Vanema hooldusõiguse kuuluvus. Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus. Isikuhooldusõigus. Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine. Varahooldusõigus. Otsustusõigus. Hooldusõiguseta vanema otsustusõigus. Kasuvanema otsustusõigus. Kasuperekond ja (eri)eestkoste. Suhtlusõigus. Teabe andmise nõue. Lapse esindamine. Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist. Hooldusõiguse muudatused. Vanema hooldusõiguse piiramine. Lapse eraldamine perekonnast ja isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine. Vanema hooldusõiguse peatamine. Ühise hooldusõiguse lõpetamine. Lapse hooldusõiguse osaline üleandmine. Lapse hooldusõiguse täielik üleadmine. Lapse elukoha määramine. Hooldusõiguse taastamine. Hooldusõiguse üleandmine. Hooldusõigus ainuhooldusõigusega vanema surma puhul. Varem tehtud kohtulahendi muutmine. Lapse huvidest juhindumine. Avalduse esitamine kohtule. Menetlus kohtus. Esialgne õiguskaitse. Vägivallaga arvestamine. Lapse ärakuulamine. Vanemate ärakuulamine. Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate ärakuulamine. Asja lahendamine kokkuleppel. Lapse iseseisev kaebeõigus. Andmete kandmine rahvastikuregistrisse. Rahvusvaheline kohtualluvus. Lapse harilik viibimiskoht. Lapse ebaseaduslik äraviimise või kinnipidamine. Hooldusõiguse üle otsustamine pärast lapse ebaseaduslikku äraviimist. Lapseröövid, suhtlus- ja hooldusõigus. Erimeelsused hooldusõiguse osas. Maakohtu seisukohad. Riigikohtu seisukohad. Välisriikide seisukohad.

1. © Claudius Õigusbüroo OÜ
2014
VANEMA HOOLDUSÕIGUS JA
HOOLDUSÕIGUSE MUUTUSED

2. Põlvnemise õiguslik tähendus
 vanemate ja laste vastastikused õigused ja
kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on
kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras

3. Vanemate ja lapse üldine õigussuhe
 vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja
teineteisest lugu pidama ning arvestama
teineteise huve ja õigusi
 kuni laps elab koos oma vanematega ja need
teda kasvatavad või ülal peavad, on ta
kohustatud oma võimetele ja võimalustele
vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises
abistama

4. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused
ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti
 last hooldades ja kasvatades arvestavad
vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja
vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb; kui lapse
arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad
lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi

5. Vanema hooldusõiguse kuuluvus
 omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse
suhtes ühine hooldusõigus
 kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel
abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse
omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud
oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele
vanematest
 vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud
asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja,
samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja

6. Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus
 piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last
esindada ja ta teostab lapse suhtes
isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku
esindajaga
 kui lapse seaduslik esindaja on eestkostja või
erieestkostja, eelistatakse vanema ja esindaja
arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust

7. Vanema hooldusõiguse teostamine
 vanemad teostavad lapse suhtes ühist
hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal
vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse
igakülgset heaolu
 kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust
teostada, rakendab kohus lapse huvides
asjakohaseid abinõusid; vajaduse korral alustab
kohus lapse suhtes eestkostja määramise
menetluse

8. Hooldusõigus laiendatud teovõimega
alaealise üle
 kui alaealise teovõimet on laiendatud, ei kehti
vanema hooldusõigus nende toimingute puhul,
mida alaealine võib teha iseseisvalt

9. Vanema hooldusõigus
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma
alaealise lapse eest - hooldusõigus
Hooldusõigus:
 isikuhooldusõigus
 varahooldusõigus
 õigus otsustada lapsega seotud asju

10. Isikuhooldusõigus
Isikuhooldusõigus - õigus hoolitseda lapse isiku
eest, kohustus ja õigus:
 last kasvatada
 lapse järele valvata
 lapse viibimiskohta määrata
 lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda

11. Isikuhooldusõigus
Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise
määramine –
 õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last
vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda
juures hoiab
 määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib
suhelda; vanema otsus on siduv kolmanda isiku
suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda
NB! Kolmas isik ei ole teine vanem!

12. Varahooldusõigus
Varahooldusõigus – õigus hoolitseda lapse vara
eest, õigus ja kohustus:
 valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada
(ei välista lapse õigust seaduses sätestatud
juhtudel vara iseseisvalt valitseda)

13. Varahooldusõigus
Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on
omandanud:
 pärimise teel või kinketehingu alusel, kui
pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem
või kumbki vanem ei või seda vara valitseda
 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või
hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka
kuuluva eseme võõrandamise, hävimise,
rikkumise või äravõtmise eest

14. Varahooldusõigus
 vara, mille laps on omandanud pärimise teel või
kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema
vara andnud isiku juhiste kohaselt
 vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui
nende järgimine võib kahjustada lapse huve

15. Varahooldusõigus
Kinkekeeld ja raha paigutamine
 vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse
vara - erandina on lubatud teha tavapäraseid
kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite
järgimiseks
 vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele
kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise
põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada
lapse ülalpidamiskulude katteks

16. Varahooldusõigus
Tehingute tegemine kohtu nõusolekul
 lapse nimel teatud tehingute tegemiseks peab
vanematel olema kohtu nõusolek - kinnisasja või
kinnisasjaõiguse käsutamine, pärandist
loobumine, osaluse omandamine juriidilises isikus
või selle liikmeks astumine, laenu võtmine,
väärtpaberite omandamine ja võõrandamine jms

