1. Euroopa Liit -
497 miljonit inimest ja 27 liikmesriiki
Euroopa Liidu liikmesriigid
Kandidaatriigid
2. Euroopa Liit
• Mis on Euroopa Liit?
Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus,
milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki.
• Millised on Euroopa Liidu eesmärgid?
ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus
õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
• Millised on senised tulemused?
Reisimine ELi piires ilma passi- ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha
euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus
vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja
terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused
õppimiseks välismaal…
• Kuidas EL toimib?
ELi liikmesriigid loovad asutusi, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte.
Peamised neist on:
Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast);
Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi);
Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve).
3. Euroopa Liidu rajajad
Uued ideed kestva rahu ja jõukuse nimel…
Konrad Adenauer Alcide De Gasperi
Winston Churchill
Robert Schuman Jean Monnet
4. Euroopa Liidu sümbolid
Euroopan hymni
Euroopan lippu
Eurooppa-päivä 9. toukokuuta
Juhtlause - Moninaisuudessaan
yhtenäinen
5. Euroopa Liidu sümbolid
• Euroopa Liidu lipp
12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Euroopa
rahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat.
• Euroopa Liidu hümn
Hümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Selle teose
esitamisel hümnina sõnu ei kasutata.
• 9. mail on Euroopa päev
Euroopa päev on seotud Prantsusmaa välisministri Robert
Schumani kõnega 9. mail 1950, milles esmakordselt esitas
idee luua ühendus, mis täna kannab Euroopa Liidu
• Ühinenud mitmekesisuses. See on Euroopa Liidu juhtlause.
8. Ülevaade
ühinemistest
Euroopa Liidu liikmed ja nende ELiga ühinemise
aasta.
• 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad,
Prantsusmaa, Saksamaa
• 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik
• 1981 Kreeka
• 1986 Hispaania, Portugal
• 1995 Austria, Soome, Rootsi
• 2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola,
Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari
• 2007 Bulgaaria, Rumeenia
10. Lepingud – seadusel põhineva demokraatliku
koostöö alus
1952 1958
Euroopa Söe- ja Teraseühendus Rooma lepingud:
Euroopa Majandusühendus
Euroopa Aatomienergiaühendus
(EURATOM)
2007 1987
Lissaboni leping (alla kirjutatud) Ühtne Euroopa akt:
ühtne turg
1993
2003 1999 Euroopa Liidu leping –
Nice’i leping Amsterdami leping Maastricht
11. Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse
Leping muudab Euroopa Liidu
Tõhusamaks Lihtsamad menetlused, täiskohaga president
nõukogule jne.
Demokraatlikumaks Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide
suurem roll, kodanikualgatus, ELi
põhiõiguste harta jne.
Läbipaistvamaks Selgitab, kes mida teeb; annab avalikkusele
parema juurdepääsu dokumentidele ja
kohtumistele jne.
Maailma mastaabis Kõrge välispoliitika esindaja jne.
ühtsemaks
Turvalisemaks Uued võimalused kliimamuutuste ja terrorismi
vastu võitlemiseks ning energiaga varustatuse
tagamiseks jne.
Kirjutati alla detsembris 2007 – jõustub pärast ratifitseerimist
kõigi 27 ELi riigi poolt.
