2. Lühikokkuvõte
• III kvartalis kasvas Eesti majandus nii aastases kui kvartaalses
võrdluses 0,4%.
– Ehituses on kindlustunde langus peatunud, tarbijatel kerges kasvutrendis,
kaubanduses, teeninduses ja tööstuses stabiilne.
• Üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 5,73 mld eurot ehk
77% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 6,5% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 6,0% võrra 4,56 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 9% ehk 1,16 mld euroni
• Üheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,68 miljardit
eurot ehk 73% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 7,1% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,11 mld eurot, tegevuskuludeks 832
mln eurot ja investeeringuteks 443 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln
euroga puudujäägis (0,29% SKPst).
– Võrreldes juuli lõpuga oli puudujääk 21 mln euro võrra suurem.
7. Palgatulu kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30
20
10
0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
-10
Jaemüük (nominaalne)
-20
EMTA palgatulu
-30
SA, MTA
8. Eraisikute laenujääk jätkab kasvu
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
200
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
150
100
50
0
-50
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
EP
9. Toit ja kütused pidurdavad hinnatõusu
7 %
6
5
4
3
2
1
0
-1
Ülejäänud
Eluase (sh küte, elekter)
-3
2009
2010
Alkohol ja tubakas
Toit
-2
Transport (sh kütus)
THI
2011
2012
2013
10. Kaupade eksport ilma kütusteta aastatagusel tasemel
%
90
Eksport kokku
75
Eksport ilma min kütusteta
60
Tööstustoodangu ekspordiindeks
45
30
15
0
-15
2010
05
09
2011
05
09
2012
05
09
2013
05
11. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2008
III
2009
III
Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus
2010
III
2011Q1
III
2012
III
2013
Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
17. Riigieelarve kulusid tehti 9 kuuga 73% plaanitust
mln EUR
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
1,000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
561
673
570
638
670
612
677
644
652
1
2
3
4
5
6
7
8
9
2011
2012
2013
10
11
12
• Septembri lõpuks tehti riigieelarvest kulusid 5,70 miljardit
eurot ehk 7,1% enam kui aasta varem ning 11,2% enam kui
2011. aastal sama ajaga.
19. mln EUR
Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 70%
160
140
120
100
80
60
40
20
0
83
85
90
100
104
97
104
84
84
1
2
3
4
5
6
7
8
9
2013
2011
10
11
12
2012
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolme kvartaliga kokku 832 mln
eurot ehk 69,5% eelarvest (mullu 765 mln eurot ehk 68,7% eelarvest).
•
•
•
•
Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude (21 mln eurot)
arvestamisega majandamiskulude hulka, suuremad on ka palgakulud ja kaitsekulud.
Ilma kiirabiteenuste kuludeta on tööjõu- ja majandamiskulud suurenenud 6%(v.e.a.)
Tööjõukuludeks kasutati üheksa kuuga 456 mln eurot ehk 73,6% eelarvest
Majandamiskulusid tehti aga 376 mln eurot ehk 65,1% plaanitust.
21. Sotsiaalkuludeks maksti 9 kuuga 2,11 mld eurot
• 2013. aasta üheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,11 mld
eurot ehk 108,9 mln eurot (5,4%) mullusest enam. Eelarvest 72,4%.
2013 vs 2012
Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
4,7
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
618
6,8
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond
130
16
Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused
43
3,0
Saajate arvu kasv
Töötutoetus
6,9
47
Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused
75
3,6
Vajaduspõhine peretoetus
Vanemahüvitis
117
2,8
Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
58
19
Riiklikud pensionikulud
1066
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks
Tööhõive kasv
22. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) I
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september
1,200
1,000
800
600
400
200
0
Ravikindlustus
Pensionikulu
2009
Peretoetused
2010
2011
Vanemahüvitis
2012
2013
Puuetega inimeste
toetused
9 kuud (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
Plaanitust
September (mln eur)
617,7
1 066,3
74,6
116,8
74,7%
71,9%
72%
68,4%
64,5
120,6
7,4
13,1
43,2
65,7%
4,8
23. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (9 kuud) II
Periood: 2009-2013. a jaanuar-september
140
120
100
80
60
40
20
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009
Töötutoetus
2010
9 kuud (mln eur)
II sammas
2011
2012
2013
Plaanitust September (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks
57,7
70,6%
6,0
Töötutoetus
6,9
76,9%
0,72
130,3
73,3%
14,1
II sammas
24. Kolmandas kvartalis investeeringute tegemine
hoogustus
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
21.9
52.6
40.5
39.0
39.6
42.9
60.7
67.1
78.9
0.0
0.0
0.0
2012
33.6
47.1
58.7
47.5
45.8
52.2
76.3
87.8
84.6
87.1
83.7
127.2
2013
2012
9 kuuga on investeeringutesse suunatud 443 mln eurot ehk 61,7% eelarvest
(põhivarainvesteeringuid 162 mln eurot ja investeeringutoetusi 281 mln eurot).
