Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettekanne Eestimaa Talupidajate Keskliidu konverentsil "Taludeta pole maaelu" 27.11.2013

1. Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus
aastatel 2014-2020
Tallinn
27.11.2013
Helir-Valdor Seeder

2. TALU
Eesti põllutöö kuukiri, Eestimaa Põllumeeste
keskseltsi häälekandja
Neljas aastakäik, 1914
Olulised taludega seotud küsimused 1913-1914. aastal
- põllutöö ja maaparandus (näit sügisese sügava künni tähtsusest,
sügisestest sooharimise töödest)
- loomapidamine (näit suguloomad ja sunduslik sõjamoona
võtmine; kontroll-ühisuse tähtsus karjapidamises)
- loomatoidu kasvatamine (näit mis ristikheina põldudega teha?)

3. Olulised taludega seotud küsimused 19131914. aastal, jätk
- üleüldised rahva majanduslised ja ühiselulised
küsimused (näit kui suur peab talu maast tükeldatud
kõige väiksem talukoht olema?)
- ühistegevus (näit ülevaade omavahelisest
nõupidamisest ühispiimatalituse asjus)
- aiatöö ja mesilastepidamine (näit puuvilja
alalhoidmine; mesilaste kevadine söötmine ja selle
tähtsus)
jne

4. Kuidas talupidamist rahaliselt
toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn, 1926)
1926. aastaks oli madalaprotsendilist laenu antud
järgmistele valdkondadele:
- maaparandus
122500000 marka
- piimatalitustele
110000000 marka
- asunikele
857000000 marka

5. Põllutöökoja II kongressi otsused
(Põllumajandus. Rahvalik põllumajanduse
ajakiri. Tallinn, 1938)
Kongress peab vajalikuks:
- maakorralduse tööd tulevad lõpule viia, talud kruntida, pääveejuhtmete
korraldamisele eriline tähelepanu pöörata, teostada jõgede süvendamine riigi
arvel, anda toetust magistraalkraavide kaevamiseks, lõpetades soode
ülesharimise uute sooasundustalude loomiseks.
- omamajapidamistes toodetava laudaväetise kogust ja kvaliteeti tuleb tõsta
suuremate turbakoguste tarvitamisele võtmisega ja otstarbekohasemate
sõnniku- ja virtsahoiuruumide ehitamisega ja nende ehitamiseks soodustuste
andmisega

6. Kongress peab vajalikuks:
- tuleb levitada kõrge kvaliteediga ja saagianniga sordivilja
seemet…
- 1939. aasta kuulutati hoogtöö aastaks põldude kurjema vaenlase
– umrohu – vastu võitlemise ja hävitamise alal…
- põllumajanduslikku ehitustegevust tuleb arendada nõnda, et
taluelamud võimaldaksid talurahvale kultuursemat elamist…
- eeskujulikkude karjalautade ehitamist tuleb soodustada (materjal,
laenud, rahaline toetus)
- selle soodustamiseks, et talude omanikud juba oma elu ajal,
vanaduspäevade saabumisel, annaksid talud üle järeltulijatele, tuleb
kaotada kinkemaks…

7. Piimatalitused 1939. aastal
500,000
450,000
8,4%
400,000
350,000
300,000
250,000
Era
200,000
Ühis
150,000
91,6%
100,000
50,000
0
1930
1931
1932
1933
1934
Allikas: XVIII Eesti Põllumajandus; Statistiline aastaraamat 1939, Tallinn, 1940
1935
1936
1937
1938
1939

8. 2014. aasta on ÜRO poolt kuulutatud
peretalupidamise aastaks
Peretalumajapidamise mõiste hõlmab järgmisi elemente:
- nii omand kui majandamise kontroll on perekonna või
perekonnale lähedaste inimeste käes
- omand ja majandamise kontroll antakse perekonnas
edasi ühelt põlvkonnalt teisele
- suurema osa tööst teevad ära juht ja tema perekond
- põhiline osa kapitalist kuulub juhile ja tema
perekonnale

9. Peretalumajapidamise mõiste
hõlmab järgmisi elemente:
- põhiline osa perekonnasissetulekust tuleb
talumajapidamisest
- liikmed on tugevasti omavahel seotud kas vere
või abielu kaudu
- pere elab talumajapidamise maa-alal

