8. Kohastumised õhus liikumiseks IMETAJAD Käsitiivalistel on välja arenenud tiivad ning osadel liikidel saagi püüdmiseks ka kajalokatsioon
9.
10. Kohastumised õhus liikumiseks Putukatel on lendamiseks välja kujunenud väga erinevat tüüpi tiivad. Tiibu on 1-2 paari.
11. Kohastumised õhus liikumiseks Mõningatel mardikate liikidel on kattetiivad lennu ajal seljal kokku pandud. Enamik mardikate liikidest kasutab lennul avatud kattetiibu.
12. Kohastumised eluks õhus Mis lind on pildil? Millised on piiritajate kohastumised eluks õhus? Millistel teistel lindudel on samalaadsed kohastumised?
23. Biotoop Biotoop on sel juhul loomakoosluse elupaigaks ning taimekoosluse kasvukohaks , biotoopi asustab teatav elukooslus ( biotsönoos ). Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju . http://www.envir.ee/loodus/9page.html
24.
25.
26. Lihtsa ökosüsteemi mudel Soojusena hajuv energia Soojusena hajuv energia Produtsentide poolt omastamata energia
27. Ökosüsteemi komponendid Eluta keskkond Taimed Taim- toidulised loomad Kiskjad, parasiidid Lagundajad Toitumissuhete osalised Funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
28. Ökosüsteemi ehitus ÖKOSÜSTEEM ELUTA KOMPONENT ÖKOTOOP ELUS KOMPONENT ELUKOOSLUS ELUKESKKOND JA SELLEST TULENEVAD MÕJUD ERI LIIKIDE POPULATSI-OONID
66. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Rangeimaks rahvusvaheliseks kohustuseks, mille Eesti riik oma loodusväärtuste kaitseks on võtnud, on Euroopa Liidu direktiivide täitmine. Otseselt klassikalise looduskaitsega tegelevad Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (nn linnudirektiiv ) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv ).
67. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu Euroopa Liidus.
68. Elupaikade ja kasvukohtade kaitse Elupaikade direktiiv võeti vastu aastal 1992. Hõlmab ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000 , mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.
69. Peamised looduskaitse konventsioonid millega Eesti on liitunud : Ramsari konventsioon rahvusvaheliste märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena; Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse kohta; Läänemere piirkonna merekeskkonna kaits e konventsioon - HELCOM; CITES ehk Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta; Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ehk Rio de Janeiro konventsioon ja selle Cartagena protokoll bioloogilise ohutuse kohta.
70. KAITSEALAD Eesti maismaast on kaitse all 17,9% (koos Peipsi ja Võrtsjärve kaitsealuse pinnaga 18,9%). Kõige suurem kaitsealuse maa osakaal on Läänemaal (ca 32%) ja kõige väiksem Põlvamaal (ca 9%).
71. ELUPAIGAD Elupaikadest on protsentuaalselt kõige enam kaitse all rannikuelupaiku, soid, looduslikke rohumaid ja siseveekogusid. Rangeima kaitse all olevate elupaikade seas on enim soid .