2. MILLEGA ON TEGEMIST?
Raamatukoguteenus
kui avalik hüve
Raamatukogud on valgustusasutused
(võimalus lugeda ja ise õppida)
Raamatukogu kui üks demokraatia
nurgakive
5. TEOORIA VS PRAKTIKA
Deklaratsioonid
vs reaalne elu
Juhtkonna jutt vs tegelik
toimimispraktika
Akadeemia vs praktikud
Erialaühendused vs liikmete ootused
6. INFOTEADUSED
Eesti Raamatukogusõnastiku järgi:
Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni
vahendamist ja jõudmist infoloojatelt
infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri
tasandid, infokeskkonna, infovajaduse,
infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele
optimaalse juurdepääsu seaduspärasused
sotsiaal-kultuurilises kontekstis
7. Infoteadused - termin tähistab multidistsiplinaarset
valdkonda, millesse kuuluvad: infoteadus,
raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-,
dokumendi- ja arhiiviteadus.
Märkus: tänapäeval on infoteadus kujunemas neid
valdkondi hõlmavaks katusmõisteks.
8. Raamatukogundus on raamatukogude tegevus- ja
ainevaldkond
Raamatukoguteadus on infoteaduse valdkond, mis
uurib raamatukogusid ja nende tegevust
9. RAAMATUKOGU
1. asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude
infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine
ja kättesaadavaks tegemine lugejaile;
2. trükiste korrastatud kogu
organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk
on kujundada ja hallata teavikute kogu ning
võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite
kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö
ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike
vajaduste rahuldamiseks
15. LAHENDUSI
Klassika: lugemine ja õppimine
elukestev
õpe
näiteks USAs oli 2005. aastal keskkooli lõpetanutest
vaid 51% võimeline lugema/mõistma teksti
kõrgkoolis vajalikul tasemel!
Raamatukogu kui haridusasutus
sh
rahva- ja kooliraamatukogude liitmine
Eestis staatuse saamine lähiajal tõenäoliselt
keeruline
Poliitika muutmine
Koostöö teiste mäluasutustega
Vt ka eelmise kohtumise slaide
16. LISALUGEMIST
John E. Buschman 2003 “Dismantling the Public
Sphere: Situating and Sustaining Librarianship
in the Age of the New Public Philosophy”
http://books.google.ca/books?id=AkcA6l3es24C&printsec=frontcov
On
Libraries and the Public Sphere
http://www.webpages.uidaho.edu/~mbolin/buschman.htm
http://muse.jhu.edu/login?auth=0&type=summary&url=/journals
http://informationr.net/ir/reviews/revs174.html
17.
Bill Crowley 2008 “Renewing Professional
Librarianship: A Fundamental Rethinking”
http://books.google.ee/books/about/Renewing_Professi
onal_Librarianship.html?
id=hvTgAAAAMAAJ&redir_esc=y
http://muse.jhu.edu/login?
auth=0&type=summary&url=/journals/portal_librari
es_and_the_academy/v009/9.2.hahn.pdf
18. NB VÕRDLE: MUUSEUM
on ühiskonna ja selle arengu teenistuses olev
üldsusele avatud alalise iseloomuga
mittetulunduslik asutus, mis kogub,
konserveerib, uurib, vahendab ja eksponeerib
inimese ja tema elukeskkonnaga seotud
materiaalset ja immateriaalset pärandit
õppimise, hariduse ja elamuse saamise
eesmärgil.
19. MÄLUASUTUS
Asutus, mis tegeleb peamiselt info kogumise,
säilitamise, töötlemise ja edastamisega.
Mäluasutuste hulka kuuluvad raamatukogud,
arhiivid, meediaarhiivid, muuseumid, teadus- ja
arendusasutused (nt geenipangad jne), galeriid jt
organisatsioonid.
20. KULTUURIPÄRAND
Ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse,
tehnoloogilise vm väärtusega objektid ja
sündmused, mida säilitatakse tulevastele
põlvkondadele. Mineviku erinevate traditsioonide
ja vaimsete saavutuste tulemused ja tunnistused.
21. MÄLUASUTUSTE SEOTUS
Oluline on koostöö raamatukogude, arhiivide ja
muuseumide vahel. Tänapäeval lähendab neid
valdkondi palju infotöö, elektrooniline vorm ja
digitaalkuju.
Vastavalt oma profiilile hoiavad ja eksponeerivad
muuseumid inimkultuuri esemelisi
mälestusmärke kõige vanematest aegadest kuni
kaasajani. Muuseumide kogudes olevate esemete
loomisel on tavaliselt silmas peetud kindlat
praktilist ja/või esteetilist eesmärki.
22. Arhiivindus
Muuseumid
(Archive manage(Museum management)
ment)
Raamatukogud E-raamatukogu
(Library
(Digital Library)
management)
E-kommerts
(E-commerce)
TeadmusDokumentalistika
juhtimine
(Document
(Knowledge
management)
management)
M. Deegan & S. Tanner Digital futures: strategies for the information age, 2002
23.
Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad
infoteadustes:
Inimese-arvuti
interaktsioon
Grupitöö vahendid (tarkvara)
Semantiline veeb
Kasutajasõbralik infokeskkond
Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad
informatsiooni