12. Läbipaistev EL teie teenistuses
Euroopa Liidu veebisait
europa.eu
Avalikkusele on kättesaadavad poolteist miljonit
dokumenti
Europe Direct kõnekeskus
Vastab teie küsimustele numbril:
00 800 6 7 8 9 10 11
Europe Direct infopunktid
Üle 400 ELi infopunkti kogu ELis
Euroopa Liidu dokumendid
Taotluse korral juurdepääs sisedokumentidele
Euroopa ombudsman
Tegeleb kaebustega ELi haldustegevuse üle
Nikoforos Diamandouros, ELi ombudsman
13. ELi rahvaarv maailma mastaabis
Rahvaarv miljonites, 2007
1322
497
301
128 142
EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika
Ühendriigid
14. ELi pindala võrrelduna ülejäänud maailmaga
Pindala, 1 000 km²
16 889
9327 9159
4234
365
EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika
Ühendriigid
15. Kui rikas on EL võrrelduna ülejäänud maailmaga
37 300
27 800
24 700
10 793
10 035 10 000
6 400
3676
1 326
468
EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika EL Hiina Jaapan Venemaa Ameerika
Ühendriigid Ühendriigid
Majanduse maht SKP - -
Jõukus elaniku kohta SKP
miljardites eurodes, 2006 ühe inimese kohta ostujõu standardis, 2007
16. Prantsusmaa 544,0
Hispaania 506,0
Rootsi 410,3
Saksamaa 357,0
Poola 312,7
Soome 304,5
Itaalia 295,1
Ühendkuningriik 243,8
Rumeenia 230,0
Kreeka 130,7
Bulgaaria 111,0
ELi liikmesriikide pindala
Ungari 93,0
Portugal 91,9
Austria 82,5
Tšehhi Vabariik 77,3
Iirimaa 68,4
Leedu 62,7
Läti 62,3
Pindala 1 000 km²
Slovakkia 49,0
Eesti 43,4
Taani 43,1
Madalmaad 33.8
Belgia 30,3
Sloveenia 20,1
Küpros 9,3
Luksemburg 2,6
Malta 0,3
17. Saksamaa 82,4
Prantsusmaa 63,4
Ühendkuningriik 60,9
Itaalia 59,1
Hispaania 44,5
Poola 38,2
Rumeenia 21,6
Madalmaad 16,3
Kreeka 11,2
Portugal 10,6
Belgia 10,5
ELi liikmesriikide rahvaarv
Tšehhi Vabariik 10,3
Ungari 10,1
Rootsi 9.0
Austria 8,3
Bulgaaria 7,7
497 miljonit
Taani 5,4
Slovakkia 5,4
Rahvaarv miljonites, 2007
Soome 5,3
Iirimaa 4,3
Leedu 3,4
Läti 2,3
Sloveenia 2,0
Eesti 1,3
Küpros 0,8
Luksemburg 0,5
Malta 0,4
18. SKP ühe elaniku kohta – jõukuse jagunemine
SKP ühe elaniku kohta ostujõu standardis, 2007
Indeks, mille puhul 27 ELi liikmesriigi keskmine näitaja on 100
280
144
131 129 127
123 121
118 117
113 113
104 102 100
94 89
87
79 77 75
67 66 63
58 56
53
38 37
Hispaania
Portugal
Iirimaa
Poola
Küpros
Belgia
Soome
EL-27
Kreeka
Tšehhi Vabariik
Luksemburg
Rootsi
Ühendkuningriik
Eesti
Prantsusmaa
Rumeenia
Taani
Sloveenia
Malta
Slovakkia
Bulgaaria
Ungari
Madalmaad
Leedu
Läti
Saksamaa
Itaalia
Austria
19. Kuidas kulutatakse ELi raha
ELi 2008. aasta üldeelarve: 129,1 miljardit eurot
= 1,03% rahvamajanduse kogutulust
Kodanikud, vabadus,
turvalisus ja õigus
1%
ELi ülemaailmne roll,
sealhulgas arenguabi Muu, haldus
6% 6%
Loodusvarad: Jätkusuutlik areng:
põllumajandus, uute töökohtade loomine,
keskkond ühtekuuluvus,
43% teadus
45%
20. Kliimamuutused – üleilmne probleem
Selleks et peatada üleilmne soojenemine, leppisid ELi juhid
2007. aastal kokku järgmises:
vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid
2020. aastaks 20% (30%, kui muud arenenud riigid
talitavad samamoodi)
parandada energiatõhusust 2020. aastaks 20%
tõsta taastuvenergia osakaalu
2020. aastaks 20% (tuule-, päikese-,
vee- ja biomassienergia)
21. Energiaallikad muutuvas maailmas
27s ELi liikmesriigis energia Sõltuvus impordist: väljastpoolt ELi imporditava
tootmiseks kasutatavad kütused, kütuse osakaal, 2005
2005
100%
82%
Gaas
Nafta 35%
37%
57%
50%
39%
Tuumaenergia
Süsi 14%
18%
Taastuvenergia
0%
7%
Süsi Nafta Gaas Tuuma- Taastuvad Kõik
energia energiaallikad kütuseliigid
(uraan)
22. Tööhõive ja majanduskasv
