SlideShare a Scribd company logo
1 of 34
Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
9 kuud 2013
Rahandusministeerium
21.11.2013
Lühikokkuvõte
• III kvartalis kasvas Eesti majandus nii aastases kui kvartaalses
võrdluses 0,4%.
– Ehituses on kindlustunde langus peatunud, tarbijatel kerges kasvutrendis,
kaubanduses, teeninduses ja tööstuses stabiilne.

• Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 5,73 mld eurot ehk
77% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 6,5% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 6,0% võrra 4,56 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 9% ehk 1,16 mld euroni

• Üheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,68 miljardit
eurot ehk 73% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 7,1% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,11 mld eurot, tegevuskuludeks 832
mln eurot ja investeeringuteks 443 mln eurot.

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln
euroga puudujäägis (0,29% SKPst).
– Võrreldes juuli lõpuga oli puudujääk 21 mln euro võrra suurem.
MAJANDUSÜLEVAADE
Eesti majandususaldus püsib, ELis kasvab
majandususaldusindeks
120
110
100
90
EL27

80

Eesti
Läti

70

Leedu

60
2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

COM
Kindlustunne stabiliseerunud ka ehituses
40

3 kuu keskmine

20
0
-20
Tööstus

-40

Teenindus
Tarbijad

-60

Kaubandus
Ehitus

-80
2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

COM
Palga kasv kiireneb, hõive kasv püsib
% v.e.a. 3kk
30
25
20
15
10

5
0
-5
-10

-15

Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk

-20
2004 2005 2006

2007 2008 2009

2010

2011

2012

2013

MTA
Palgatulu kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30

20
10
0
2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-10
Jaemüük (nominaalne)

-20
EMTA palgatulu

-30
SA, MTA
Eraisikute laenujääk jätkab kasvu
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
200

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud
150

100

50

0

-50
2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

EP
Toit ja kütused pidurdavad hinnatõusu
7 %
6
5
4

3
2
1
0

-1
Ülejäänud
Eluase (sh küte, elekter)

-3
2009

2010

Alkohol ja tubakas

Toit

-2

Transport (sh kütus)
THI

2011

2012

2013
Kaupade eksport ilma kütusteta aastatagusel tasemel
%
90
Eksport kokku

75
Eksport ilma min kütusteta

60

Tööstustoodangu ekspordiindeks

45
30
15
0
-15

2010

05

09

2011

05

09

2012

05

09

2013

05
Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5

0
-5
-10

-15
-20
2008

III

2009

III

Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus

2010

III

2011Q1

III

2012

III

2013

Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
RIIGIEELARVE TULUD
Üheksa kuuga laekus tulusid 5,73 mld (76,7%
riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise
aastaga võrreldes 6,5%
6 000
5 500

77,8%

1 165,3

5 000
4 500

70,0%
60,0%

750,7

770,8

50,0%

678,5

3 000

40,0%

2 500

30,0%

2 000
1 500

80,0%

1 066,8
1 244,5

4 000
3 500

74,3%

76,7%

3 193,6

3 551,8

3 789,8

20,0%

1 000

10,0%

500
0

0,0%
2011

2012

2013

maksulised tulud (mln €)

edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €)

eelarve täitmine (%) (parem skaala)
Maksulaekumised kasvasid 6% võrra
Eelarve 2013
(tuhat EUR)

9 kuud 2013
(tuhat EUR)

9 kuu
v.e.a.

Eelarve 2013
täitmine

MAKSUD KOKKU

6 054 720

4 560 615

6,0%

75,3%

KESKVALITSUSE MAKSUD

5 025 240

3 789 824

6,7%

75,4%

Füüsilise isiku tulumaks

293 300

194 987

19,1%

66,5%

Juriidilise isiku tulumaks

234 000

249 792

30,4%

106,7%

2 069 030

1 548 363

7,0%

74,8%

3 900

3 006

4,0%

77,1%

1 549 360

1 165 331

3,1%

75,2%

Aktsiisid kokku

821 150

590 422

2,1%

71,9%

Alkoholiaktsiis

209 000

155 272

6,3%

74,3%

Tubakaaktsiis

161 800

124 604

4,7%

77,0%

Kütuseaktsiis

417 000

285 314

-1,1%

68,4%

350

254

41,4%

72,5%

33 000

24 978

1,7%

75,7%

Hasartmängumaks

21 500

16 078

3,8%

74,8%

Tollimaks

33 000

21 846

-2,0%

66,2%

1 029 480

770 792

2,7%

74,9%

Töötuskindlustusmakse

161 680

126 780

-19,4%

78,4%

Kogumispensionimakse

87 600

66 766

13,3%

76,2%

725 200

544 720

8,9%

75,1%

55 000

32 525

-4,9%

59,1%

Sotsiaalmaks
Raskeveokimaks
Käibemaks

Pakendiaktsiis
Elektriaktsiis

EDASIANTAVAD MAKSUD

KOV tulumaks
Maamaks
Mittemaksuliste tulude 9 kuu laekumine kasvas eelkõige tänu
välistoetustele 9,2% v.e.a.
mln EUR

350
296,6

300
250

190,8

200
150

50

133,5

131,0

100

169,0
79,2
63,5

49,6

50,5

0
1

2

Muud
Tulud varadelt
2012 laekumine

3

4

5

6

7

8

Finantstulud
Kaupade ja teenuste müük
2011 laekumine

9

10

11

Varade müük
Toetused

12
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehti 9 kuuga 73% plaanitust

mln EUR

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0

561

673

570

638

670

612

677

644

652

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2011

2012

2013

10

11

12

• Septembri lõpuks tehti riigieelarvest kulusid 5,70 miljardit
eurot ehk 7,1% enam kui aasta varem ning 11,2% enam kui
2011. aastal sama ajaga.
Riigieelarve täitmine aastatel 2011-2013
Riigieelarve täitmise dünaamika aastatel 2011-2013 kuude kaupa
99.5% 95.7%