17. Varahooldusõigus
 kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist
loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on
tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava
vanema pärandist loobumise tagajärjel
 vanemad ei või kohtu nõusolekuta alustada lapse
nimel uut majandustegevust ega anda lapsele
tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks
käsutamiseks üle esemeid, mille võõrandamiseks
on vaja kohtu nõusolekut

18. Varahooldusõigus
Lapse varalt saadav kasu
 esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks
muutunud kohustused ning katta muud vara
korrapärase valitsemise kulud
 ülejäänut võib kasutada lapse ülalpidamiseks
 viimasena vanemate enda ja lapse alaealiste
vallaliste õdede ja vendade ülalpidamine, kui
puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud
isikute ülalpidamiskulude katmiseks

19. Varahooldusõigus
Vanemate hoolsuskohustus
 peavad lapse varahooldusõigust teostades
ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt
rakendavad oma asjades
 kui lapsele kahju tekkimise on põhjustanud
mõlemad vanemad, vastutavad nad
solidaarvõlgnikena

20. Varahooldusõigus ja lapse esindamine
Lapse vara ohustamine
 eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara
hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust
või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi
või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta
kehtivaid kohtu korraldusi
Lapse ülalpidamise nõude välistamatus
 ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava
vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi
lapse ülalpidamise väljamõistmiseks

21. Varahooldusõigus
Lapse vara ohustamine
 kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse
vara nimekirja ja vara valitsemise aruande
esitamiseks
 vanemad peavad kinnitama vara nimekirja
õigsust
 kui nimekiri on puudulik, võib kohus määrusega
teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või
linnavalitsusele

22. Varahooldusõigus
Lapse vara ohustamine
 kohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal
viisil paigutamiseks
 kohus võib seada raha väljavõtmise tingimuseks
kohtult sellekohase loa saamise
Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või
väärtesemed, võib kohus last esindavale vanemale
panna samasugused kohustused, mis lasuvad
eestkostjal.

23. Varahooldusõigus
Lapse vara ohustamine
 kohus võib lapse varalisi huve kahjustavalt vanemalt
nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse
ulatuses
 tagatise liigi ja ulatuse otsustab kohus oma
äranägemisel
 tagatise määramisel ja tühistamisel asendab lapse
osavõttu kohtu määrus
 tagatise andmise sunnivahendina võib kohaldada
ainult varahooldusõiguse täielikku või osalist
äravõtmist

24. Vara väljaandmine
 kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub,
annab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse
või tema seadusliku esindaja taotlusel vara
valitsemise aruande

25. Otsustusõigus
Otsustusõigus – õigus otsustada lapsega seotud asju
 kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad
alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi
asju ühiselt
 kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades
lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus
vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse
ühele vanemale; sellisel juhul võib kohus
otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda
teostavale vanemale lisakohustusi

26. Otsustusõigus
 igapäevaelu asjade otsustamine, tavahooldamist
puudutav; tavaotsuste tegemine - mis esineb
sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta
 otsused, mida teeb vanem, kellele kuulub nn
(ainu)hooldusõigus ainuisikuliselt (lapse haridust,
tervist, elu- ja viibimiskohta, kolmandate isikutega
suhtlemist puudutav jms)

27. Otsustusõigus
 hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise
vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel
alaliselt elab, on õigus otsustada lapse
igapäevaelu (tavahooldamise) asju
ainuisikuliselt
 kui laps viibib eespool nimetatud vanema
nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema
juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see
vanem

28. Otsustusõigus
Hooldusõiguseta vanema otsustusõigus
 hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui
laps viibib tema juures teise vanema või muu
hooldusõigusega isiku nõusolekul või
kohtulahendi alusel
 lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta
vanema otsustusõigust piirata

29. Otsustusõigus
Last hooldava isiku otsustusõigus
 kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, on
last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul
(kasuvanem) õigus otsustada lapse
tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last
esindada
 sellist õigust ei ole, kui hooldusõigusega isik
vaidleb sellele vastu või kui kohus on
tavahooldamise otsustusõigust piiranud või selle
välistanud

30. Otsustusõigus
 kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku
juures, võib tema tavahooldamise otsustusõigust
piirata või välistada ainult kohus

31. Kasuvanema otsustusõigus
 kui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks
kasuperekonna hooldada, võib kohus lapse
hoolduse asjades vanemate või last hooldava
isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last
hooldavale isikule
 õiguste üleandmiseks last hooldava isiku
(kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate
nõusolekut
 üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal
erieestkostja õigused ja kohustused

32. Kasuperekond ja (eri)eestkoste
 kasuperekond on perekond, kus last tegelikult
kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse vanem ega
vanemaga abielus olev isik
 eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja,
kellel on õigus ja kohustus hoolitseda
eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete
piirides
 eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi
valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja

33. Suhtlusõigus
 lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga
 mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda
lapsega isiklikult
 suhtlusõigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest ega
ole vanema hooldusõiguse osa
NB! Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab
lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse
kasvatamist. Sama kehtib, kui last hooldab ja kasvatab
muu isik.