10. Põllumajandusministrite
mitteametlik nõukogu Leedus (2013
september)
Arutelu peateema: peretalumajapidamiste
väljavaated globaliseerumise kontekstis

11. Väikeste talumajapidamiste peamised
arenguküsimused
• Killustunud struktuur
• Suhteliselt madal tootlikkus
• Piiratud finants- ja inimkapital

12. Peretalude arendamisel on
prioriteetne:
• Rõhutada peretalumajapidamise kui aruka,
jätkusuutliku ja laiapõhjalise arengu
saavutamise mudeli väärtust
• Luua institutsiooniline raamistik
peretalumajapidamise elujõulisuse toetamiseks
• Tugevdada peretalumajapidamist jõudsalt
areneva toiduahela suhtes

13. Peretalude väljakutsed
• Peamised väljakutsed:
–
–
–
–
–
–
–
Põllumajanduse kontsentreerumine
Konkurentsivõime
Juurdepääs kapitalile
Inimkapital
Innovatsioon
Põllumajandusmaa kättesaadavus
Positsiooni parandamine toidutarneahelas (ühistegevus,
lühike tarneahel, otseturustus)

14. Mis on talu?
Sotsiaalne mõõde
Traditsioonid, väärtused
Põlvkondade järjepidevus
Keskkonnaalane mõõde
Majanduslik mõõde
Suhe tootmisressursiga
Jätkusuutlikkus
Suhe omandiga
Suhe juhtimisotsustega

15. Tegevuste mitmekesisus
•
•
•
•
•
Suured vs väikesed
Tootmine vs töötlemine
Põllumajandus vs metsandus
Põllumajandus vs keskkond
Põllumajandus vs mitmekesistamine

16. Trendid, mis talude väljavaateid
mõjutavad

17. Talumaade osakaal külvipinnas ajalooliselt
97%
100%
90%
80%
80%
75%
70%
57%
60%
50%
41%
40%
30%
20%
10%
0%
17 saj algul
17 saj lõpp
19 saj keskel
1919
1925

18. Talumajapidamiste arv 1925.
aastal suurusrühmade kaupa
346
0%
3 220
3%
0,5 - 5 ha
1 883
17%
26 170
21%
19 420
15%
23 497
19%
32 025
25%
Allikas: A.Rebane, Põllumajapidamise Õpetus, Tallinn, 1927
5 - 10 ha
10 - 20 ha
20 - 30 ha
30 - 60 ha
60 - 120 ha
üle 120 ha

19. Maakasutus kontsentreerub ja ettevõtete
arv väheneb (2001-2010)

21. Toidutootmine vs avalik hüve:
kõigil on oma roll
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7,923
51,654
562,169
191,544
22,500
82,057
166,881
< 10 ha (8547)
< 50 ha (14 229)
>50 ha (2883)
Poollooduslikud kooslused
Looduslik rohumaa
Mustkesa
Pikaajaline rohumaa
Põllukultuurid
Püsikultuurid
33,648
>1000 ha (137)

22. Hõives on suuremad muudatused
tänaseks toimunud
140
120
70
116.7
60
101.6
100
50
80
40
60
40
59.1
57.4
38.1
30
20
22.4
20
10
0
0
1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hõivatud (tuhat) Primaarsektor
Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor
Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor
Hõivatud (%) Primaarsektor
Hõivatud (%) Sekundaarsektor
Hõivatud (%) Tertsiaarsektor

23. Otsetoetused 2014-2020

24. Otsetoetuste reform
Põllumajanduslikud otsetoetused 2014-2020
Kohustuslikud toetused
Ühtne pindalatoetus
Vabatahtlikud toetused
Tootmiskohustusega seotud
toetus
Kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajandustavadega seotud toetus
Ümberjaotav
Noorte põllumajandustootjate toetus
Väiketootjate toetuskava
toetus

27. Otsetoetuste toetusmäärad
Otsetoetuste arvestuslik ühikumäär 2007-2020
180.00
169.54 168.36
158.70
160.00
147.72
120.00
€/ha
136.71
131.58 132.02 134.23
140.00
121.74
118.87
102.14
105.26
125.51
114.13
100.00
80.00
60.00
40.00
20.00
0.00
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

28. Maaelu arengukava 2014-2020

29. Kompromiss
tasakaal
areng
Väiketootjad
Maaomanikud
Keskkond
Suurtootjad
Kompromiss
Metsandus
Toiduainetööstus
Leader
Maaettevõtlus