Probleemid
Demograafia: elanikkond vananeb ning inimestel on vähem lapsi
Globaliseerumine: Euroopa majandust ootab ees konkurents muust maailmast
Kliimamuutused: kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuleb vähendada
Lahendused
Euroopa juhid on kokku leppinud ühtses strateegias, mis hõlmab järgmist:
ulatuslikumad teadusuuringud ja innovatsioon
dünaamilisem ettevõtluskeskkond
investeerimine inimestesse
keskkonnasõbralikum majandus
23. Teadusuuringud - investeerimine
teadmistepõhisesse ühiskonda
Kulutused teadusuuringutele ja arendustegevusele protsentides SKPst, 2006
3,3%
3,0%
2,6%
1,8%
1,3%
EL ELi eesmärk Hiina Jaapan Ameerika
2010. aastaks Ühendriigid
24. Solidaarsus tegelikkuses – ELi
ühtekuuluvuspoliitika
2007-2013: 347 miljardit eurot investeeritakse
infrastruktuuri, ettevõtlusesse, keskkonda ja kodanike või
töötajate koolitamisse vähemjõukates piirkondades
Regionaalfond
Sotsiaalfond
Ühtekuuluvusfond
Lähenemiseesmärk: piirkonnad, kus
SKP ühe inimese kohta on alla 75%
ELi keskmisest. Selle eesmärgi
täitmiseks kulutatakse vahenditest
81,5%.
Piirkondliku konkurentsivõime ja
tööhõive eesmärk.
25. Euro – eurooplaste ühisraha
Eurot saab kasutada kogu euroala piires
Mündid: üks pool riikide sümbolitega,
teine pool ühesugune
Kupüürid: riikide sümboleid ei kasutata
ELi liikmesriigid, kus euro on käibel
ELi liikmesriigid, kus euro ei ole käibel
26. Võitlus inflatsiooniga
Euroopa majandus- ja rahaliit: stabiilsed hinnad
Keskmine iga-aastane inflatsioon EL-15 riikides, kus 2008. aastal oli käibel euro
32. EL – rahu ja jõukuse eksportija
Maailmakaubanduse
eeskirjad
Ühinevälis- ja
julgeolekupoliitika
Arenguabi ja humanitaarabi
EL viib läbi rahuvalveoperatsioone
ning aitab ühiskonda üles ehitada sõjast räsitud
riikides nagu Bosnia ja Hertsegoviina.
33. EL – tähtis kaubanduspartner
Osa maailmakaubandusest Osa maailmakaubandusest
kaupade osas (2006) teenuste osas (2005)
EL
EL
17,1%
26%
Muu
Muu 44,9%
50,5% Ameerika
Ühendriigid
16%
Jaapan Ameerika
6,6% Ühendriigid
Hiina 18,4%
Hiina Jaapan
9,6%
3,8% 6,9%
34. EL on suurim arenguabi andja maailmas
EL annab 60% kogu arenguabist
93€
53€
44€
EL Jaapan Ameerika
Ühendriigid
Ametlik arenguabi ühe kodaniku kohta, 2007
35. Kolm peamist institutsiooni
Euroopa Parlament
- inimeste hääl
Hans-Gert Pöttering, Euroopa
Parlamendi president
Ministrite Nõukogu
- liikmesriikide hääl
Javier Solana, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär
ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika
kõrge esindaja
Euroopa Komisjon
- ühiste huvide edendaja
José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president
36. Kolm sammast
Euroopa Liit
Euroopa Ühine välis- Politsei- ja
Ühendus ja õigusalane
(enamus julgeoleku- koostöö
ühisest poliitika kriminaalas-
poliitikast) jades
Asutamislepingud
37. ELi institutsioonid
Euroopa Ülemkogu
(tippkohtumine)
Ministrite Nõukogu
Euroopa Parlament (ELi Nõukogu) Euroopa Komisjon
Euroopa Majandus- ja
Kontrollikoda Regioonide Komitee
Kohus Sotsiaalkomitee
Euroopa Investeerimispank Ametid Euroopa Keskpank
38. Kuidas valmivad ELi õigusaktid
Kodanikud, huvirühmad, eksperdid arutavad, konsulteerivad
Komisjon teeb ametliku ettepaneku
Parlament ja Ministrite Nõukogu teevad koos otsused
Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused rakendavad
Komisjon ja Euroopa Kohus jälgivad rakendamist
39. Euroopa Parlament – inimeste hääl
Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve üle koostöös Ministrite
Nõukoguga
Demokraatlik järelevalve kogu ELi töö üle
Igast riigist valitud liikmete arv