34. Suhtlusõigus
 lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta
tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või
suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud
varasemate lahendite täitmise lõpetada
 kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või
muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul
 kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või
eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või
linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma
pädeva füüsilise isiku

35. Suhtlusõigus
 kohus võib keelata kolmandal isikul lapsega
suhtlemise või seda piirata
 kohus võib asjassepuutuvale isikule panna
kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab
lapse suhet vanematega või raskendab lapse
kasvatamist
 kohus võib meetmeid rakendada ka omal
algatusel

36. Teabe andmise nõue
 vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet
lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude
kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega

37. Lapse esindamine
 hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik
esindaja
 ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine
esindusõigus
 kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine
põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva
viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus
teha vajalikke tehinguid ja toiminguid ka üksinda;
sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale
viivitamata teatada

38. Lapse esindamine
 ulatuselt ulatub esindusõigus sama kaugele kui
hooldusõigus
 kui hooldusõigus on piiratud, on samapalju
piiratud ka esindusõigus

39. Lapse esindamine
Vanem esindab last üksinda, kui:
 tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus
 talle on selles asjas otsustusõigus kohtu poolt üle
antud
NB! Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse
teise vanema nõusolekut.

40. Lapse esindamine
 kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil
esitama lapsele tahteavalduse, võib selle esitada
ühele vanemale
 vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on
keelatud ehk esindusõigus on välistatud, nt
tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine
pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja
otsejoones sugulane, õde või vend (välja arvatud
juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse
täitmises eestkostetava suhtes) – PKS § 180

41. Lapse esindamine
Lapse esindamine pärast vanema
hooldusõiguse lõppemist
 vanem võib jätkata lapse isikuhoolduse ja
varahooldusega seotud asjaajamist, kuni talle
saab teatavaks või peab teatavaks saama tema
hooldusõiguse lõppemine
 kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda, kui
ta tehingu tegemise ajal teadis või pidi teadma
hooldusõiguse lõppemisest; sama kehtib ka
vanema hooldusõiguse peatamise korral

42. Hooldusõiguse muudatused
 hooldusõiguse üleandmine ei ole nn
(isiku)hooldusõiguse äravõtmine! PKS § 137 vs PKS
§ 135
 hooldusõiguse muudatused ei puuduta vanemaks
olemist, kehtima jäävad vanema õigused ja
kohustused (kohustus osaleda lapse ülalpidamisel,
suhtlemisõigus, õigus pärandada vara)
 kehtiv PKS ei võimalda ära võtta vanema õigusi,
muudatusi saab teha hooldusõiguses
 hooldusõiguse kuuluvust saab muuta üksnes kohtu
kaudu

43. Hooldusõiguse muudatused
 vanema hooldusõiguse piiramine, mh
isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine (lapse
heaolu on ohustatud) – PKS 134
 vanema hooldusõiguse peatamine
(hooldusõiguse teostamine on faktiliselt
takistatud, kestev võimetus hooldusõigust
teostada) – PKS § 140
 hooldusõiguse osaline või täielik üleandmine
ühele vanematest, ühise hooldusõiguse
lõpetamine – PKS 137

44. Vanema hooldusõiguse piiramine
Lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema
vara ohustab:
 vanema hooldusõiguse kuritarvitamine
 lapse hooletussejätmine
 vanemate suutmatus täita oma kohustusi
 kolmanda isiku käitumine
 vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära
hoidma
Kohus rakendab ohu ärahoidmiseks vajalikke
abinõusid, mh võib lapse eraldada perekonnast ja
isikuhooldusõiguse täielikult ära võtta.

45. Vanema hooldusõiguse piiramine
Kohus võib abinõuna:
 teha vanema asemel lapse kohta
hooldusõigusest tulenevaid otsuseid
 teha hoiatusi ja ettekirjutusi, kehtestada keelde
 kohustada vanemaid järgima kohtu määratud
asutuse hooldusjuhiseid
 isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate
toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise
keelamisega
 varahooldusõiguse täies ulatuses ära võtta

46. Vanema hooldusõiguse piiramine
Abinõude rakendamisel kohus:
 lähtub esmajoones lapse huvist, arvestades kõiki
asjaolusid ja asjaomaste isikute huvi
 abinõu valikul peab kohus arvestama
perekonnaautonoomia põhimõttega ning
eelistama selliseid abinõusid, mis toetavad
perekonda ning aitavad vanema ja lapse sidet
tugevdada või taastada

47. Vanema hooldusõiguse piiramine
Abinõud:
 ettekirjutused, nt keelatakse vanemal tarvitada
alkoholi, suunatakse alkoholismi- või
narkovõõrutusravile
 kohustatakse KOV-i toel kasutama erinevaid
tugiteenuseid (nt juhtumiplaani koostamine ja
järgimine, lapse kasvatamisel juhendamine, tugiisik,
hooldustöötaja abi tagamine)
 kohustatakse vanemaid pöörduma lapsega arsti või
psühholoogi poole ning järgima arsti juhiseid jne

48. Vanema hooldusõiguse piiramine
Lapse eraldamine perekonnast ja
isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine
 kohus võib lapse vanematest eraldada ainult
juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole
võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes
kasutusele võetud muude toetavate abinõudega
 isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult
ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole
tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et
nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks

49. Vanema hooldusõiguse piiramine
 isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku
äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus
menetlusse arvamuse andmiseks valla- või
linnavalitsuse
 kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist
või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse
perekonnast eraldada enne kohtumäärust;
sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus
viivitamata esitama kohtule avalduse vanema
õiguste piiramiseks lapse suhtes

50. Vanema hooldusõiguse peatamine
 kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem
on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama
 hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigus
säilib, kuid vanem ei või hooldusõigust teostada
 kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning
ühe vanema hooldusõigus on peatatud, teostab
teine vanem hooldusõigust üksinda