100%
90%
80%

73.2%
64.8%

70%
55.2%

60%
47.7%

50%

40.0%

40%

31.4%

30%

23.2%
15.9%

20%
7.2%

10%
0%
1

2

3

4

5

2011 täitmine

6
2012 täitmine

7

8
2013 täitmine

9

10

11

12
mln EUR

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 70%
160
140
120
100
80
60
40
20
0

83

85

90

100

104

97

104

84

84

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2013

2011

10

11

12

2012

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolme kvartaliga kokku 832 mln
eurot ehk 69,5% eelarvest (mullu 765 mln eurot ehk 68,7% eelarvest).
•

•
•
•

Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude (21 mln eurot)
arvestamisega majandamiskulude hulka, suuremad on ka palgakulud ja kaitsekulud.
Ilma kiirabiteenuste kuludeta on tööjõu- ja majandamiskulud suurenenud 6%(v.e.a.)
Tööjõukuludeks kasutati üheksa kuuga 456 mln eurot ehk 73,6% eelarvest
Majandamiskulusid tehti aga 376 mln eurot ehk 65,1% plaanitust.
Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude kasutamine
200

90%

80.8%

81.5%

180
160

70.2%

69.0%

70.8%

73.7%

71.0%

66.1%

65.3%

62.7%

140

72.9%

50.5

70%

64.9%

60%

52.2%

120

80%

105.7

50%

100
40%
80

35.2

30%

23.4

60

50.7

40
20
0

14.4

5.3
16.1

1.6
2.6

PõhiRiigiseaduslikud kantselei

20%

14.8
29.9

12.6

14.1

61.6

51.0

62.7

19.0

14.2

23.1

21.0

35.3

122.0

17.6

17.9
9.6

HTM

JUM

KAM

KKM

KUM

MKM

PÕM

RM

SIM
(jo+reg)

SOM

VM

tööjõukulud (mln)

majandamiskulud (mln)

% planeeritust

10%
0%
Sotsiaalkuludeks maksti 9 kuuga 2,11 mld eurot
• 2013. aasta üheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,11 mld
eurot ehk 108,9 mln eurot (5,4%) mullusest enam. Eelarvest 72,4%.
2013 vs 2012
Summa
(mln EUR)

Muutuse
suund ja %

Põhjus

4,7

Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv

618

6,8

Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine

Kohustuslik kogumispensionifond

130

16

Suurem riigipoolne panus

Puuetega inimeste toetused

43

3,0

Saajate arvu kasv

Töötutoetus

6,9

47

Toetuse päevamäära tõus

Peretoetused

75

3,6

Vajaduspõhine peretoetus

Vanemahüvitis

117

2,8

Saajate arvu langus

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest

58

19

Riiklikud pensionikulud

1066

Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks

Tööhõive kasv
mln EUR

Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september

1,200
1,000
800
600
400
200
0

Ravikindlustus

Pensionikulu
2009

Peretoetused

2010

2011

Vanemahüvitis

2012

2013

Puuetega inimeste
toetused

9 kuud (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused

Plaanitust

September (mln eur)

617,7
1 066,3
74,6
116,8

74,7%
71,9%
72%
68,4%

64,5
120,6
7,4
13,1

43,2

65,7%

4,8
mln EUR

Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september

140
120
100
80
60
40
20
0

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009

Töötutoetus
2010

9 kuud (mln eur)

II sammas

2011

2012

2013

Plaanitust September (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks

57,7

70,6%

6,0

Töötutoetus

6,9

76,9%

0,72

130,3

73,3%

14,1

II sammas
Kolmandas kvartalis investeeringute tegemine
hoogustus
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

2013

21.9

52.6

40.5

39.0

39.6

42.9

60.7

67.1

78.9

0.0

0.0

0.0

2012

33.6

47.1

58.7

47.5

45.8

52.2

76.3

87.8

84.6

87.1

83.7

127.2

2013

2012

 9 kuuga on investeeringutesse suunatud 443 mln eurot ehk 61,7% eelarvest
(põhivarainvesteeringuid 162 mln eurot ja investeeringutoetusi 281 mln eurot).
 Investeeringute maht on kolmandas kvartalis ootuspäraselt kasvanud, juuli –
september on väljamakseid tehtud 206,7 mln eurot, mis moodustab 46,6% aasta
täitmisest.
 Investeeringute kasutamise tempo on eelnevate aastatega sarnane, 2008-2012
üheksa kuu keskmine täitmine oli 62,2% plaanitust.
 Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 90,5 mln
eurot ehk 17% vähenenud. Langus tuleb väiksemast eelarvest, mis omakorda on
seotud väiksemate kasutada olevate saastekvoodi müügituludega.
Saastekvoodi (AAU) müügituludest on kokku
kasutatud 70%
400
350

370
360.1

300

363

Kvoodimüük (AAU)
333

345.4

257

250

276.9

200

216.9

150
100
50
0
Kvoodimüügi lepinguid

Tulusid
2013 III kv

Rahastamisotsuseid

Kulutusi

2012 IV kv

• Saastekvoodi müügilepinguid on sõlmitud kogu perioodi peale kokku 370 miljonit
eurot, lisaks mitterahaline vahetustehing elektriautode soetamiseks.
• Kohustusi on võetud 333 mln euro eest ja kulutusi tehtud 257 mln eurot.
• Perioodi 2013-2020 tulusid on laekunud 15 mln eurot (EUA). Seega kahe perioodi peale
kokku on saastekvoodi müügitulusid laekunud 378 miljonit eurot.
Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
•

