1. ALKEENID, ALKÜÜNID
kui küllastumata ühendid
Ave Soekov

2. Meeldetuletuseks
Alkaanid – süsivesinikud, mis sisaldavad
ainult üksiksidemeid (tetraeedrilisi süsinikke).
Alkaani tunnusteks on järelliide –aan
nt CH3 – CH2 – CH3 propaan
Homoloogilise rea üldvalem CnH2n+2

3. Alkeenid
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid.
Alkeeni tunnuseks on järelliide –een
Näiteks: CH2=CH–CH3 propeen
Homoloogilise rea üldvalem CnH2n

4. Alküünid
Alküünid – süsinikevahelise kolmiksidemega
ühendid.
Alküüni tunnuseks on järelliide –üün
nt: CH ≡ C - CH3 propüün
Homoloogilise rea üldvalem CnH2n-2

5. Kaksiksideme tõestusreaktsioon
vt lk 75
Alkeenid oksüdeeruvad kergesti õhuhapniku ja
teiste oksüdeerijate toimel.
Tugev oksüdeerija on KMnO4
Oksüdeerumisel kaksiksidemed katkevad ja
KMnO4 kaotab oma lilla värvuse - valastub
Seda reaktsiooni saab kasutada kaksiksideme
tõestusreaktsioonina
Huvi korral tee see katse läbi. Kaaliumpermanganaati ja
C-vitamiini saab osta apteegist.

6. Kaksiksideme tõestusreaktsiooniks on ka
broomivee valastumine kaksiksideme toimel
Vt videot
http://www.youtube.com/watch?v=2C_6ax2TsV8

7. Küllastunud ja
küllastumata ühendid
Alkaanid on küllastunud
ühendid (puudub võime liita
vesinikke või teisi aatomeid)
Alkeenid ja alküünid on
küllastumata ühendid
(võivad liita vesinikke või
muid aatomeid).

8. Sidemete paiknemine
Kaksiksidet
moodustavad
süsiniku aatomid ja
nendega seotud
muud aatomid
asuvad kõik ühes
tasapinnas,
on planaarsed
=C=
Kolmiksidemega
seotud süsiniku
aatomid ja
nendega seotud
aatomid asuvad
ühel sirgel,
on lineaarsed
–C≡

9. Nimetamine



Tüviühend valitakse kordsete sidemete
järgi – võimalikult palju kordseid
sidemeid.
Kordsele sidemele antakse kohanumber.
Kui kordseid sidemeid on rohkem,
kasutatakse liiteid di, tri jne
Asendusrühmadele antakse kohanumbrid
ja pannakse nimetusse tähestiku
järjekorras

10. Näited
CH2 = CH-CH2-CH3 but-1-een e buteen
CH≡C-CH2-CH3 but-1-üün e butüün
CH2=CH-CH=CH-CH3 penta-1,3-dieen.
CH2=C(CH3)-CH=CH-CH3
2-metüülpenta-1,3-dieen

11. Näited
CH2-C(CH3)-CH=CH-CH3
2-metüülpenta-1,3-dieen
CH2=CH-C≡C-CH=CH-CH3
heksa-1,5-dieen-3-üün.
CH2=CH-CH2-CClH2
4-klorobut-1-een.
CH2=C(CH3)-C(C2H5) = CH-CH2-CH3
3-etüül-2-metüülheks-6-een.

12. Alkeenide omadused
Füüsikalised omadused:
 Olek:



gaasid (C1-C4)
vedelikud (C5-C17)
tahked ained (C18-...)
Vees ei lahustu
Keemilised omadused:
 Reaktsioonivõimelisemad kui alkaanid
 Liituvad vesiniku, halogeenide,
vesinikhalogeniidide ja veega
 Polümeeruvad


13. Hüdrogeenimine
Vesiniku liitmine.
Alküünist tekib alkeen, alkeenist alkaan.
CH3 — C ≡ CH + H2 → CH3 — CH = CH2
Küllastumata ühendite hüdrogeenimist kasutatakse
margariini valmistamisel

14. Halogeeni liitumine
CH3 - CH = CH2 + Cl2 → CH3 - CHCl - CH2Cl
Tekivad halogeenühendid

15. Vesinikhalogeniidi liitumine
Tekivad halogeenühendid
CH3 - CH = CH2 + H+Br- → CH3 - CHBr - CH3

16. Polümeerumine
ehk polümeeri moodustumine
Nt eteeni polümeerumine
CH2=CH2 → (-CH2-CH2-CH2-CH2-CH2-)n
Tekib polüeteen
Kasutatakse plastmasside tootmisel
Toimub värvide,lakkide kuivamisel