51. Vanema hooldusõiguse peatamine
 vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada
 pikema aja jooksul faktiliselt takistatud vanema
eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu
 vangistuse, raske haiguse või teadmata
kadumise korral

52. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
 lapse hooldusõiguse osaline üleandmine ühele
vanematest, sh (ainu)otsustusõigus teatud
küsimustes (muus osas ühise hooldusõiguse
säilitamine) – PKS § 119, § 137 lg 1
 lapse hooldusõiguse täielik üleadmine ühele
vanematest (ainuhooldusõigus) – PKS § 137 lg 1

53. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
Hooldusõigus antakse täielikult ühele vanematest
eelkõige:
 teine vanem ei ole osalenud lapse elus ega tunne
lapse vastu huvi
 teine vanem nõustub sellega (kompromiss)
 pinged vanematevahelistes suhetes - ühise
hooldusõiguse teostamine raskendatud ega jõuta
ka kokkuleppele hooldusõiguse teostamise viisis

54. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine
Lapse elukoha määramine
 alates 1. juulist 2010. a ei saa enam esitada
kohtusse lapse elukoha määramise nõuet ja
kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada
 saab nõuda hooldusõiguse täielikku või osalist,
sh otsustusõiguse üleandmist ning kohus saab
otsustada üksnes vanemate hooldusõiguse üle
või kohaldada abinõusid lapse heaolu tagamiseks
- elukoha määramine kuulub hooldusõiguse
teostamise alla

55. Ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine
Lapse elukoha määramine
 kohus ei pea kindlaks määrama lapse elukohta,
kui kohtulahendiga antakse vanemale täielikult
üle lapse hooldusõigus
 fakt, et vanemal on lapse ainuhooldusõigus (või
näiteks hooldusõigus/otsustusõigus elukoha
suhtes), annab vanemale õiguse otsustada lapse
viibimis- ja elukoha üle

56. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
Avaldust ei rahuldata, kui:
 vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse
üleandmisele vastu
 on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse
lõpetamine ja ainuhooldusõiguse määramine
ühele vanematest ei ole kooskõlas lapse
huvidega

57. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
Kohus lähtub otsustamisel eeskätt lapse huvidest,
arvestades mh:
 kummagi vanema vaimset ja majanduslikku
valmisolekut last kasvatada
 hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist
lapse eest hoolitsemisele
 lapse tulevasi elamistingimusi

58. Hooldusõiguse taastamine
NB! Kehtiv PKS ei anna võimalust ühise
hooldusõiguse (PKS § 137) taastamiseks
Võimalik on:
 vanema hooldusõiguse taastamine, kui see on
olnud peatatud – PKS § 140 lg 2
 hooldusõiguse osaline või täielik üleandmine, kui
vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele
vanemale – PKS § 138 lg 1
 kohus muudab varem tehtud lahendi – PKS § 123

59. Hooldusõiguse üleandmine
 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele
vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et
lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult
temale üle
 kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale
kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda
hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi
tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt
muutunud

60. Hooldusõiguse üleandmine
Avaldus rahuldatakse:
 kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse
huvidele
 vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu
 õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja
võimeline hooldusõigust teostama

61. Hooldusõiguse üleandmine
 kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või
temalt on hooldusõigus ära võetud, annab
kohus hooldusõiguse teisele vanemale, välja
arvatud juhul, kui see ei vasta lapse huvidele

62. Hooldusõiguse taastamine
 kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on
tuvastatud peatamise aluse äralangemine
 kui vanemale seaduse või kohtulahendi alusel
kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on
peatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei
ole alust oodata, annab kohus hooldusõiguse üle
teisele vanemale, kui see vastab lapse huvidele

63. Varem tehtud lahendi muutmine
 kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda
nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad
kaalukad asjaolud
 vanema hooldusõigust piiravate abinõude
rakendamine lõpetatakse, kui lapse huvid ei ole
enam ohus

64. Lapse huvidest juhindumine
Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi
vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva
lahendi, arvestades mh:
 kõiki asjaolusid
 asjaomaste isikute õigustatud huvi
Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada
esikohale lapse huvid, LaKS § 3.

65. Lapse huvidest juhindumine
 lapse arvamus ja lapse huvid ei ole sünonüümid, kuid
lapse arvamuse peab asetama konteksti ning
hindama seda nii hetke heaolu kui tulevikuperspektiivi
silmas pidades

66. Lapse huvidest juhindumine
Inglismaa Lasteseaduse (Children’s Act; 1984) kohaselt
peavad kohtunikud arvestama:
 lapse arvamust (the viws of the child)
 füüsilisi, emotsionaalseid ja hariduslikke vajadusi (her/his
physical, emotional and educational needs)
 muutuste mõju lapsele (the effect of change on the child)
 lapse vanust, sugu ja personaalsust (her/his age, sex and
personality)
 üleelamisi, mida laps on kogenud või võib kogeda (the
pains which she/he has allready suffered or could suffer
and)
 vanemate pädevust lapse vajaduste rahuldamisel (the
competences of each of the child’s parents to meet the
child’s needs)

67. Lapse huvidest juhindumine
Lapse parimaks huviks peetakse:
 lapse sooviga arvestamist, kodu olemasolu (s.h
elamistingimusi), stabiilsust, lapse arenguvajaduste
järgimist, lasteaias ja koolis käimist, lapse päevakava
ja elukorraldusega arvestamist, lapse emotsionaalset
heaolu, lapse häid suhteid vanematega (nii head
suhet esmase hooldajaga kui võimalust suhelda lahus
elava vanemaga), suhtlemisvõimalust eakaaslaste ja
lähedastega, vanemate omavahelist head suhet,
vanemate osalemist lapse kasvatuses, vanema
elukorraldust ja koosöövõimet ning vanemate
kokkuleppe saavutamist lapsega seotud vaidluses

