Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.
Linnad ja kaubandus keskajal
Ajalugu – 11 klass
Madli-Maria Naulainen
Õiguskorraldus
• Linna õiguslikuks aluseks on
maaisanda poolt antud linnaõigus
– Tagas linnakodanikkonna autonoomia
– Eris...
Õiguskorraldus
• Linnakogukonna liikmeks võis saada
iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt
linnas ja maksis kodanikumaksu
...
Õiguskorraldus
• Linnakodanike õigused:
– Nende üle võidi kohut mõista vaid
linnakohtutes
– Ainult nemad tohtisid tegeleda...
Linnavalitsus
• Linna valitses raad (st linnavalitsus)
• Raadi suurus sõltus linna suurusest
• Raehärra pidi
– Olema sündi...
Rae võim
• Rae ülesanded olid
– koguda linna sissetulekuid
– kindlustada heakord
– kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasj...
Linnade rahvastik
• Suurtes linnades oli juhtiv positsioon
sakslaste käes
• Seetõttu oli ka linnades ametlik
asjaajamiskee...
Gildid ja vennaskonnad
• Linnaelanikud said hüvesid
erinevatesse ametkondadesse
kuulumise teel (tsunftid ja gildid)
• Gild...
Gildid ja vennaskonnad
• Gildide hulgas oli tähtsaim linna
kaugkaupmehi ühendav Suurgild
• Vallalisi kaupmehi ja –selle üh...
Käsitöö
• Käsitöö tähtsus oli teisejärguline
• Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala
• Toodeti peamiselt kohalikule
elani...
Tsunftisundus
• Ametialade järgi koondusid käsitöölased
tsunftidesse, need
– Korraldasid väljaõpet
– Kaitsesid turgu
– Kon...
Skraa – tsunfti põhikiri
• Igal tsunftil oli oma põhikiri – skraa
– Määras ära meistritingimused
– Määras tsunftiliikmeks ...
Kaubandus
• Eestil on kaubnduseks soodne asend
• Hansakaupmehed spetsialiseerusid
Ida-Lääne transiitkaubandusele
• Hansa L...
Keskaegne turg Tallinnas (raekoja platsil)
Kaubandus
• Peamised tooted Läänest Itta:
– Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad,
metall, heeringas, sool, vein, õlu,
v...
Kaubandus
• Väliskaubanduse hoogustumine
aktiviseeris ka sisekaubandust
• Talupojad tõid vilja linna, see
põhjustas proble...
Linnad ja kaubandus
Linnad ja kaubandus
Prochain SlideShare
Chargement dans…5
×

Linnad ja kaubandus

5 684 vues

Publié le

Publié dans : Formation
  • Identifiez-vous pour voir les commentaires

  • Soyez le premier à aimer ceci

Linnad ja kaubandus

  1. 1. Linnad ja kaubandus keskajal Ajalugu – 11 klass Madli-Maria Naulainen
  2. 2. Õiguskorraldus • Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus – Tagas linnakodanikkonna autonoomia – Eristas linna ümbritsevast keskkonnast – Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse – Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks
  3. 3. Õiguskorraldus • Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu • Linnakodaniku kohustused: – Vahiteenus linnamüüril ja tornides – Linna sõjaline kaitse – Osavõtt linnale vajalikes töödes – Maksude maksmine
  4. 4. Õiguskorraldus • Linnakodanike õigused: – Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes – Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega – Nad olid vabastatud tollimaksust – Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid
  5. 5. Linnavalitsus • Linna valitses raad (st linnavalitsus) • Raadi suurus sõltus linna suurusest • Raehärra pidi – Olema sündinud seaduslikust abielust – Omama kinnisvara linna piires – Kuuluma kaupmeeste hulka • Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses
  6. 6. Rae võim • Rae ülesanded olid – koguda linna sissetulekuid – kindlustada heakord – kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus – suuremates linnades münditi raha • Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga
  7. 7. Linnade rahvastik • Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes • Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel • Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval • Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale (“mittesakslane”) • Tavapärane oli ka saksastumine
  8. 8. Gildid ja vennaskonnad • Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel (tsunftid ja gildid) • Gild – keskaegne ametiühendus – kaitses oma liikmete huve – korraldas seltsielu – pakkus vajadusel abi ja toetust – hoolitseti leskede ja orbude eest
  9. 9. Gildid ja vennaskonnad • Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild • Vallalisi kaupmehi ja –selle ühendas Mustpeade Vennaskond • Käsitöölaste tsunftid (ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks • Gildid olid staatuslikud organisatsioonid
  10. 10. Käsitöö • Käsitöö tähtsus oli teisejärguline • Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala • Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms • Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad • Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu
  11. 11. Tsunftisundus • Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need – Korraldasid väljaõpet – Kaitsesid turgu – Kontrollisid hinda ja kvaliteeti • 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks – Muudele oli erialaga tegelemine keelatud – Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased
  12. 12. Skraa – tsunfti põhikiri • Igal tsunftil oli oma põhikiri – skraa – Määras ära meistritingimused – Määras tsunftiliikmeks saamise korra – Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid • Meistriks saamine eeldas – Kodanikuõigusi ja abielustaatust’ – Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) – Meistritöö valmistamine
  13. 13. Kaubandus • Eestil on kaubnduseks soodne asend • Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele • Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus – enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist
  14. 14. Keskaegne turg Tallinnas (raekoja platsil)
  15. 15. Kaubandus • Peamised tooted Läänest Itta: – Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms • Venemaalt Läände veeti: – Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit • Liivimaa kaupadest oli olulisimad: – Teravili, paekivi, puit, kanepikiud
  16. 16. Kaubandus • Väliskaubanduse hoogustumine aktiviseeris ka sisekaubandust • Talupojad tõid vilja linna, see põhjustas probleeme mõisnikega, kes tahtsid kauplemist kontrollida • Mõisnikud hakkasid ise vilja kokku ostma ja pakkuma vastu soola ning muud vajalikku kaupa

×