu JÀÀfestival 18.-27.02JĂ”hvi Balletifestival 25.-27.02Ruila Kevadtuur 27.-29.05 ja 02.-05.06Punk Laulupidu 11.06Eesti Naiste Tantsupidu 12.06Rabarock 17.-18.06Suure-Jaani Muusikafestival 17.-23.06SĂ”ru Jazz 18.-19.06Muhu Tulevikumuusika Festival âJuu JÀÀbâ 5.-10.07Saaremaa OoperipĂ€evad 18.-23.07Folkloorifestival Europeade 20.-24.07Viljandi PĂ€rimusmuusika Festival 28.-31.07PĂ”lva noorte jalgpalliturniir Lootosspring 4.-7.08Leigo JĂ€rvemuusika 5.-6.08Viru Folk 12.-14.08Narva Energiajooks 13.08Augustibluus 5.-6.08Saaremaa Ralli 7
SĂŒnergia, lisanduvus
http://www.epl.ee/news/arvamus/andres-maimik-nomen-est-omen-nimi-on-mark.d?id=65219568Kuidagi kipuvad sellest kĂ”ikelubavast hÀÀlte kakofooniast vĂ€lja kostma just jĂ”uliseimad vĂ€ljendused ja otse-nĂ€kku-ĂŒtlemised. Kui iga mĂ”tte jaoks on aega tĂ€pselt 20 sekundit, siis paki, mees, oma seisukohad kokku ĂŒhte mÀÀravasse lausesse. Siis ehk keegi vĂ”tab vaevaks sind kuulda. Kui aga sind juba kuuldakse, siis lisa jĂ€rjest pĂŒssirohtu. Mida krĂ”bedam, seda uhkem.Suurem osa avalikkust ei ootagi peale hinnangute sĂŒgavamat analĂŒĂŒsi. Sest hinnang on analĂŒĂŒsist oluliselt lihtsamini haaratav, polariseerib meie eest maailma heaks-halvaks, ilusaks-inetuks, targaks-lolliks. AnalĂŒĂŒs on tarbijale liiga tihke amps: segane ja ĂŒmmargune udutamine. âĂeldagu juba, kurat, kuidas asjad on, mitte Ă€rgu vahutatagu!â AnalĂŒĂŒs nĂ”uab nii analĂŒĂŒsijalt kui ka lugejalt teatavat empaatiat, materjali sisseelamist, aega, intelligentsi ja meetodit. Ning kulutatud vaev ja aeg ei garanteeri analĂŒĂŒsijale mingit populaarsust, sest publik vajab ainult kiirelt seeditavaid mĂ”tlemisvormeleid. JĂ”ulistel ĂŒtlejatel on ka see eelis, et rahvas peab neid karismaatilisteks isiksusteks. Eks nad ongi, aga hoidku jumal meid igasuguste karismapommide eest. Karismaatiline liider usub, et tal on kĂ”rgemalt antud volitus kĂ”neleda kĂ”iksuse hÀÀlel, jagada ilmeksimatuid hinnanguid absoluutse tĂ”e positsioonilt. Eneses veendunud sĂ”numitooja on muidugi lummav, tema sisendusjĂ”ud kaasahaarav ka tĂ€iesti normaalsele inimesele. Aga selline karismaatilisus hĂ€vitab juba eos ratsionaalse argumentatsiooni vĂ”imaluse. Karisma tĂ€hendab populismi. Kui president Obama pidas vastaskandidaadiga esimese teledebati, siis peeti teda suureks kaotajaks, sest ta esines liiga viisakalt. JĂ€rgmistes debattides muutis ta oma strateegiat: esines agressiivsemalt, vĂ”ttis kasutusele populistliku sĂ”navara, rĂŒndas esimesena ning ennĂ€e: tema veenvus paranes rahva silmis oluliselt.
Kohaturundus on nĂ€htus, mille raameskohalikkogukond, misĂŒhendabniiomavalitsust, ettevĂ”tjaidkuielanikke, planeeribjaviibelluerinevaidturundustegevusi,et muuta konkreetne koht atraktiivseks erinevatele sihtsegmentidele.Nendekssegmentideks on elanikud, ettevĂ”tted, investeerijad, turistidjmt. KohaturundustĂ€hendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab sellesihtgruppidevajadused. (Rainisto 2003)Sihtgrupid: elanikud, ettevĂ”tjad, investorid, turistid...GRUPITĂĂKohti, kus elada, mida kĂŒlastada, kus ettevĂ”tlust arendada, otsitakse/valitakse teatud vÀÀrtuste, saadavate hĂŒvede, koha omaduste, tunnuste jĂ€rgi.FĂŒĂŒsiline keskkond (looduslik, arhitektuur, avalik ruum , infrastruktuur jne)Immateriaalne sisu (inimesed, elustiil, kombed, kultuur, pĂ€rand)Emotsionaalne seos ( kogemused, soov kuuluda, olla seotud vms)Valiku puhul mĂ”juvad nii ratsionaalsed pĂ”hjendused kui emotsionaalne seotus Sageli taju olulisem kui reaalsus Kohavalikufaktoridjagunevad âkĂ”vadeksâ (kulud, tootlikkusjms) ning âpehmeteksâ (keskkond, vaimsus), samutiratsionaalseteksjairratsionaalseteks (âsestjuhatuseesimehenaiselemeeldis see kohtâ).RĂĂGI LUGUDE DUSHI CASE
What do you as a company believe in?What do you have to offer?What are your capabilities?What are your strengths?What are your markets?