Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

Esimene maailmasõda

25 549 vues

Publié le

Publié dans : Formation
  • Soyez le premier à commenter

Esimene maailmasõda

  1. 1. ESIMENEMAAILMASÕDA28.07.1914 – 11.11.1918 Koostas Natalja Dovgan 2013
  2. 2. Esimese maailmasõja põhjused Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. Prantsusmaa soov saada revanšš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel.
  3. 3. Esimese maailmasõja eeldused Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. Sõjaline mõtlemine. Ohu alahindamine. Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  4. 4. Sõjaromantism http://www.greatwar.nl/frames/default-romantic.html
  5. 5. Vastasleerid 1914. aastal ANTANT KOLMIKLIIThttp://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=69424 Prantsusmaa Saksamaa Inglismaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia
  6. 6. Sõjalised liidud 1914. aastal http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_alliances_1914-en.svg
  7. 7. Sõja ajend 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) Serbia salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt atendaat Austria- Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapja - Gavrilo Princip (Serbia revolutsioonilise organisatsiooni “Mlada Bosna” liige, kes oli “Musta käe” poolt koolitatud) Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur- Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid.
  8. 8. Franz Ferdinand ja Sophiahttp://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:%D0%A4%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86_%D0%A4%D0%B5%D1%80%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B4_%D0%B8_%D0%A1%D0%BE%D1%84%D0%B8%D1%8F.jpg
  9. 9. Gavrilo Princip http://en.wikipedia.org/wiki/Gavrilo_Princip http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gavrilo_Princip_captured_in_Sarajevo_1914.jpg19 – aastane (alaealine), pandi 20 aastaks vangi, 1918. a. suri tuberkuloosi
  10. 10. Sõja algus 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale sõja. 5.augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia neutraliteedi.
  11. 11. SõjaplaanidSaksamaa nn Schliffeni plaan: kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa- Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. http://de.wikipedia.org/wiki/Alfred_von_Schlieffen
  12. 12. Schliffeni plaanhttp://www.schoolhistory.co.uk/gcselinks/wars/firstwwlinks/schlieffen_summary.html
  13. 13. Schliffeni plaanhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Schlieffen_Plan.jpg
  14. 14. SõjaplaanidPrantsusmaa – plaan 17: Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale (hoogne pealetung).
  15. 15. SõjaplaanidVenemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud.
  16. 16. SõjaplaanidInglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.
  17. 17. Sõdivate koalitsioonide koosseis Keskriigid Antant (4 riiki) (sõja lõpuks 34 riiki)- Saksamaa - Prantsusmaa- Austria-Ungari - Venemaa- Türgi (alates 1914 - Suurbritannia oktoobrist; soovis tagasi - Serbia saada Esimeses Balkani - Jaapan sõjas kaotatud alasid) - Itaalia (alates 1915;- Bulgaaria (alates 1915 vastuolud Austria-Ungariga oktoobrist; üritas saada Aadria mere äärsete revanšši Teises Balkani piirkondade kuuluvuse sõjas 1913.a. saadud pärast). kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt
  18. 18. Sõja osapooled kaardil Antant ja liitlased Keskriigid Neutraalsedhttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4f/WWI-re.png/800px-WWI-re.png
  19. 19. Keskriikide liidrid Wilhelm II Franz Joseph I Mehmed V http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SultanmehmedV1917.jpg?uselang=ruhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wilhelm_II_of_Germany.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Joseph_I_of_Austria
  20. 20. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Drei_Kaiser_Bund.jpg
  21. 21. Antandi liidrid Nikolai II Georg V Raymond Poincaré http://en.wikipedia.org/wiki/George_Vhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mikola_II.jpg?uselang=ru http://fr.wikipedia.org/wiki/Raymond_Poincar%C3%A9
  22. 22. SõjarindedLäänerinne Idarinne Teised rinded Inglismaa, Venemaa ItaaliaPrantsusmaa Balkan Lähis-Ida Aafrika Aasia Saksamaa Okeaania Saksamaa Austria-Ungari Kaukaasia
  23. 23. Sõjategevus läänerindel - 19145.- 12. september - Marne’i lahing Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile. Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Briti väed andsid Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda ehk kaevikusõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
  24. 24. Marne’i lahinghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Battle_of_the_Marne_-_Map.jpg
  25. 25. Joseph Joffre Prantsusmaa armee ülemjuhatajahttp://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Joffre
  26. 26. Prantsuse sõduridhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:French_soldiers_ditch_1914.jpg
  27. 27. Positsioonisõja eeldused Miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes). Industriaalühiskond (tööstusühiskond), mis suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. Uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. Uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
  28. 28. Sõjategevus idarindel - 191426.- 30. august - Tannenbergi lahing Venemaa ja Saksamaa otsustav lahing Ida- Preisimaal. Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindenburg’iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma.
  29. 29. Preisimaahttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Prussiamap.gif?uselang=ru
  30. 30. Tannenbergi lahing 23.-26.08.1914 http://en.wikipedia.org/wiki/File:BattleOfTannenberg2.jpg
  31. 31. Tannenbergi lahing 27.- 30.08.1914 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tannenberg3008.jpg