Austria 18 Kreeka 24 Poola 54 Sloveenia 7
Belgia 24 Küpros 6 Portugal 24 Soome 14
Bulgaaria 18 Leedu 13 Prantsusmaa 78 Taani 14
Eesti 6 Luksemburg 6 Rootsi 19 Tšehhi Vabariik 24
Hispaania 54 Läti 9 Rumeenia 35 Ungari 24
Iirimaa 13 Madalmaad 27 Saksamaa 99 Ühendkuningriik 78
Itaalia 78 Malta 5 Slovakkia 14 Kokku 785
40. Euroopa poliitilised fraktsioonid
Kohtade arv Euroopa Parlamendis
fraktsiooni kohta (Märts 2008)
Euroopa Demokraatide ja
Fraktisoon
Liberaalide Liidu fraktsioon
Iseseisvus/Demokraatia
101 Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide)
24
Rohelised / Euroopa ja Euroopa Demokraatide fraktsioon
Vabaliidu fraktsioon 288
43
Fraktsioon Liit Rahvusriikide
Euroopa Liidu Euroopa eest
Sotsiaaldemokraatide 44
fraktsioon
215
Kokku: 785
Fraktsioonilise kuuluvuseta
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / parlamendiliikmed ja ajutiselt
Põhjamaade Roheliste täitmata kohad
Vasakpoolsete liitfraktsioon 29
41
41. Ministrite Nõukogu – liikmesriikide hääl
Üks minister igast ELi liikmesriigist
Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant
Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve
kohta koostöös Euroopa Parlamendiga
Teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat
42. Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik 29
Hispaania ja Poola 27
Rumeenia 14
Madalmaad 13
Belgia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal 12
Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10
Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7
Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4
Malta 3
Kokku: 345
Paljude otsuste jaoks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, s.o
255 häält ja enamik liikmesriike
43. Euroopa Ülemkogu tippkohtumine
Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine
Peetakse vähemalt kolm korda aastas
Seal pannakse paika üldine ELi poliitika
44. Euroopa Komisjon – ühiste huvide edendaja
27 sõltumatud volinikku,
üks igast ELi liikmesriigist
Ettepanekud uute õigusaktide kohta
Täitevorgan
Asutamislepingute täitmise järelevalvaja
Esindab ELi rahvusvahelisel areenil
45. Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja
27 sõltumatut kohtunikku,
üks igast liikmesriigist
Teeb otsuseid ELi õigusaktide
tõlgendamise kohta
Tagab, et ELi õigusakte rakendatakse
ühesuguselt kõigis ELi liikmesriikides
46. Euroopa Kontrollikoda – raha otstarbekas
paigutamine
27 sõltumatut liiget
Kontrollib, et ELi vahendeid
kasutatakse sihtotstarbeliselt
Võib auditeerida ELi vahenditega
tegelevat mis tahes isikut või
organisatsiooni
47. Euroopa Keskpank – euro haldaja
Tagab hindade stabiilsuse
Kontrollib raha pakkumist ja teeb otsuseid
intressimäärade kohta
Töötab valitsustest sõltumatult
Jean-Claude Trichet
Keskpanga president
48. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee:
kodanikuühiskonna hääl
344 liiget
Esindab ametiühinguid, tööandjaid,
põllumajandusettevõtjaid, tarbijaid jne
Annab nõu uute ELi õigusaktide ja
poliitika kohta
Edendab kodanikuühiskonna
kaasamist ELi küsimustesse
49. Regioonide Komitee –
kohalike omavalitsuste hääl
344 liiget
Esindab linnu, piirkondi
Annab nõu uute ELi õigusaktide ja
poliitika kohta
Edendab kohalike ametiasutuste
kaasamist ELi küsimustesse
50. ELi heaks töötavad ametnikud
Komisjon – ligikaudu 24 000 ametnikku
Teised ELi institutsioonid – ligikaudu 10 000 töötajat
Alalised ametnikud
Valitakse avalike konkursside teel
On pärit kõigist ELi liikmesriikidest
Palgad on seadusega kindlaks määratud
ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot
