Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.
INIMENE <ul><li>Koostas  Kersti Veskimets </li></ul>
Inimese kuuluvus : Riik  -  loomad  -? Hõimkond  -  selgroogsed  ?  Klass  -  imetajad  -? Selts  -  primaadid  - ? Suguko...
Homöostaas inimesel <ul><li>I  ENERGIABILANSS </li></ul><ul><li>Energiavajadus sõltub:  vanusest </li></ul><ul><li>aktiivs...
Ööpäevane energiavajadus <ul><li>16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal </li></ul><ul><li>16 – 18 a. noormees – 3700 kcal </li><...
Miks  magav inimene vajab energiat? <ul><li>Südame töö </li></ul><ul><li>Hingamine </li></ul><ul><li>Sooltoru </li></ul><u...
Energiat saame rakuhingamisest <ul><li>Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) </li></ul><ul><li>Järgnevalt glükogeen </li...
II HINGAMISE REGULATSIOON <ul><li>Piklikaju  saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. </li></ul><ul><li>Signaaliks...
Roietevahelised lihased kontraheeruvad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …
Diafragma liikumine
Suitsetaja kopsud
Suitsetamise kahjulikkus: <ul><li>1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga </li></ul><ul><li>2.Keskendu...
7.Kopsuvähk <ul><li>8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli  ladestumist veresoonte seintele. </li></ul><ul><li>9. V...
Pärgareteri ateroskleroos
Südame atakk - infarkt
III  VERERINGE REGULATSIOON <ul><li>4-osaline süda ja veresooned: </li></ul><ul><li>Arterid  – südamest  </li></ul><ul><li...
 
Südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine  õõnesveen
<ul><li>Südame tööd  kiirendab: </li></ul><ul><li>1. Adrenaliin  </li></ul><ul><li>2.Jäsemete liigutamine </li></ul><ul><l...
Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter
IV  VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL <ul><li>Glükoosi  hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. </li></ul><ul><li>Veri viib glükoosi ...
<ul><li>*Kui glükoosi tase  tõuseb , vallandub  insuliin ,  mis </li></ul><ul><li>laseb glükoosi läbi membraani rakku </li...
<ul><li>glükoos  glükogeen </li></ul><ul><li>insuliin </li></ul><ul><li>glükogeen  glükoos </li></ul><ul><li>glükagoon </l...
Diabeet ehk suhkrutõbi <ul><li>…  insuliini puudulikkus. </li></ul><ul><li>Miks on inimene nõrk, kõhnunud? </li></ul><ul><...
V  MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS
<ul><li>Veresuhkru reguleerija. Kuidas? </li></ul><ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varu...
<ul><li>Tsirroos on maksa-põletik, </li></ul><ul><li>mis tekib alkoholi liigtarbimisel. </li></ul>tsirroos normaalne
Atseetaldehüüdi toime maksale
 
VI  VEEBILANSS <ul><li>Keskmine  inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. </li></ul><ul><li>Enamus sellest on rakusisene. </li...
Neerud on peamised veebilansi reguleerijad <ul><li>URIIN IGA (tekib 1ml/min) eralduvad: </li></ul><ul><li>*liigne vesi </l...
Neerukehake ehk nefron päsmake arter veen
Ultrafiltratsioon  nefronis <ul><li>Kapillaaridest liigub peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tek...
Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd <ul><li>Kui vere  soolsus  tõuseb, stimuleerib janukeskust ning </li></ul><ul><li>esm...
VII  TERMOREGULATSIOON <ul><li>Oleme kohastunud  soojas kliimas  elamiseks: </li></ul><ul><li>*Väike rasvakiht </li></ul><...
Kuidas tekib meie soojus ? soojus valk
Kõik rakud toodavad sooja <ul><li>Millised rohkem? </li></ul><ul><li>Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui väliste...
VIII  NÄRVITALITLUSEST <ul><li>Neuron  = närvirakk on jätketega: dendriit – lühem, võtab  vastu;  </li></ul><ul><li>neurii...
 
EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI:   <ul><li>Kui emotsionaalne aju on aa...
Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri
 
 
<ul><li>Dopamiin </li></ul><ul><li>on  </li></ul><ul><li>neurotrans- </li></ul><ul><li>mitter </li></ul>
Sünapsis toimub keemiline ülekanne
Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega <ul><li>Ajus on miljardeid sünapse. </li></ul><ul><li>Ajumaht on 10 ...
Õppimine ja mälu <ul><li>Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe </li></ul><ul><li>Kui verbaliseerime – primaarsesse m...
IX  TREENINGU FÜSIOLOOGIA <ul><li>Lihastel on 3 ATP allikat: </li></ul><ul><li>ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) </l...
Maratonijooksja ja sprinter
 
Glükogeeni laadimine <ul><li>Kestvuspingutuseks: </li></ul><ul><li>6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku </li></ul><ul><l...
Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele : <ul><li>Südame töö kiireneb, sest… </li></ul><ul><li>Hingamine intensiivis...
Treeningu pikaajaline mõju: <ul><li>Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. </li></ul><ul><li>Kopsumaht suureneb </li...
 
 
Prochain SlideShare
Chargement dans…5
×

Inimene

4 914 vues

Publié le

Publié dans : Business, Économie & finance
  • Identifiez-vous pour voir les commentaires

  • Soyez le premier à aimer ceci

Inimene

  1. 1. INIMENE <ul><li>Koostas Kersti Veskimets </li></ul>
  2. 2. Inimese kuuluvus : Riik - loomad -? Hõimkond - selgroogsed ? Klass - imetajad -? Selts - primaadid - ? Sugukond - inimlased - ? Perekond - inimene - ? Liik - pärisinimene - ?
  3. 3. Homöostaas inimesel <ul><li>I ENERGIABILANSS </li></ul><ul><li>Energiavajadus sõltub: vanusest </li></ul><ul><li>aktiivsusest </li></ul><ul><li>kehamassist </li></ul><ul><li>geenidest </li></ul>
  4. 4. Ööpäevane energiavajadus <ul><li>16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal </li></ul><ul><li>16 – 18 a. noormees – 3700 kcal </li></ul><ul><li>Aktiivne naine – 2350 kcal </li></ul><ul><li>Aktiivne mees - 3700 kcal </li></ul><ul><li>Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal </li></ul><ul><li>Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal </li></ul><ul><li>Üle 55-aastased – alla 2350 kcal </li></ul>
  5. 5. Miks magav inimene vajab energiat? <ul><li>Südame töö </li></ul><ul><li>Hingamine </li></ul><ul><li>Sooltoru </li></ul><ul><li>Neerud </li></ul><ul><li>Aju </li></ul><ul><li>Soojus </li></ul><ul><li>Orgaaniliste molekulide süntees </li></ul><ul><li>Rakkude mitoos, meioos </li></ul>
  6. 6. Energiat saame rakuhingamisest <ul><li>Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) </li></ul><ul><li>Järgnevalt glükogeen </li></ul><ul><li>Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) </li></ul><ul><li>Kui oleme toitunud üle vajaduse, muude-takse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud RASVADEKS. </li></ul>
  7. 7. II HINGAMISE REGULATSIOON <ul><li>Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. </li></ul><ul><li>Signaaliks on CO 2 tõus (mitte 0 2 langus) ja </li></ul><ul><li>pH langemine , sest tekib piimhape. </li></ul><ul><li>Ei allu tahtele. </li></ul>
  8. 8. Roietevahelised lihased kontraheeruvad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …
  9. 9. Diafragma liikumine
  10. 10. Suitsetaja kopsud
  11. 11. Suitsetamise kahjulikkus: <ul><li>1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga </li></ul><ul><li>2.Keskendumise vähenemine </li></ul><ul><li>3.Sportlike võimete langus </li></ul><ul><li>4.Loote arengu puudulikkus </li></ul><ul><li>5.Potentsi langus </li></ul><ul><li>6.Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud </li></ul>
  12. 12. 7.Kopsuvähk <ul><li>8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. </li></ul><ul><li>9. Vererõhu tõus </li></ul><ul><li>10.Trombid, insult, infarkt jne </li></ul><ul><li>Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma peamine põhjus! </li></ul>
  13. 13. Pärgareteri ateroskleroos
  14. 14. Südame atakk - infarkt
  15. 15. III VERERINGE REGULATSIOON <ul><li>4-osaline süda ja veresooned: </li></ul><ul><li>Arterid – südamest </li></ul><ul><li>Veenid – südamesse (klapid) </li></ul><ul><li>Kapillaarid – neis toimub gaasi ja ainevahetus </li></ul>
  16. 17. Südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen
  17. 18. <ul><li>Südame tööd kiirendab: </li></ul><ul><li>1. Adrenaliin </li></ul><ul><li>2.Jäsemete liigutamine </li></ul><ul><li>3. CO 2 tõus </li></ul>
  18. 19. Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter
  19. 20. IV VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL <ul><li>Glükoosi hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. </li></ul><ul><li>Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse </li></ul><ul><li>Glükoosi tuleb verre : </li></ul><ul><li>1.Süsivesikute (tärklise) seedimisest </li></ul><ul><li>2.Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) </li></ul><ul><li>3.Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest </li></ul>
  20. 21. <ul><li>*Kui glükoosi tase tõuseb , vallandub insuliin , mis </li></ul><ul><li>laseb glükoosi läbi membraani rakku </li></ul><ul><li>ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks. </li></ul><ul><li>*Kui glükoosi tase langeb , vallandub glükagoon , mis lagundab glükogeeni glükoosiks. </li></ul><ul><li>Insuliin ja glükagoon on ensüümid . </li></ul>
  21. 22. <ul><li>glükoos glükogeen </li></ul><ul><li>insuliin </li></ul><ul><li>glükogeen glükoos </li></ul><ul><li>glükagoon </li></ul><ul><li>Glükoos ja glükogeen on süsivesikud. </li></ul>
  22. 23. Diabeet ehk suhkrutõbi <ul><li>… insuliini puudulikkus. </li></ul><ul><li>Miks on inimene nõrk, kõhnunud? </li></ul><ul><li>Kaasasündinud (pärilik) või päriliku eelsoodumusega. </li></ul><ul><li>Millest peaks hoiduma? </li></ul>
  23. 24. V MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS
  24. 25. <ul><li>Veresuhkru reguleerija. Kuidas? </li></ul><ul><li>Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varud? </li></ul><ul><li>Hormoonide lagundamine. Miks?’ </li></ul><ul><li>Kahjulike ainete lagundamine. Näiteks? </li></ul><ul><li>Vanade punaliblede lagundamine. Miks? </li></ul><ul><li>Vitamiinide varu säilitamine. A ja B vitam. </li></ul><ul><li>Sapi tootmine. Mida sapp teeb? </li></ul><ul><li>Rasvade sisalduse kontroll. Mis mõttes? </li></ul>
  25. 26. <ul><li>Tsirroos on maksa-põletik, </li></ul><ul><li>mis tekib alkoholi liigtarbimisel. </li></ul>tsirroos normaalne
  26. 27. Atseetaldehüüdi toime maksale