Välistoetuseid maksti septembri lõpuks välja 525 mln eurot ehk 55%
plaanitust. Seda on 13 mln eurot vähem kui mullu. Väiksemad väljamaksed on
plaanipärased (2013. aasta eelarve 0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot).
Mln EUR

800
700
600

90

85.7
668.9

80
64.9

58.5

60

52.7

500
400

70

50

391.4

40

300

30

200

124.7 106.8

100

4.7
5.1

0
Struktuuritoetused

Maaelu/
kalandus

riigieelarve (mln; vasak skaala)

28.7

15.1

Euroopa
Muu
Põllumajanduse
välistoetus
Tagatisfond
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)

14.5

1.8

Norra ja
EMP

7.4

4.8

10
0

Šveitsi

kasutamine kokku (%; parem skaala)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

•

20

12.7

108.4

Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu.
Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes
(2013. aasta)
Suuremad väljamaksjad

Makstud
2013 9 k.
(mln eur)

Plaanitust
(%)

Makstud
2012 9 k.
(mln eur)

Plaanitust
(%)

Haridus ja Teadusministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium (regionaal)
Siseministeerium (julgeolek)
Sotsiaalministeerium
Muud
Kokku

74,6
125,2
132,9

47,6
76,3
56,2

88,9
97,1
127,5

58,4
61,0
46,9

112,3
3,68
42,0
5,56
26,4
2,3
525,6

48,1
56,7
58,1
47,4
38,7
71,8
55,1

115,8
3,8
44,0
20,5
36,9
3,8
538,3

49,0
49,2
42,4
65,7
70,4
81,1
53,7
Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%

97%

96%

97%

100%

90%

80%
70%
60%
50%

100%

79%
71%
65%

55%

53%

59%

47%

40%

38%

30%
20%
10%

5%

0%

1%

Struktuurivahendid
Fondi maht

MAK (EAFRD)

Kalandusfond (EFF)

Heakskiidetud projektid

Norra ja EMP
Väljamaksed

Šveitsi-Eesti
koostöö
2012 lõpp

•

Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,03 mld
eurot ehk 71,9% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,41 mld eurot ehk 70,8%
• sh põllumajandustoetusi 0,62 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 76,4%.

•

Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes
saavutatud
RESERVID, EELARVEPOSITSIOON
Riigikassa likviidsete varade maht ulatus 1,6 mld euroni
1,800

60.0

1,600

50.0
49.9

1,400
mln EUR

1,200

40.0
30.0

22.6

1,000

20.0

800

10.0

200
0

904.0

683.3
-16.8

636.1

301.8

320.2

2009
lõpp

400

11.7

-3.4

600

2010
lõpp

Stabiliseerimisreserv

1,106.2

1,263.4

333.0

347.0

359.5

2011
lõpp

2012
lõpp*

0.0

2013
September

Likviidsusreserv (kassareserv)

-10.0
-20.0
-30.0

muutus (%)

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid

•

•

Septembri lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,62 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,26 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
Kolmanda kvartaliga kasvas likviidsete varade maht 178 mln eurot. Võrreldes 2012.
aasta lõpuga on likviidsete varade maht kasvanud 170 mln eurot ehk 11,7%.
Haigekassa eelarvepositsioon jõudis augusti
lõpuks tasakaalu lähedale
20
10
0
-10
-20
-30

1

2

3

2013

4

2012

5

2011

6

2010

7

8

9

10

11

12

2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

 Haigekassa 8 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 0,1 mln eurot.
Võrreldes juuliga on defitsiit vähenenud 5,8 mln euro võrra. Haigekassa
andmetel jõuab kolmanda kvartali lõpuks eelarve ülejääki.
 Kaheksa kuuga on tulusid laekunud 550,6 mln eurot ehk 66,2% aasta
eelarvest. Kulusid on tehtud 550,2 mln eurot ehk 65,4% aasta eelarvest. Tulude
maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 34,5 mln eurot ehk 6,7% ning
kulud on kasvanud 38,2 mln eurot ehk 7,5%.
mln EUR

Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Kuised tulemid 2010-2013 Töötukassa tulemit
16
14
12
10
8
6
4
2
0
-2
-4

30
25
20
15
10
5
1

20132

3
2012

4
2011

5
2010

6
7
8
9
10
11
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 12

0

• 2013. aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 34 mln eurot ehk 47%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a tulem 49
mln eurot (59%) väiksem.
• Kaheksa kuu tulu on 124 mln eurot ehk 66% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 45 mln eurot (26,5%) väiksem.
See on seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%-le. (2012. aasta määrad 4,2%)
• 2013. a 8 kuu kulu on 90,5 mln eurot ehk 78,1% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulu 4,5 mln eurot (5,2%) suurem
Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013
mln EUR

% SKPst

200

2%

150
100

1%

50
0

0%

-50
-100

-1%

-150
-200

-2%
jaan veebr märts apr

mai juuni juuli aug

sept

okt

nov

dets 2013*

KOV

Sotsiaalkindlustusfondid

Keskvalitsus

Valitsussektori eelarvepositsioon 2011

Valitsussektori eelarvepositsioon 2012

Valitsussektori eelarvepositsioon 2013
Valitsussektori eelarve puudujääk augusti lõpus 0,3% SKPst
60

0.30%

0.23%

40

0.20%
0.10%

mln EUR

20
0

41.7
-53.8

-47.1

-0.03%
-4.8

-43.6

-20
-40
-60

-0.26%

-0.29%

Valitsussektor kokku

•

-0.10%
-0.20%

-0.24%

-0.30%

Riik

Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala

•

0.00%

Muu keskvalitsus

Sotsiaalkindlustusfondid

8 kuud kokku (mln) - vasak skaala

KOV

-0.40%

% SKPst (8 kuud) - parem skaala

Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln euroga puudujäägis
(0,29% SKPst). Võrreldes selle aasta suurima puudjäägiga märtsi lõpus, on positsioon 122
mln eurot paranenud. Võrreldes juuli lõpuga on puudujääk aga 21 mln eurot suurenenud.
Aasta varem oli valitsussektor samal ajal 12 mln euroga ülejäägis (0,07% SKPst).