  32. 32. Paul von Hindenburg Alexander V. Samsonovhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Von_Hindenburg.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Alexander_V._Samsonov.png?uselang=ru
  33. 33. Vene sõjavangid peale lahingut http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Russian_prisoners_tannenberg.jpg
  34. 34. Sõjategevus läänerindel - 191522. aprill - Ypres’i lahing Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22. aprill kasutasid sakslased lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri.
  35. 35. Gaasi mõju http://supotnitskiy.ru/images/book5-16.gifhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Mustard_gas_burns.jpg
  36. 36. Gaasirünnakhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bundesarchiv_Bild_183-F0313-0208-007,_Gaskrieg_%28Luftbild%29.jpg?uselang=ru
  37. 37. Erinevad gaasimaskidhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Various_gas_masks_WWI.jpg?uselang=ru
  38. 38. Sõjategevus idarindel - 19152. mai – Gorlice lahing Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa- Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma.
  39. 39. Sõjategevus läänerindel - 191621. 02 - 18.12 – Verduni lahing Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele. 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu.
  40. 40. Verduni lahinghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Verdun_and_Vincinity_-_Map.jpg
  41. 41. Kindral Pétain – Verduni kaitse juht http://et.wikipedia.org/wiki/Philippe_P%C3%A9tain
  42. 42. Sõjategevus läänerindel - 19161.07. – 18.11 - Somme’i lahing  Prantsuse ja Briti väed alustasid vastupealetungi.  Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit).  Inglased kasutasid esmakordselt tanke.
  43. 43. Briti tankhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg
  44. 44. Inglased kaevikushttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cheshire_Regiment_trench_Somme_1916.jpg
  45. 45. Läänerinne 1915-1916http://en.wikipedia.org/wiki/File:Western_front_1915-16.jpg
  46. 46. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
  47. 47. Sõjategevus 191724. oktoober - Caporetto lahing  Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu.  Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast.  Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.
  48. 48. Venemaa 1917. aastal Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata).
  49. 49. Veebruarirevolutsioon http://en.wikipedia.org/wiki/February_Revolution
  50. 50. Saksamaa 1918. aastal Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast. 1918 märts - sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest.
  51. 51. Saksamaa väed sisenevad Riiga http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:German_troops_riga_1916.jpg
  52. 52. Sõjategevus 191815. juuli - II Marne’i lahing  15.juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile.  Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast.  Saksa vägi purustati.
  53. 53. Saksamaa liitlased Kapituleerusid : 30.september - Bulgaaria,  30.oktoober - Türgi, 3.november - Austria-Ungari.
  54. 54. Sõja lõpp 1918 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, Saksamaal kuulutati välja vabariik. 11. 11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja. Saksamaa alistus.
  55. 55. Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist.
  56. 56. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Big_four.jpg Pariisi rahukonverents 18.01.1919 - 21.01.1920David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid
  57. 57. 28.06.1919 - Versailles rahu Versailles lossi osa, kus kirjutati alla rahulepingule http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chateau-de-versailles-cour.jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Treaty_of_Versailles,_English_version.jpg
  58. 58. Versailles´ vaherahu sõlmimine William Orpeni maalhttp://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Orpen_%E2%80%93_The_Signing_of_Peace_in_the_Hall_of_Mirrors,_Versailles_1919,_Ausschnitt.jpg
  59. 59. Sõja tulemused Rahulepingud  10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga (Saint - Germain)  27. sept 1919 Bulgaariaga (Neuilly)  4. juuni 1920 Ungariga (Trianon)  10. august 1920 Türgiga (Sévres) Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.
  60. 60. Sõja tulemused Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari  tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia,  Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia). Venemaast eraldusid  Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome.
  61. 61. Territoriaalsed ümberkorraldused http://en.wikipedia.org/wiki/File:Map_Europe_1923-en.svg
  62. 62. Sõja tulemused Saksamaa  kaotas osa territooriumi (Elsass-Lotring’i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest,  kaotas oma asumaad,  kaotas suurriigiseisundi. Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
  63. 63. Sõja tulemused USA  sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma,  USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele,  1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit.
  64. 64. Tehnika areng mürkgaaside kasutamine (esimest korda sakslaste poolt 1915 Ypres` all Belgias, kus hukkus või sai kannatada 15tuhat Antanti sõdurit). tankide kasutamine (esmakordselt brittide tankid Somme ´i lahingus 1916). autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni 1 miljonini). lennunduse areng - algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga).
  65. 65. Sõja tulemused Tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). Purustatud vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea) Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid).
  66. 66. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/konspektid/esileht/ajaloo-kursuse-materjal http://www.slideshare.net/madlimaria/02-esimene-ms Laar. M., Vahtre. L. 2006. Lähiajalugu gümnaasiumile I. Tallinn: Avita

×