30. MAK 2014-2020 eesmärgid
•
•
•
•
•
Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja
arendustegevus ning teadmussiire
Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on
konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga
Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu
ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja
turustamisel
Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid
arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega
põllumajanduse ja metsanduse säilimine
Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid
tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul
ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele

31. MAK 2014-2020 eelarve eesmärkide
lõikes
38,713,950, 4%
37,300,000, 4%
Konkurentsivõime
176,320,563, 18%
274,533,313, 27%
1 007 848 744
Toidutarneahel
Keskkond
103,666,666, 10%
377,314,250, 37%
Teadmussiire
Maaettevõtlus ja kohalik
algatus
Tehniline abi

32. 50,000,000
37,300,000
100,000,000
14,732,655
150,000,000
49,971,938
176,320,563
200,000,000
103,666,666
250,000,000
222,495,208
300,000,000
377,314,250
350,000,000
274,533,313
261,848,370
400,000,000
342,708,344
Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020
0
Teadmussiire
Konkurentsivõime
2007-2013
Toidutarneahel
2014-2020
Keskkond
Maaettevõtlus ja
kohalik algatus

33. MAK 2014-2020 meetmed
Teadmussiire
•
Teadmussiire ja teave
•
Nõuandeteenuste toetamine
•
Koostöö
Konkurentsivõime
•
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse
parandamiseks
•
Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid
•
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine
Toidutarneahel
•
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames
toodetud toodete promotsioon
•
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja
turustamiseks
•
Tootjarühmade loomine
Keskkond
•
Kiviaia taastamise toetus
•
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
•
Piirkondlik mullakaitse toetus
•
Keskkonnasõbraliku aianduse toetus
•
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus
•
Ohustatud tõugu looma pidamise
•
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
•
Mahepõllumajandus
•
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
•
Natura 2000 toetus erametsamaale
•
Loomade heaolu toetus
•
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine
Maaettevõtlus ja kohalik algatus
•
Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas
•
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine
•
LEADER kohalikuks arenguks
Finantsinstrumendid

34. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (1)

35. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (2)

36. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga
• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide
kasutamisele
• Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja
arendustegevusele ning innovatsioonile
• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus
• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele
investeeringutele
• Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid
tegevusi

37. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga (2)
• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest
fokusseeritumad
• Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele
koostöövormidele
• Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks
laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust
• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu
keskkonnale ja ressursisäästule
• Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile

38. Mida pakub talule uus maaelu
arengukava?
• Teadmised ja nõuanne
– Väikestele põllumajandusettevõtetele eraldi nõuandeteenus
– Väikestele põllumajandustootjatele tasuta nõuanne kuni 10 tundi aastas
• Ühistegevus, koostöö
• Lühike tarneahel, otseturustus, kvaliteedikavad
• Põlvkondade vahetus
– Noortaluniku meetmes eelistatakse põlvkondade järjepidevuse mõttes
vanematelt/vanavanematelt ettevõtte ülevõtmist
• Kapitalile juurdepääs (laenud, tagatised)

39. Mida pakub talule uus maaelu
arengukava? (2)
• Investeeringud (tootmine, töötlemine, taristu, mitmekesistamine)
– Põllumajanduse investeeringute puhul väiketootjatele liikuva tehnika
erisus, võrdsete hindepunktide korral eelistus väiksema müügituluga
ettevõtjatele
– Mitmekesistamise investeeringute sihtgrupp piiratud mikroettevõtetega
• Mahepõllumajandus
– Põllumajanduse investeeringutes erisus kasutatud tehnika soetamise osas,
eelistus projektide hindamisel
– Töötlemise investeeringute puhul eelistus projektide hindamisel ja
kõrgem toetusmäär
• Avalik hüve (keskkond)

40. Põllumajandustootja asendamise
toetus
Aasta
Eelarve
(eurot)
Tunnid
Asendajad
Põllumajandustootjad
2007
2008
2009
2010
2011
2012
63 911,65
95 867,47
178 952,61
255 646,59
383 470,00
384 000,00
1 909
6 312
16 650
20 986,5
28 503,5
31 287,5
8
14
32
33
36
35
14
36
109
128
146
164
2013
500 000,00
28 308,5*
38
165
* 30.09.2013 seisuga

41. Tänan tähelepanu eest!