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Riigieelarve 2015 eelnõu
Riigieelarve 2015 eelnõuRiigieelarve 2015 eelnõu
Riigieelarve 2015 eelnõu
 
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
Riigieelarve täitmine - jaanuar 2014
 
Riigieelarve täitmine - november 2013
Riigieelarve täitmine - november 2013Riigieelarve täitmine - november 2013
Riigieelarve täitmine - november 2013
 
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
Riigieelarve täitmine - veebruar 2014
 
Riigieelarve täitmine 2013 - mai
Riigieelarve täitmine 2013 - maiRiigieelarve täitmine 2013 - mai
Riigieelarve täitmine 2013 - mai
 
Riigieelarve kasutamine august 2015
Riigieelarve kasutamine august 2015Riigieelarve kasutamine august 2015
Riigieelarve kasutamine august 2015
 
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
Riigi eelarvestrateegia 2016–2019
 
2016. aasta riigieelarve eelnõu
2016. aasta riigieelarve eelnõu2016. aasta riigieelarve eelnõu
2016. aasta riigieelarve eelnõu
 
Riigieelarve kasutamise jaanuaris 2015
Riigieelarve kasutamise jaanuaris 2015Riigieelarve kasutamise jaanuaris 2015
Riigieelarve kasutamise jaanuaris 2015
 
Majandusülevaade ja riigieelarve täitmine 05-2015
Majandusülevaade ja riigieelarve täitmine 05-2015Majandusülevaade ja riigieelarve täitmine 05-2015
Majandusülevaade ja riigieelarve täitmine 05-2015
 
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaadeEesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
Eesti majanduse ja 2015. aasta riigieelarve kasutamise ülevaade
 
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaididEesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
Eesti riigieelarve täitmine 7k14_slaidid
 
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
Ülevaade 2016. aasta riigieelarve kasutamisest esimesel poolaastal
 
EL eelarvest 2010
EL eelarvest 2010EL eelarvest 2010
EL eelarvest 2010
 
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuarisMaksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
Maksulaekumine 2016. aasta jaanuaris
 
Riigieelarve täitmine 2015. aasta veebruaris
Riigieelarve täitmine 2015. aasta veebruarisRiigieelarve täitmine 2015. aasta veebruaris
Riigieelarve täitmine 2015. aasta veebruaris
 
Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastalRiigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
Riigieelarve kasutamise ülevaade 2015. aasta esimesel poolaastal
 
Suveprognoos 2015-slideshare
Suveprognoos 2015-slideshareSuveprognoos 2015-slideshare
Suveprognoos 2015-slideshare
 
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris
Maksulaekumine 2015. aasta detsembrisMaksulaekumine 2015. aasta detsembris
Maksulaekumine 2015. aasta detsembris
 
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
2016. aasta riigieelarve täitmine esimeses kvartalis
 

Similar to Riigieelarve täitmine - september 2013

Similar to Riigieelarve täitmine - september 2013 (20)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine juulis 2015
 
Majanduse ülevaade ja Eesti riigieelarve täitmine üheksa kuuga 2014
Majanduse ülevaade ja Eesti riigieelarve täitmine üheksa kuuga 2014Majanduse ülevaade ja Eesti riigieelarve täitmine üheksa kuuga 2014
Majanduse ülevaade ja Eesti riigieelarve täitmine üheksa kuuga 2014
 
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuugaEesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve täitmine seitsme kuuga
 
2014. aasta riigieelarve täitmise 11 kuu ülevaade
2014. aasta riigieelarve täitmise 11 kuu ülevaade2014. aasta riigieelarve täitmise 11 kuu ülevaade
2014. aasta riigieelarve täitmise 11 kuu ülevaade
 
Eelarve t2itmine-6k2014
Eelarve t2itmine-6k2014Eelarve t2itmine-6k2014
Eelarve t2itmine-6k2014
 
Riigieelarve kasutamine kümne kuuga ja oktoobris 2015
Riigieelarve kasutamine kümne kuuga ja oktoobris 2015 Riigieelarve kasutamine kümne kuuga ja oktoobris 2015
Riigieelarve kasutamine kümne kuuga ja oktoobris 2015
 
EA 12 kuud 21.01.2010
EA 12 kuud 21.01.2010EA 12 kuud 21.01.2010
EA 12 kuud 21.01.2010
 
Riigieelarve ja majanduse ülevaade märtsi lõpul 2015
Riigieelarve ja majanduse ülevaade märtsi lõpul 2015 Riigieelarve ja majanduse ülevaade märtsi lõpul 2015
Riigieelarve ja majanduse ülevaade märtsi lõpul 2015
 
Maksulaekumised juunis 2014
Maksulaekumised juunis 2014Maksulaekumised juunis 2014
Maksulaekumised juunis 2014
 
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine - juuni 2014
 
Riigieelarve täitmine 2013 - aprill
Riigieelarve täitmine 2013 - aprillRiigieelarve täitmine 2013 - aprill
Riigieelarve täitmine 2013 - aprill
 
Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri ...
 