Investeeringute maht on kolmandas kvartalis ootuspäraselt kasvanud, juuli –
september on väljamakseid tehtud 206,7 mln eurot, mis moodustab 46,6% aasta
täitmisest.
Investeeringute kasutamise tempo on eelnevate aastatega sarnane, 2008-2012
üheksa kuu keskmine täitmine oli 62,2% plaanitust.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 90,5 mln
eurot ehk 17% vähenenud. Langus tuleb väiksemast eelarvest, mis omakorda on
seotud väiksemate kasutada olevate saastekvoodi müügituludega.
25. Saastekvoodi (AAU) müügituludest on kokku
kasutatud 70%
400
350
370
360.1
300
363
Kvoodimüük (AAU)
333
345.4
257
250
276.9
200
216.9
150
100
50
0
Kvoodimüügi lepinguid
Tulusid
2013 III kv
Rahastamisotsuseid
Kulutusi
2012 IV kv
• Saastekvoodi müügilepinguid on sõlmitud kogu perioodi peale kokku 370 miljonit
eurot, lisaks mitterahaline vahetustehing elektriautode soetamiseks.
• Kohustusi on võetud 333 mln euro eest ja kulutusi tehtud 257 mln eurot.
• Perioodi 2013-2020 tulusid on laekunud 15 mln eurot (EUA). Seega kahe perioodi peale
kokku on saastekvoodi müügitulusid laekunud 378 miljonit eurot.
26. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
•
Välistoetuseid maksti septembri lõpuks välja 525 mln eurot ehk 55%
plaanitust. Seda on 13 mln eurot vähem kui mullu. Väiksemad väljamaksed on
plaanipärased (2013. aasta eelarve 0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot).
Mln EUR
800
700
600
90
85.7
668.9
80
64.9
58.5
60
52.7
500
400
70
50
391.4
40
300
30
200
124.7 106.8
100
4.7
5.1
0
Struktuuritoetused
Maaelu/
kalandus
riigieelarve (mln; vasak skaala)
28.7
15.1
Euroopa
Muu
Põllumajanduse
välistoetus
Tagatisfond
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
14.5
1.8
Norra ja
EMP
7.4
4.8
10
0
Šveitsi
kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
•
20
12.7
108.4
Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu.
28. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%
97%
96%
97%
100%
90%
80%
70%
60%
50%
100%
79%
71%
65%
55%
53%
59%
47%
40%
38%
30%
20%
10%
5%
0%
1%
Struktuurivahendid
Fondi maht
MAK (EAFRD)
Kalandusfond (EFF)
Heakskiidetud projektid
Norra ja EMP
Väljamaksed
Šveitsi-Eesti
koostöö
2012 lõpp
•
Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,03 mld
eurot ehk 71,9% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,41 mld eurot ehk 70,8%
• sh põllumajandustoetusi 0,62 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 76,4%.
•
Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes
saavutatud
30. Riigikassa likviidsete varade maht ulatus 1,6 mld euroni
1,800
60.0
1,600
50.0
49.9
1,400
mln EUR
1,200
40.0
30.0
22.6
1,000
20.0
800
10.0
200
0
904.0
683.3
-16.8
636.1
301.8
320.2
2009
lõpp
400
11.7
-3.4
600
2010
lõpp
Stabiliseerimisreserv
1,106.2
1,263.4
333.0
347.0
359.5
2011
lõpp
2012
lõpp*
0.0
2013
September
Likviidsusreserv (kassareserv)
-10.0
-20.0
-30.0
muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid
•
•
Septembri lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,62 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,26 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
Kolmanda kvartaliga kasvas likviidsete varade maht 178 mln eurot. Võrreldes 2012.
aasta lõpuga on likviidsete varade maht kasvanud 170 mln eurot ehk 11,7%.
31. Haigekassa eelarvepositsioon jõudis augusti
lõpuks tasakaalu lähedale
20
10
0
-10
-20
-30
1
2
3
2013
4
2012
5
2011
6
2010
7
8
9
10
11
12
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Haigekassa 8 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 0,1 mln eurot.
Võrreldes juuliga on defitsiit vähenenud 5,8 mln euro võrra. Haigekassa
andmetel jõuab kolmanda kvartali lõpuks eelarve ülejääki.