68. Lapse huvidest juhindumine
 laste huvidega on kooskõlas, et neid kasvatavad
ja hooldavad mõlemad vanemad (lahend nr 2-11-
6114) – kui vanemad küll soovivad ühise
hooldusõiguse lõpetada, võib kohus siiski leida,
et see ei ole lapse huvides
 lapse huvid piiravad vanemate huvisid - peab
arvestama, et vanemate õiguste võrdsuse
põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte (nr 2-08-
89161)
 õdede-vendade kooskasvamine (2-11-14383)

69. Avalduse esitamine kohtule
 hagita menetlus – TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550
lg 1p 2
 riigilõiv - 10 €, www.e-toimik.ee kaudu 5 €; hagi
tagamisel (esialgne õiguskaitse) 50 €; RLS § 57 lg 7,
lg 16
 kohtu alluvus – lapse elukoha järgi; TsMS § 110 lg 3
NB! Võib lahendada hagimenetluses, kui seda nõutakse
koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise
hagimenetluses.

70. Menetlus kohtus
 kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada
kohtuistungit pidamata
 kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei
takista asja läbivaatamist ja lahendamist
 hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega
 kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud
taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga
asjaoludele

71. Menetlus kohtus
 menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata
 isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt,
selleks ei pea korraldama kohtuistungit, ei pea
toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul
 kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas
telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks
isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud
seisukoha

72. Menetlus kohtus
Esialgne õiguskaitse
 kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit
säilitada või ajutiselt reguleerida, kiire
lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik
 hagi tagamise abinõuna kohus juba menetluse
ajal reguleerib nt: vanema õigusi ühise lapse
suhtes, vanema suhtlemist lapsega, lapse
väljaandmist teisele vanemale, lapse isiklikuks
kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või
kasutamist

73. Menetlus kohtus
Esialgne õiguskaitse
 kohus võib algatada ka omal algatusel
 kohus küsib elukohajärgse valla- või
linnavalitsuse arvamust, va kui sellest tingitud
viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid
 kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse
seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida
esimesel võimalusel

74. Menetlus kohtus
Vägivallaga arvestamine
 lapsed on perevägivalla ohvriks muuhulgas ka selle
pealtnägijatena
 üldjuhul arvestab kohus hooldusõiguse küsimuses
otsuse tegemisel tõendatud vägivallajuhtumiga, võttes
seejuures arvesse ka teisi asjaolusid
 tõendiks võivad olla eelnevad kohtukaristused,
algatatud kriminaalmenetlus, politsei väljakutsed,
kohtuekspertiisi tulemused
 mõnikord on arvestatud vägivallaga, kui see ei ole
olnud otseselt tõendatud, vaid vägivallale on viidanud
erinevate osapoolte arvamused, sh ka lapse
ärakuulamisel ilmnenud viide

75. Menetlus kohtus
Vägivallaga arvestamine
 lapse ütlused ja tema hirm vanema ees on osade
juhtumite puhul kohtute jaoks oluline argument, seda
ka siis, kui ei ole otseseid tõendeid
 kohus ei arvesta nn vanemate sõna-sõna-vastu
olukordasid, kus üks pooltest väidab, et teine pool on
olnud vägivaldne, kuid muid tõendeid vägivalla kohta
pole
 vanematevahelise vägivalla puhul ei arvesta kohus
reeglina vägivallaga, kui see ei ole tõendatud
 kui tegemist on vanematevahelise vägivallaga, siis
arvestatakse vägivalla korduvust
 oluline on eristada provotseeritud vägivallajuhtumeid

76. Menetlus kohtus
Vägivallaga arvestamine
 kui vanem on olnud vägivaldne teise vanema
vastu, siis tuleb hinnata, kas selline käitumine on
lapsele ohtlik
 juhul, kui laps näeb vanematevahelist vägivalda
pealt, võivad kohtunikud tõlgendavad seda kui
potentsiaalset ohtu lapsele, sest sellised
intsidendid on lapsele traumeerivad, pole
välistatud, et vanem ühel hetkel ka lapse vastu
käe tõstab

77. Menetlus kohtus
Vägivallaga arvestamine
 „Lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea
ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või
ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid
see võib seisneda ka lapsele tajutavas
vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele
lähedaste inimeste suhtes.“
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.03.2007.a. määrus
nr 3-2-1-4-07

78. Menetlus kohtus
 menetluses osaleb kohalik valla- või linnavalitsus,
kohus küsib seisukohta; reeglina annab selle sotsiaal-
või lastekaitsetöötaja
 kohus määrab lapsele esindaja, kes saab tasu riigi
arvel
 kui menetluses esindab last selleks määratud
esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last
esindada (TsMS § 217 lg 7)
 kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-
aastase lapse isiklikult, ära võib kuulata ka noorema
lapse

79. Menetlus kohtus
Lapse ärakuulamine
 lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu
arvates asja huvides vajalik
 vajaduse korral psühhiaatri, psühholoogi,
sotsiaaltöötaja juuresolekul; ärakuulamise juurde
võib lubada ka muid isikuid, kui laps või tema
esindaja sellele vastu ei vaidle
 ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval
põhjusel