Maksulaekumised 08-2013
Maksulaekumised 08-2013Maksulaekumised 08-2013
Maksulaekumised 08-2013
 
Riigieelarve täitmine 2013 - märts
Riigieelarve täitmine 2013 - märtsRiigieelarve täitmine 2013 - märts
Riigieelarve täitmine 2013 - märts
 
Maksulaekumised 06-2013
Maksulaekumised 06-2013Maksulaekumised 06-2013
Maksulaekumised 06-2013
 
Riigieelarve täitmine - juuni 2013
Riigieelarve täitmine - juuni 2013Riigieelarve täitmine - juuni 2013
Riigieelarve täitmine - juuni 2013
 
Eesti 2014. aasta riigieelarve kasutamine kaheksa kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve kasutamine kaheksa kuuga Eesti 2014. aasta riigieelarve kasutamine kaheksa kuuga
Eesti 2014. aasta riigieelarve kasutamine kaheksa kuuga
 
Maksulaekumised 07-2011
Maksulaekumised 07-2011Maksulaekumised 07-2011
Maksulaekumised 07-2011
 
Riigieelarve täitmine - märts 2014
Riigieelarve täitmine - märts 2014Riigieelarve täitmine - märts 2014
Riigieelarve täitmine - märts 2014
 
2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga
2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga
2015. aasta riigieelarve täitmine nelja kuuga
 

More from Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia

More from Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia (20)

Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
Estonian taxes and tax structure (Sept 2023)
 
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
Estonian taxes and tax structure (dec 2021)
 
Estonian taxes and tax structure
Estonian taxes and tax structureEstonian taxes and tax structure
Estonian taxes and tax structure
 
Estonian taxes and tax structure (September 2020)
Estonian taxes and tax structure (September 2020)Estonian taxes and tax structure (September 2020)
Estonian taxes and tax structure (September 2020)
 
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2020
 
Investor presentation, Republic of Estonia
Investor presentation, Republic of EstoniaInvestor presentation, Republic of Estonia
Investor presentation, Republic of Estonia
 
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2019
 
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadine majandusprognoos
 
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
Estonian taxes and tax structure (as of 1 january 2019)
 
Riigieelarve 2019
Riigieelarve 2019Riigieelarve 2019
Riigieelarve 2019
 
Joonised 2018
Joonised 2018Joonised 2018
Joonised 2018
 
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos
 
Maksutulu 2017. aastal
Maksutulu 2017. aastalMaksutulu 2017. aastal
Maksutulu 2017. aastal
 
Tegevuspõhine riigieelarve
Tegevuspõhine riigieelarveTegevuspõhine riigieelarve
Tegevuspõhine riigieelarve
 
Riigieelarve 2018
Riigieelarve 2018Riigieelarve 2018
Riigieelarve 2018
 
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoosRahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
 
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
Estonian taxes and tax structure as of 1 July 2017
 
Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017Maksutulu mais 2017
Maksutulu mais 2017
 
Maksutulu 2017. aasta aprillis
Maksutulu 2017. aasta aprillisMaksutulu 2017. aasta aprillis
Maksutulu 2017. aasta aprillis
 