  27. 29. VI VEEBILANSS <ul><li>Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. </li></ul><ul><li>Enamus sellest on rakusisene. </li></ul><ul><li>Rakuväline on 11 – 13 liitrit </li></ul><ul><li>ÖÖPÄEVAS siseneb : 2/3 joogina (1,4 l) </li></ul><ul><li>1/3 toiduga (0,7 l) </li></ul><ul><li>metaboolne (0,2 l) . </li></ul><ul><li>väljub: uriiniga - 1400 ml </li></ul><ul><li>naha kaudu - 450 ml </li></ul><ul><li>kopsudest - 350 ml </li></ul><ul><li>fekaalidega - 100 ml </li></ul>
  28. 30. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad <ul><li>URIIN IGA (tekib 1ml/min) eralduvad: </li></ul><ul><li>*liigne vesi </li></ul><ul><li>*jääkained (NH 4, ,Na, K, Cl) </li></ul><ul><li>Keharakudest jääkainete eraldamine on ERITAMINE. </li></ul>
  29. 31. Neerukehake ehk nefron päsmake arter veen
  30. 32. Ultrafiltratsioon nefronis <ul><li>Kapillaaridest liigub peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin . </li></ul><ul><li>Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne) liiguvad tagasi verre. </li></ul><ul><li>Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga . </li></ul>
  31. 33. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd <ul><li>Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning </li></ul><ul><li>esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. </li></ul>
  32. 34. VII TERMOREGULATSIOON <ul><li>Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: </li></ul><ul><li>*Väike rasvakiht </li></ul><ul><li>*Karvkatte puudumine </li></ul><ul><li>*Higinäärmed kogu keha nahas. </li></ul><ul><li>HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere tempera-tuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise . </li></ul>
  33. 35. Kuidas tekib meie soojus ? soojus valk
  34. 36. Kõik rakud toodavad sooja <ul><li>Millised rohkem? </li></ul><ul><li>Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30 o C. </li></ul><ul><li>Miks saabub surm 42 – 44 o C juures? </li></ul><ul><li>Miks tõuseb palavik? </li></ul><ul><li>Miks kiskjad ei higista? </li></ul>
  35. 37. VIII NÄRVITALITLUSEST <ul><li>Neuron = närvirakk on jätketega: dendriit – lühem, võtab vastu; </li></ul><ul><li>neuriit - pikem, saadab edasi ) </li></ul><ul><li>Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. </li></ul><ul><li>Sünapsis on mediaatorid , mis vahendavad impulsi liikumist. Mediaatorid avavad ioonkanalid K- ja Na-ioonide liikumiseks. </li></ul><ul><li>Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad. </li></ul>
  36. 39. EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI:   <ul><li>Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress),siis hakkab ta meie keha valesti juhtima : </li></ul><ul><li>Pidev väsimus,väljapuhkamatuse tunne </li></ul><ul><li>Kõrgenenud arteriaalne vererõhk </li></ul><ul><li>Pidev peavalu, kohe hommikul  ärgates (pingepeavalu) </li></ul><ul><li>Iiveldus, kõrvetustunne seedetraktis, suu kuivus (seedetrakt kaitseb end happesuse tõusuga, võivad tekkida reflukshaigus, 12-sõrmiksoole haavand, mao limaskesta põletik, jämesoole haavandiline limaskesta põletik) </li></ul><ul><li>Sagenevad nn. “külmetushaigused”( pikaajalise pinge tagajärjel on immuunsüsteem nõrgenenud ) </li></ul><ul><li>Südame pekslemine, rütmihäired (emotsionaalse aju pidev stimuleeriv toime südamele,ka stimulatsioon üle kilpnäärme hormoonide  kurnab südant) </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  37. 40. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri
  38. 43. <ul><li>Dopamiin </li></ul><ul><li>on </li></ul><ul><li>neurotrans- </li></ul><ul><li>mitter </li></ul>
  39. 44. Sünapsis toimub keemiline ülekanne
  40. 45. Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega <ul><li>Ajus on miljardeid sünapse. </li></ul><ul><li>Ajumaht on 10 13 - 10 15 baiti. </li></ul><ul><li>Mida rohkem signaale ajus liigub, seda rohkem sünapse tekib, s. t. aju kasvatab end töö käigus ise. </li></ul><ul><li>Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, selletõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus…valu. </li></ul>
  41. 46. Õppimine ja mälu <ul><li>Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe </li></ul><ul><li>Kui verbaliseerime – primaarsesse mällu </li></ul><ul><li>Harjutades viime sekundaarsesse mällu </li></ul><ul><li>Pidev harjutamine - püsib igavesti (kõndimine) </li></ul>
  42. 47. IX TREENINGU FÜSIOLOOGIA <ul><li>Lihastel on 3 ATP allikat: </li></ul><ul><li>ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) </li></ul><ul><li>ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek) </li></ul><ul><li>ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel </li></ul>
  43. 48. Maratonijooksja ja sprinter
  44. 50. Glükogeeni laadimine <ul><li>Kestvuspingutuseks: </li></ul><ul><li>6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku </li></ul><ul><li>(mitte süsivesikuid), et glükogeen ära kulutada. </li></ul><ul><li>3 – 0 päeva enne võistlusi: süüa süsivesikuid, et tekiks glükogeen. </li></ul>
  45. 51. Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele : <ul><li>Südame töö kiireneb, sest… </li></ul><ul><li>Hingamine intensiivistub, sest … </li></ul><ul><li>Vereringe nahas intensiivistub, sest … </li></ul><ul><li>Kaovad soolad ja vesi, sest … </li></ul><ul><li>Glükogeen laguneb, sest … </li></ul>
  46. 52. Treeningu pikaajaline mõju: <ul><li>Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. </li></ul><ul><li>Kopsumaht suureneb </li></ul><ul><li>Lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees </li></ul><ul><li>Lihaste toonus suureneb </li></ul><ul><li>Mitokondrite arv lihastes suureneb </li></ul><ul><li>Verekapillaaride arv lihastes kasvab </li></ul>

×