80. Menetlus kohtus
Lapse ärakuulamine
 oluline vestlust suunata selliselt, et kohtuniku
vestlusest lapsega ei jääks lapsele muljet, et
otsuse langetab kohtuniku asemel hoopis tema
 vanemate vahelises vaidluses ei tohi jätta lapsele
muljet, et ta peab vanemate vahel valiku tegema

81. Menetlus kohtus
Vanemate ärakuulamine
 vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus
vanemad ära isiklikult
 kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise
üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab
nendega lapse huvide kaitset
 vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle
lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära
kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele
või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita

82. Menetlus kohtus
Kasuvanemate ja lapse muude kasvatajate
ärakuulamine
 kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või
lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või
kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas
asjas ära ka nimetatud isikud, välja arvatud juhul,
kui see ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele
või asjaolude selgitamisele

83. Menetlus kohtus
Asja lahendamine kokkuleppel
 kohus peab nii vara kui võimalik ja igas
menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi
asja kokkuleppel lahendama
 kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära
kuulama ja juhtima nende tähelepanu
võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige
ühise seisukoha kujundamiseks lapse
hooldamisel ja tema eest vastutamisel

84. Menetlus kohtus
 hagita menetluse lahend on kohtumäärus
 määrust ei pea põhjendama, kui sellega
rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi
menetlusosalise õigusi, va kui määrus kuulub
tunnustamisele ja täitmisele väljaspool EV
 määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest, kui
seadusest ei tulene teisiti

85. Menetlus kohtus
Lapse iseseisev kaebeõigus
 vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja
otsustusvõimega laps võib määruse peale
kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita
 määrused, millele laps võib määruskaebuse
esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha
 määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks
tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke
tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele

86. Menetlus kohtus
Andmete kandmine rahvastikuregistrisse
 vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud
määrus on isiku perekonnaseisuandmetes
muudatuste tegemise alus
 kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne
päeva jooksul perekonnaseisuasutusele
hooldusõiguse andmete kandmiseks
rahvastikuregistrisse
NB! § 137 alusel tehtud lahendi korral tehakse kanne
rahvastikuregistrisse, § 119 puhul mitte.

87. Rahvusvaheline kohtualluvus
Lapse harilik viibimiskoht
 vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele
suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust –
REÕS § 65
 Eesti kohtul tuleb lapse suhtes vanema õiguste
määramise avalduse saamisel kohtualluvuse
määramiseks üldjuhul kontrollida seda, kus oli lapse
harilik viibimiskoht ajal, mil avaldus jõudis Eesti
kohtusse
 lapse alalise elukoha kindlaksmääramise õigus on
siseriiklikul kohtul, võttes sealjuures iga konkreetse
juhtumi korral arvesse kõiki konkreetseid faktilisi
asjaolusid

88. Lapse harilik viibimiskoht
Harilik viibimiskoha määramisel:
 lapse integratsioon sotsiaalsesse ja
perekondlikku keskkonda
 territooriumil viibimise kestus, õiguspärasus
 tingimused ning põhjused, miks perekond
liikmesriiki kolis
 lapse kodakondsus, kooliskäimise koht ja
tingimused
 lapse perekondlikud ja sotsiaalsed suhted
liikmesriigis
 keelteoskus

89. Lapse harilik viibimiskoht
 lapse harilik viibimiskoht tuleb määrata kindlaks
riigi, mitte linna või muu koha täpsusega
 hariliku viibimiskoha kindlaksmääramisel tuleb
arvestada kõiki asjaolusid, et tuvastada, millise
riigiga on laps kõige tihedamini seotud
 lapse harilikku viibimiskohta ei saa määrata
üksnes selle järgi, kui kaua on laps ühes või
teises liikmesriigis viibinud
 lapse harilik viibimiskoht tuleb EL määruse nr
2201/2003 art 8 lg 1 järgi kindlaks teha kohtule
avalduse esitamise aja seisuga

90. Lapse ebaseaduslik äraviimise või
kinnipidamine
 pädevus säilib selle liikmesriigi kohtul, kus oli
lapse harilik viibimiskoht vahetult enne tema
äraviimist või kinnipidamist
 pädevus säilib seni, kuni laps on saanud hariliku
viibimiskoha teises liikmesriigis ja iga isik,
institutsioon või muu organ, kellel on lapse suhtes
eestkosteõigus, on nõustunud äraviimise või
kinnipidamisega

91. Lapse ebaseaduslik äraviimise või
kinnipidamine
 kui lapse äraviimise või kinnipidamisega ei ole
nõustutud, säilib pädevus, kuni laps on elanud
teises liikmesriigis vähemalt ühe aasta pärast
seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellel
on eestkosteõigus, on saanud või peaks olema
saanud teada lapse asukoha, ning laps on oma
uues keskkonnas kohanenud ja vähemalt üks
neljast tingimustest on täidetud

92. Lapse ebaseaduslik äraviimise või
kinnipidamine
1. ühe aasta jooksul pärast seda, kui
eestkosteõiguse kasutaja on saanud või peaks
olema saanud teada lapse asukoha, ei ole esitatud
tagasitoomise taotlust pädevatele asutustele
liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus teda
kinni peetakse
2. eestkosteõiguse kasutaja esitatud
tagasitoomistaotlus on tühistatud ja eelnevalt
toodud ajavahemiku jooksul ei ole esitatud uut
taotlust

93. Lapse ebaseaduslik äraviimise või
kinnipidamine
3. läbivaatamisel olev kohtuasi liikmesriigis, kus
laps vahetult enne ebaseaduslikku äraviimist või
kinnipidamist elas, on lõpetatud
4. selle liikmesriigi kohtutes, kus oli lapse harilik
viibimiskoht vahetult enne ebaseaduslikku
äraviimist või kinnipidamist, on tehtud eestkostet
käsitlev kohtuotsus, mis ei hõlma lapse
tagasitoomist

94. Hooldusõiguse üle otsustamine pärast lapse
ebaseaduslikku äraviimist
Selle riigi kohus, kuhu laps on viidud, ei tohi otsustada
pärast lapse ebaseaduslikust äraviimisest teadasaamist
lapse hooldusõiguse üle:
 kuni ei ole otsustatud, et last ei tule tagasi viia
 kui pärast lapse ebaseaduslikust äraviimisest
teadasaamist ei ole mõistliku aja jooksul lapse
tagastamise taotlust esitatud
NB! Kuid senikaua on lapse hooldusõiguse küsimuse
lahendamise õigus sellel riigil, kust laps ebaseaduslikult
ära viidi, lubatud.

95. Lapseröövid, suhtlus- ja hooldusõigus
 2013. aasta jooksul on Eesti kohtud otsustanud
välismaale tagasi saata 3 last
 kohtumenetluses on olnud taotlused 4 lapse
tagastamiseks
 1 lapse suhtes leidis kohus, et lapse tagastamise
taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna laps on juba
reaalselt vanemate kokkuleppel välisriiki naasnud

96. Lapseröövid, suhtlus- ja hooldusõigus
 2013. aastal esitas Eesti 10 taotlust lapse
tagasitoomiseks - 3 Soomele, 2 Hollandile, 1
Leetu, Norrasse, USA-sse, Venemaale ning
Ühendkuningriigile
 välisriigid esitasid 4 taotlust lapse
tagasitoomiseks - 1 Mehhikost, Norrast (2 lapse
kohta), Rootsist ja Soomest

97. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Maakohtu seisukohad
 „Kuna hooldusõiguse osas on vanemate vahel
tõsised erimeelsused, ei ole olukord, kus
vanematel on lapse suhtes võrdne hooldusõigus,
jätkumine võimalik. Käesoleval ajal on lapse
huvides, et ainuhooldusõigust teostab vanem,
kes suudab lapsele pakkuda stabiilset heaolu,
hoolitsust ja kasvatust.“
Harju Maakohtu 5.märtsi 2012.a otsus tsiviilasjas 2-
11-40515

98. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Maakohtu seisukohad
 „Lõpetada ühine hooldusõigus ja anda see ühele
vanemale üle pelgalt seetõttu, et vanemad ei ole
suutelised omavahelist konflikti mõistlikult
lahendama ja normaalsel viisil suhtlema, ei oleks
laste huvides. Vanemad on kohustatud oma laste
nimel sellega toime tulema, et laste seadusega
kaitstud õigusi ja huve mitte kahjustada.“
Pärnu Maakohtu 16. mai 2011. a määrus
ühendatud tsiviilasjades 2-10-2976 ja 2-10-8298

99. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Välisriikide seisukohad
 Saksa Konstitutsioonikohtu (BVerfG) järgi ei kehti
eeldus, et ühine hooldusõigus oleks pärast
lahutust lapse heaolu jaoks soodsaim lahendus,
kuna vanema hooldusõiguse ühine teostamine
pärast lahkuminekut eeldab toimivat sotsiaalset
suhet vanemate vahel ning nõuab minimaalsel
määral üksmeele olemasolu
 igal üksikul juhul tuleb kindlaks teha, kas
vanematevahelised konfliktid võimaldavad ühise
hooldusõiguse säilitamist või kas ühiselt
vanemliku vastutuse teostamine enam ei toimi

100. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Välisriikide seisukohad
 Saksa õiguses on välja toodud, et hooldusõigust
on võimalik ka selliselt kindlaks määrata, et
viibimiskoha määramise osas jääb vanematele
alles ühine hooldusõigus ning kõikides muudes
küsimustes on ühel vanemal, kelle juures laps
alaliselt elab, ainuhooldusõigus, seda sel
põhjusel, et vältida olukorda, kus
ainuhooldusõiguslik vanem viiks lapse teise
vanema tahte vastaselt välismaale

101. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Välisriikide seisukohad
 Nt on majanduslik huvi ärakolimiseks õigustatud
sellisel juhul, kui kaua aega töötu olnud vanem leiab
lõpuks jälle töö mõnes teises linnas, ning
ärakolimisele vastu olev vanem ei maksa elatist või
maksab seda liiga vähe: majandusliku olukorra
paranemine omab sellisel juhul otsest mõju lapse elu
kvaliteedile; vastupidiselt jälle ei õigusta ainuüksi soov
„keskkonnavahetuseks“ ärakolimise soovi
MüKo zum BGB, 6. Auflage 2012, BGB § 1697a, Autor:
Olzen, vnr 5

102. Erimeelsused hooldusõiguse osas
Välisriikide seisukohad
 Rootsi perekonnaseadus (Lagen om
Föräldrabalk; ingl k Swedish Children and
Parents Code) § 21 lg 5 sätestab, et kui lapse
vanus ja tema küpsus võimaldab nende soove
arvesse võtta, ei tohi otsust teha vastu lapse
tahtmist, va juhul kui kohus peab seda vajalikuks
lapse huvidest lähtuvalt; seejuures ei ole aga
sätestatud lapse vanust, mil tema soove peaks
arvesse võtma