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2017
 

Riigieelarve täitmine - september 2013

  • 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 9 kuud 2013 Rahandusministeerium 21.11.2013
  • 2. Lühikokkuvõte • III kvartalis kasvas Eesti majandus nii aastases kui kvartaalses võrdluses 0,4%. – Ehituses on kindlustunde langus peatunud, tarbijatel kerges kasvutrendis, kaubanduses, teeninduses ja tööstuses stabiilne. • Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 5,73 mld eurot ehk 77% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 6,5% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 6,0% võrra 4,56 mld euroni – Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 9% ehk 1,16 mld euroni • Üheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,68 miljardit eurot ehk 73% plaanitust. – Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 7,1% rohkem. – Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,11 mld eurot, tegevuskuludeks 832 mln eurot ja investeeringuteks 443 mln eurot. • Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln euroga puudujäägis (0,29% SKPst). – Võrreldes juuli lõpuga oli puudujääk 21 mln euro võrra suurem.
  • 4. Eesti majandususaldus püsib, ELis kasvab majandususaldusindeks 120 110 100 90 EL27 80 Eesti Läti 70 Leedu 60 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 COM
  • 5. Kindlustunne stabiliseerunud ka ehituses 40 3 kuu keskmine 20 0 -20 Tööstus -40 Teenindus Tarbijad -60 Kaubandus Ehitus -80 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 COM
  • 6. Palga kasv kiireneb, hõive kasv püsib % v.e.a. 3kk 30 25 20 15 10 5 0 -5 -10 -15 Palgatulu 3kk (ps) Hõive 3kk Palk 3kk -20 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 MTA
  • 7. Palgatulu kasv ületab jaemüügi kasvu % v.e.a., 3 kuu keskmine 30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 -10 Jaemüük (nominaalne) -20 EMTA palgatulu -30 SA, MTA
  • 8. Eraisikute laenujääk jätkab kasvu Mln € v.e.p. 3k keskmine 250 Liising 200 Tarbimislaenud Eluasemelaenud 150 100 50 0 -50 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 EP
  • 9. Toit ja kütused pidurdavad hinnatõusu 7 % 6 5 4 3 2 1 0 -1 Ülejäänud Eluase (sh küte, elekter) -3 2009 2010 Alkohol ja tubakas Toit -2 Transport (sh kütus) THI 2011 2012 2013
  • 10. Kaupade eksport ilma kütusteta aastatagusel tasemel % 90 Eksport kokku 75 Eksport ilma min kütusteta 60 Tööstustoodangu ekspordiindeks 45 30 15 0 -15 2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05
  • 11. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp) 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 2008 III 2009 III Neto-tootemaksud Val. suure osatähts. teenused Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus Ehitus Töötlev tööstus 2010 III 2011Q1 III 2012 III 2013 Teised teenused Haldus- ja abitegevused Kinnisvaraalane tegevus Info ja side Hulgi- ja jaekaubandus… Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
  • 13. Üheksa kuuga laekus tulusid 5,73 mld (76,7% riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise aastaga võrreldes 6,5% 6 000 5 500 77,8% 1 165,3 5 000 4 500 70,0% 60,0% 750,7 770,8 50,0% 678,5 3 000 40,0% 2 500 30,0% 2 000 1 500 80,0% 1 066,8 1 244,5 4 000 3 500 74,3% 76,7% 3 193,6 3 551,8 3 789,8 20,0% 1 000 10,0% 500 0 0,0% 2011 2012 2013 maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)
  • 14. Maksulaekumised kasvasid 6% võrra Eelarve 2013 (tuhat EUR) 9 kuud 2013 (tuhat EUR) 9 kuu v.e.a. Eelarve 2013 täitmine MAKSUD KOKKU 6 054 720 4 560 615 6,0% 75,3% KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 3 789 824 6,7% 75,4% Füüsilise isiku tulumaks 293 300 194 987 19,1% 66,5% Juriidilise isiku tulumaks 234 000 249 792 30,4% 106,7% 2 069 030 1 548 363 7,0% 74,8% 3 900 3 006 4,0% 77,1% 1 549 360 1 165 331 3,1% 75,2% Aktsiisid kokku 821 150 590 422 2,1% 71,9% Alkoholiaktsiis 209 000 155 272 6,3% 74,3% Tubakaaktsiis 161 800 124 604 4,7% 77,0% Kütuseaktsiis 417 000 285 314 -1,1% 68,4% 350 254 41,4% 72,5% 33 000 24 978 1,7% 75,7% Hasartmängumaks 21 500 16 078 3,8% 74,8% Tollimaks 33 000 21 846 -2,0% 66,2% 1 029 480 770 792 2,7% 74,9% Töötuskindlustusmakse 161 680 126 780 -19,4% 78,4% Kogumispensionimakse 87 600 66 766 13,3% 76,2% 725 200 544 720 8,9% 75,1% 55 000 32 525 -4,9% 59,1% Sotsiaalmaks Raskeveokimaks Käibemaks Pakendiaktsiis Elektriaktsiis EDASIANTAVAD MAKSUD KOV tulumaks Maamaks
  • 15. Mittemaksuliste tulude 9 kuu laekumine kasvas eelkõige tänu välistoetustele 9,2% v.e.a. mln EUR 350 296,6 300 250 190,8 200 150 50 133,5 131,0 100 169,0 79,2 63,5 49,6 50,5 0 1 2 Muud Tulud varadelt 2012 laekumine 3 4 5 6 7 8 Finantstulud Kaupade ja teenuste müük 2011 laekumine 9 10 11 Varade müük Toetused 12
  • 17. Riigieelarve kulusid tehti 9 kuuga 73% plaanitust mln EUR Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa 1,000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 561 673 570 638 670 612 677 644 652 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2011 2012 2013 10 11 12 • Septembri lõpuks tehti riigieelarvest kulusid 5,70 miljardit eurot ehk 7,1% enam kui aasta varem ning 11,2% enam kui 2011. aastal sama ajaga.
  • 18. Riigieelarve täitmine aastatel 2011-2013 Riigieelarve täitmise dünaamika aastatel 2011-2013 kuude kaupa 99.5% 95.7% 100% 90% 80% 73.2% 64.8% 70% 55.2% 60% 47.7% 50% 40.0% 40% 31.4% 30% 23.2% 15.9% 20% 7.2% 10% 0% 1 2 3 4 5 2011 täitmine 6 2012 täitmine 7 8 2013 täitmine 9 10 11 12
  • 19. mln EUR Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 70% 160 140 120 100 80 60 40 20 0 83 85 90 100 104 97 104 84 84 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2013 2011 10 11 12 2012 • Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolme kvartaliga kokku 832 mln eurot ehk 69,5% eelarvest (mullu 765 mln eurot ehk 68,7% eelarvest). • • • • Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude (21 mln eurot) arvestamisega majandamiskulude hulka, suuremad on ka palgakulud ja kaitsekulud. Ilma kiirabiteenuste kuludeta on tööjõu- ja majandamiskulud suurenenud 6%(v.e.a.) Tööjõukuludeks kasutati üheksa kuuga 456 mln eurot ehk 73,6% eelarvest Majandamiskulusid tehti aga 376 mln eurot ehk 65,1% plaanitust.
  • 20. Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude kasutamine 200 90% 80.8% 81.5% 180 160 70.2% 69.0% 70.8% 73.7% 71.0% 66.1% 65.3% 62.7% 140 72.9% 50.5 70% 64.9% 60% 52.2% 120 80% 105.7 50% 100 40% 80 35.2 30% 23.4 60 50.7 40 20 0 14.4 5.3 16.1 1.6 2.6 PõhiRiigiseaduslikud kantselei 20% 14.8 29.9 12.6 14.1 61.6 51.0 62.7 19.0 14.2 23.1 21.0 35.3 122.0 17.6 17.9 9.6 HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg) SOM VM tööjõukulud (mln) majandamiskulud (mln) % planeeritust 10% 0%
  • 21. Sotsiaalkuludeks maksti 9 kuuga 2,11 mld eurot • 2013. aasta üheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,11 mld eurot ehk 108,9 mln eurot (5,4%) mullusest enam. Eelarvest 72,4%. 2013 vs 2012 Summa (mln EUR) Muutuse suund ja % Põhjus 4,7 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv 618 6,8 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine Kohustuslik kogumispensionifond 130 16 Suurem riigipoolne panus Puuetega inimeste toetused 43 3,0 Saajate arvu kasv Töötutoetus 6,9 47 Toetuse päevamäära tõus Peretoetused 75 3,6 Vajaduspõhine peretoetus Vanemahüvitis 117 2,8 Saajate arvu langus Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 58 19 Riiklikud pensionikulud 1066 Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks Tööhõive kasv