Kaheksa kuuga on tulusid laekunud 550,6 mln eurot ehk 66,2% aasta
eelarvest. Kulusid on tehtud 550,2 mln eurot ehk 65,4% aasta eelarvest. Tulude
maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 34,5 mln eurot ehk 6,7% ning
kulud on kasvanud 38,2 mln eurot ehk 7,5%.
32. mln EUR
Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Kuised tulemid 2010-2013 Töötukassa tulemit
16
14
12
10
8
6
4
2
0
-2
-4
30
25
20
15
10
5
1
20132
3
2012
4
2011
5
2010
6
7
8
9
10
11
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala) 12
0
• 2013. aasta kaheksa kuu tekkepõhine ülejääk on 34 mln eurot ehk 47%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a tulem 49
mln eurot (59%) väiksem.
• Kaheksa kuu tulu on 124 mln eurot ehk 66% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 45 mln eurot (26,5%) väiksem.
See on seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%-le. (2012. aasta määrad 4,2%)
• 2013. a 8 kuu kulu on 90,5 mln eurot ehk 78,1% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulu 4,5 mln eurot (5,2%) suurem
33. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013
mln EUR
% SKPst
200
2%
150
100
1%
50
0
0%
-50
-100
-1%
-150
-200
-2%
jaan veebr märts apr
mai juuni juuli aug
sept
okt
nov
dets 2013*
KOV
Sotsiaalkindlustusfondid
Keskvalitsus
Valitsussektori eelarvepositsioon 2011
Valitsussektori eelarvepositsioon 2012
Valitsussektori eelarvepositsioon 2013
34. Valitsussektori eelarve puudujääk augusti lõpus 0,3% SKPst
60
0.30%
0.23%
40
0.20%
0.10%
mln EUR
20
0
41.7
-53.8
-47.1
-0.03%
-4.8
-43.6
-20
-40
-60
-0.26%
-0.29%
Valitsussektor kokku
•
-0.10%
-0.20%
-0.24%
-0.30%
Riik
Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala
•
0.00%
Muu keskvalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
8 kuud kokku (mln) - vasak skaala
KOV
-0.40%
% SKPst (8 kuud) - parem skaala
Valitsussektori eelarvepositsioon oli augusti lõpuks 54 mln euroga puudujäägis
(0,29% SKPst). Võrreldes selle aasta suurima puudjäägiga märtsi lõpus, on positsioon 122
mln eurot paranenud. Võrreldes juuli lõpuga on puudujääk aga 21 mln eurot suurenenud.
Aasta varem oli valitsussektor samal ajal 12 mln euroga ülejäägis (0,07% SKPst).
Editor's Notes
3kk
Inimressursi arendamise rakenduskava (Euroopa Sotsiaalfond) raames ning Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava Ühtekuuluvusfondi prioriteetses suunas on ka 2014. aasta sihttase täidetud. Edenemine toimub ka Euroopa Regionaafondi rakendamises. Antud hetkeseisuga võib olukorra lugeda heaks. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2013. aasta 1. oktoobri seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (66,0%), eespool on Portugal (69,1%) ja meile järgneb Leedu (65,5%). 2013. aasta esimese juuni seisuga olime kolmandal kohal. Vana info->Kalandus - kalandusfondi vahendid on põhiliselt kavandatud investeeringutoetusteks. Esimesed väljamaksed (4,4 mln) oli tehtud 2008 aastal. Siis tuli majanduskriis ja kaluritel oli probleemid omafinantseeringu leidmisega. PÕMi poolt oli rakendatud mõned meetmed vahendite kasutamise kiirendamiseks (nt toetuse väljamaksmise võimalus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel). Praegu on ka loodud võimalus laenudesaamiseks Kalandusfondi vahenditest (nn finantsmehhanism). PÕM prognoosib kalanduse raha kasutamist täis mahusSvetsi raha - kõige tagasihoidliik kasutamine on MKMlt – 0,3% perioodi vahenditest. Kuna KOVde hanked (lasteaedede renoveerimine, ehitamine) oli annulleeritud (mingid süsteemne viga), siis uute hangete korraldamine ja toetuste väljamaksmine võtab aega. SOM - Šveitsi projekt „Side- ja infotehnoloogiaseadmete soetamine ning vajalike IT-arendustööde teostamine kiirabibrigaadide ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade liidestamiseks ühtse üleriigilise häireteenistuste operatiivraadiosidesüsteemiga“ on riigihangete vaidlustamise tõttu graafikust maas. Kuna Šveitsi programmperiood lõpeb 2017. aastal, siis saab vajadusel projekti pikendada (praegune periood on 06.2013).