103. Riigikohtu seisukohad
 „Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine
äärmuslik meede. Vanema õigusi piiravate abinõude
rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema
õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi
kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus
arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama
võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja
aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest
tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad
vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt
isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui
vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud
soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole
võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Arvestades
perekonnaelu puutumatuse põhimõtet peavad kohtu
kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja
proportsionaalsed.“
3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

104. Riigikohtu seisukohad
 „Iseenesest on õige, et /---/ vanema kohustuste
täitmata jätmiseks lapse eest hoolitsemisel saab
pidada vanema huvi puudumist lapse käekäigu
vastu ja lapsega suhtlemata jätmist. /---/ Kohtud
jätsid aga põhjendamatult kaalumata, kas asjas
esitatud asjaoludel oli puudutatud isikul vanema
kohustuste täitmata jätmiseks mõjuv põhjus.“
3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

105. Riigikohtu seisukohad
 vanema intellektipuue, vaimne alaareng ning vaimse
tervise seisundist tingitud püsiv toimetulekuhäire ei
anna iseenesest alust võtta vanemalt täielikult ära
lapse suhtes isikuhooldusõigus
 isikuhooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ei anna
iseenesest alust asjaolu, et vanem ei tule oma
igapäevaelu korraldamisega iseseisvalt toime ja vajab
toetatud elamise teenust
 vanema õiguste piiramiseks, sh isikuhoolduse
täielikuks äravõtmiseks ei anna iseenesest alust ka
asjaolu, et last soovitakse lapsendada ja vanem ei
anna lapse lapsendamiseks nõusolekut
3-2-1-13-11, Tartu, 4. mai 2011. a

106. Riigikohtu seisukohad
 „Asjaolu, et vanemad ei tule iseseisvalt toime pere
igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega ning
vanematel napib vahendeid pere ülalpidamiseks, ei
anna iseenesest veel alust vanematelt laste suhtes
isikuhooldusõigust täielikult ära võtta ega lapsi perest
eraldada. Sellises olukorras on kolleegiumi hinnangul
üldjuhul põhjendatud osutada vanematele abi ja
juhendada vanemaid laste kasvatamise küsimustes,
nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus.“
3-2-1-121-12, Tartu, 14. november 2012. a

107. Riigikohtu seisukohad
 hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse
viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka
vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps
elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse
kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks
 kohus saab /---/ anda ühele vanemale ka õiguse
otsustada üksi lapse viibimiskoha üle (nt lapse
lühemaajaliste, sh puhkusereisil või lastelaagris
viibimise üle või vanemate lahku elama asumise soovi
korral lapse tulevase elukoha üle)
3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

108. Riigikohtu seisukohad
 vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused
lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata
siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse
säilitamine ei pruugi olla lapse huvides
3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

109. Riigikohtu seisukohad
 „Vanemate lahuselu korral võiks otsustusõiguse
üleandmise asemel vaadata vanemate ühise
hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda
vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem
lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja
milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja
kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral
lapse huvides parima lahenduse. Selleks on
kummalgi hooldusõigust omaval vanemal PKS § 137
lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita
menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle
osaliselt või täielikult üle.“
3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

110. Riigikohtu seisukohad
 „Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumma vanema juures laps
vanemate lahuselu korral elab, võib kohus /---/ säilitada vanemate ühise
hooldusõiguse, kuid anda ühele vanemale lapse viibimiskoha
määramise küsimuses ainuotsustusõiguse. Seejuures tuleb aga kohtul
arvestada ka seda, et andes ühele vanemale lapse viibimiskoha
määramise õiguse, puudutab see ühtlasi kummagi vanema võimalust
teostada lapse suhtes isikuhooldusõigust (last kasvatada ja tema eest
hoolitseda). Lisaks võib kohus viidatud sätte alusel vanemale antud
ainuhooldusõigust ajaliselt piiritleda, sh anda vanemale
ainuhooldusõiguse ajaks, mil teisel vanemal ei ole faktilise takistuse
(sh eemalviibimise) tõttu võimalik hooldusõigust teostada. Mh saab
kohus vanemate soovi arvestades määrata ka vanemate vahelduva
ainuhooldusõiguse, kui vanemad on kokku leppinud, et laps elab
vaheldumisi kord ühe kord teise vanema juures, ja see vastab lapse
huvidele.“
3-2-1-45-11, Tartu, 7. juuni 2011. a

111. Kasutatud allikad
 PKS – perekonnaseadus
 TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik
 LKS – Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
 REÕS – rahvusvaheline eraõiguse seadus
 RLS – riigilõivuseadus
 Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise
rahvusvaheline konventsioon
 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003,
mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist
ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja
vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000
 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.09.2010.a. määrus nr 3-2-1-
66-10 (Brüssel II bis määrus kontekstis)

112. Kasutatud allikad
 2013. aasta rahvusvahelise õigusabi statistika,
Justiitsministeerium
 Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja
hooldusõiguse üleandmine, kohtupraktika
analüüs, Riigikohus
 Vanema hooldusõiguse määramise uuring,
lõppraport, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus RAKE Riigikantselei
tellimusel

113. Täiendav informatsioon
Presentatsiooni koostas:
Keiu Roosimägi
Vanemate ja laste vahelistele õiguslikele
suhetele spetsialiseerunud
perekonnaõiguse jurist
Claudius Õigusbüroo OÜ
 GSM: (+372) 53 477 636
 E-post: info@claudiuslaw.com
 Skype: claudiusbyroo
 www.claudiuslaw.com