  • 22. mln EUR Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I Periood: 2009-2013. a jaanuar-september 1,200 1,000 800 600 400 200 0 Ravikindlustus Pensionikulu 2009 Peretoetused 2010 2011 Vanemahüvitis 2012 2013 Puuetega inimeste toetused 9 kuud (mln eur) Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste igakuulised toetused Plaanitust September (mln eur) 617,7 1 066,3 74,6 116,8 74,7% 71,9% 72% 68,4% 64,5 120,6 7,4 13,1 43,2 65,7% 4,8
  • 23. mln EUR Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II Periood: 2009-2013. a jaanuar-september 140 120 100 80 60 40 20 0 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 2009 Töötutoetus 2010 9 kuud (mln eur) II sammas 2011 2012 2013 Plaanitust September (mln eur) Erijuhtude sotsiaalmaks 57,7 70,6% 6,0 Töötutoetus 6,9 76,9% 0,72 130,3 73,3% 14,1 II sammas
  • 24. Kolmandas kvartalis investeeringute tegemine hoogustus 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2013 21.9 52.6 40.5 39.0 39.6 42.9 60.7 67.1 78.9 0.0 0.0 0.0 2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2 2013 2012  9 kuuga on investeeringutesse suunatud 443 mln eurot ehk 61,7% eelarvest (põhivarainvesteeringuid 162 mln eurot ja investeeringutoetusi 281 mln eurot).  Investeeringute maht on kolmandas kvartalis ootuspäraselt kasvanud, juuli – september on väljamakseid tehtud 206,7 mln eurot, mis moodustab 46,6% aasta täitmisest.  Investeeringute kasutamise tempo on eelnevate aastatega sarnane, 2008-2012 üheksa kuu keskmine täitmine oli 62,2% plaanitust.  Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 90,5 mln eurot ehk 17% vähenenud. Langus tuleb väiksemast eelarvest, mis omakorda on seotud väiksemate kasutada olevate saastekvoodi müügituludega.
  • 25. Saastekvoodi (AAU) müügituludest on kokku kasutatud 70% 400 350 370 360.1 300 363 Kvoodimüük (AAU) 333 345.4 257 250 276.9 200 216.9 150 100 50 0 Kvoodimüügi lepinguid Tulusid 2013 III kv Rahastamisotsuseid Kulutusi 2012 IV kv • Saastekvoodi müügilepinguid on sõlmitud kogu perioodi peale kokku 370 miljonit eurot, lisaks mitterahaline vahetustehing elektriautode soetamiseks. • Kohustusi on võetud 333 mln euro eest ja kulutusi tehtud 257 mln eurot. • Perioodi 2013-2020 tulusid on laekunud 15 mln eurot (EUA). Seega kahe perioodi peale kokku on saastekvoodi müügitulusid laekunud 378 miljonit eurot.
  • 26. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta) • Välistoetuseid maksti septembri lõpuks välja 525 mln eurot ehk 55% plaanitust. Seda on 13 mln eurot vähem kui mullu. Väiksemad väljamaksed on plaanipärased (2013. aasta eelarve 0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot). Mln EUR 800 700 600 90 85.7 668.9 80 64.9 58.5 60 52.7 500 400 70 50 391.4 40 300 30 200 124.7 106.8 100 4.7 5.1 0 Struktuuritoetused Maaelu/ kalandus riigieelarve (mln; vasak skaala) 28.7 15.1 Euroopa Muu Põllumajanduse välistoetus Tagatisfond kasutamine kokku (mln; vasak skaala) 14.5 1.8 Norra ja EMP 7.4 4.8 10 0 Šveitsi kasutamine kokku (%; parem skaala) NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal. • 20 12.7 108.4 Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu.
  • 27. Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes (2013. aasta) Suuremad väljamaksjad Makstud 2013 9 k. (mln eur) Plaanitust (%) Makstud 2012 9 k. (mln eur) Plaanitust (%) Haridus ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium (regionaal) Siseministeerium (julgeolek) Sotsiaalministeerium Muud Kokku 74,6 125,2 132,9 47,6 76,3 56,2 88,9 97,1 127,5 58,4 61,0 46,9 112,3 3,68 42,0 5,56 26,4 2,3 525,6 48,1 56,7 58,1 47,4 38,7 71,8 55,1 115,8 3,8 44,0 20,5 36,9 3,8 538,3 49,0 49,2 42,4 65,7 70,4 81,1 53,7
  • 28. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine 100% 97% 96% 97% 100% 90% 80% 70% 60% 50% 100% 79% 71% 65% 55% 53% 59% 47% 40% 38% 30% 20% 10% 5% 0% 1% Struktuurivahendid Fondi maht MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Heakskiidetud projektid Norra ja EMP Väljamaksed Šveitsi-Eesti koostöö 2012 lõpp • Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,03 mld eurot ehk 71,9% kogu mahust (4,2 mld). • sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,41 mld eurot ehk 70,8% • sh põllumajandustoetusi 0,62 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 76,4%. • Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes saavutatud
  • 30. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus 1,6 mld euroni 1,800 60.0 1,600 50.0 49.9 1,400 mln EUR 1,200 40.0 30.0 22.6 1,000 20.0 800 10.0 200 0 904.0 683.3 -16.8 636.1 301.8 320.2 2009 lõpp 400 11.7 -3.4 600 2010 lõpp Stabiliseerimisreserv 1,106.2 1,263.4 333.0 347.0 359.5 2011 lõpp 2012 lõpp* 0.0 2013 September Likviidsusreserv (kassareserv) -10.0 -20.0 -30.0 muutus (%) * Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid • • Septembri lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,62 mld eurot. Sellest kassareservis oli 1,26 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot. Kolmanda kvartaliga kasvas likviidsete varade maht 178 mln eurot. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht kasvanud 170 mln eurot ehk 11,7%.
  • 31. Haigekassa eelarvepositsioon jõudis augusti lõpuks tasakaalu lähedale 20 10 0 -10 -20 -30 1 2 3 2013 4 2012 5 2011 6 2010 7 8 9 10 11 12 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon  Haigekassa 8 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 0,1 mln eurot. Võrreldes juuliga on defitsiit vähenenud 5,8 mln euro võrra. Haigekassa andmetel jõuab kolmanda kvartali lõpuks eelarve ülejääki.  Kaheksa kuuga on tulusid laekunud 550,6 mln eurot ehk 66,2% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 550,2 mln eurot ehk 65,4% aasta eelarvest. Tulude maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 34,5 mln eurot ehk 6,7% ning kulud on kasvanud 38,2 mln eurot ehk 7,5%.
  • 32. mln EUR Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab Kuised tulemid 2010-2013 Töötukassa tulemit 16 14 12 10 8 6 4 2 0 -2 -4 30 25 20 15 10 5 1 20132 3 2012 4 2011 5 2010 6 7 8 9 10 11 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 12 0 • 2013. aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 34 mln eurot ehk 47% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a tulem 49 mln eurot (59%) väiksem. • Kaheksa kuu tulu on 124 mln eurot ehk 66% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 45 mln eurot (26,5%) väiksem. See on seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%-le. (2012. aasta määrad 4,2%) • 2013. a 8 kuu kulu on 90,5 mln eurot ehk 78,1% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 4,5 mln eurot (5,2%) suurem
  • 33. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013 mln EUR % SKPst 200 2% 150 100 1% 50 0 0% -50 -100 -1% -150 -200 -2% jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets 2013* KOV Sotsiaalkindlustusfondid Keskvalitsus Valitsussektori eelarvepositsioon 2011 Valitsussektori eelarvepositsioon 2012 Valitsussektori eelarvepositsioon 2013
  • 34. Valitsussektori eelarve puudujääk augusti lõpus 0,3% SKPst 60 0.30% 0.23% 40 0.20% 0.10% mln EUR 20 0 41.7 -53.8 -47.1 -0.03% -4.8 -43.6 -20 -40 -60 -0.26% -0.29% Valitsussektor kokku • -0.10% -0.20% -0.24% -0.30% Riik Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala • 0.00% Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid 8 kuud kokku (mln) - vasak skaala KOV -0.40% % SKPst (8 kuud) - parem skaala Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln euroga puudujäägis (0,29% SKPst). Võrreldes selle aasta suurima puudjäägiga märtsi lõpus, on positsioon 122 mln eurot paranenud. Võrreldes juuli lõpuga on puudujääk aga 21 mln eurot suurenenud. Aasta varem oli valitsussektor samal ajal 12 mln euroga ülejäägis (0,07% SKPst).

Editor's Notes

  1. 3kk
  2. Inimressursi arendamise rakenduskava (Euroopa Sotsiaalfond)  raames ning Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava Ühtekuuluvusfondi prioriteetses suunas on ka 2014. aasta sihttase täidetud. Edenemine toimub ka Euroopa Regionaafondi rakendamises. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2013. aasta 1. oktoobri seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (66,0%), eespool on Portugal (69,1%) ja meile järgneb Leedu (65,5%). 2013. aasta esimese juuni seisuga olime kolmandal kohal. Vana info->Kalandus -  kalandusfondi vahendid on põhiliselt kavandatud investeeringutoetusteks.   Esimesed väljamaksed (4,4 mln) oli tehtud 2008 aastal. Siis tuli majanduskriis ja kaluritel oli probleemid omafinantseeringu leidmisega. PÕMi poolt oli rakendatud mõned meetmed vahendite kasutamise kiirendamiseks (nt toetuse väljamaksmise võimalus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel). Praegu on ka loodud võimalus  laenudesaamiseks Kalandusfondi vahenditest (nn finantsmehhanism).  PÕM prognoosib kalanduse raha kasutamist täis mahusSvetsi raha -  kõige tagasihoidliik kasutamine on MKMlt – 0,3%  perioodi vahenditest.  Kuna KOVde hanked (lasteaedede renoveerimine, ehitamine) oli annulleeritud (mingid süsteemne viga), siis uute hangete korraldamine ja toetuste väljamaksmine võtab aega. SOM - Šveitsi projekt „Side- ja infotehnoloogiaseadmete soetamine ning vajalike IT-arendustööde teostamine kiirabibrigaadide ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade liidestamiseks ühtse üleriigilise häireteenistuste operatiivraadiosidesüsteemiga“ on riigihangete vaidlustamise tõttu graafikust maas. Kuna Šveitsi programmperiood lõpeb 2017. aastal, siis saab vajadusel projekti pikendada (praegune periood on 06.2013).