Ettekanne humanistlikku kooli käsitleval konverentsil koos rühmatöö juhendiga. Keskendub koolikliima ja koolirõõmu mõistmisele, uurimisele ja edendamise võimalustele.

1. KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA
uuringuis ja elus
Ene-Silvia Sarv
21.-22.10.2013

2. Nimi Ene-Silvia Sarv
TLÜ õppejõud, teadur
Kontaktandmed,
varamud
Tel: 5520449
enesarv@tlu.ee , enesilvia.sarv@mail.ee
Scribd: http://www.scribd.com/ene_silvias
Slideshare: http://www.slideshare.net/EneSilviaSarv
Ettevõte Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut
Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436
Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja
õpetajate tüpoloogia, kool kui õppiv organisatsioon, tuleviku-uuringud,
koolifüüsika, õppekava jm)
Millega olen
teile kasulik
Consulting: kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja
traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mõttetalgukool
(mõttetalgud jt mõttetalgulised vormid kooliarenduses, õppeprotsessis).
Alternatiivsed pedagoogilised süsteemid, eriti waldorf- e steinerpedagoogika.
Kommentaarid,
muu info
Füüsikaõpetaja al. 1965; õpetajakoolituses, õppekavarenduses al 1980 (VÕT); teaduses
al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja õpetajauuringud); õppejõud TPedÜs, TLÜs al 1996;
enesetäiendus - Emerson College (UK) 1991-1992, jpm.
Eesti koolifüüsikute liikumine (mõttetalgud, programm, õpikud) 1987-1990;
Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA
õpetaja ja koolijuhi pidevõppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006).
Monogr.: Demokraatiast ja humanismist õpetajale (1997), Eesti kool õpetaja vaates
(2008); üle 100 artikli, ca 30 juhendatud magistritööd, ca 20 e-kursust ja õpiobjekti.
Pilt
E-S Sarv Tallinn 2013 2

3. Kooli kliima, kultuur ja inimene
E-S Sarv Tallinn 2013 3

4. Kooli kliima
Kooli kliima - kooli kui organisatsiooni kvaliteet
- kooli ökoloogia, miljöö, sotsiaalne süsteem,
kultuur (Anderson 1982) - s.o kooli struktuurilised,
mõõdetavad dimensioonid.
Kooli kultuur - väärtused, koolielu eri aspektide
tähendused ja nende kasutamine inimeste
poolt, ka müüdid, legendid, sümbolid jne
E-S Sarv Tallinn 2013 4

5. Miks neid vaja tunda?
Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad aspektid
kooli kui organisatsiooni ja selle üksikute
aspektide (nt koolivägivalla, küberkiusamise,
õpilaste õpiedukuse ning toimetulekuvõime)
muutmisel.
(Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al.,
2010)
E-S Sarv Tallinn 2013 5

6. Uurimine
1980 - 1990 a - kooli kliima aspektide uurimise
praktilised instrumendid: struktureeritud
küsimustikud, kus palutakse vastajal hinnata oma
nõustumise määra pakutud väidetega.
“Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt” –
täiesti nõus,
nõus,
ei ole nõus,
ei ole ülgse nõus.
E-S Sarv Tallinn 2013 6

7. Millised koolikliimad?
Õpetajate ja koolijuhtide käitumise põhjal on
koolikliima nt :
• avatud,
• suletud,
• kaasav
• mittekaasav koolikliima (Hoy & Forsyth,
1986).
E-S Sarv Tallinn 2013 7

8. Kooli kliima dimensioone
(Inventory of School Climate – ISC)
• õpetajapoolne tugi,
• reeglite ja ootuste selgus
ning kooskõlalisus,
• õpilaste orientatsioon
saavutustele,
• positiivsed suhted
kaaslastega,
• kaaslaste negatiivsed
mõjud,
• distsipliini rangus,
• õpilaste panus otsuste
tegemisse,
• õpetuse uudsus ja
asjakohasus,
• kultuurilise
mitmekesisuse
toetamine
• turvalisus.
E-S Sarv Tallinn 2013 8

9. Koolikliima uuringud Eestis –
teadlased ja õpetajad
Nõukogude periood - kooliklassi sotsiaalne struktuur,
õpilaste eelistused kooli- ja klassikaaslaste, õpetajate
osas jm. (sh VÕT, ÜPUI)
Koolikliima aspektid - õpilaste elustiili uuring Pingist
pinki (1975-1998).
Heino Liimets (1928-1989), Jüri Orn, Inger Kraav, Ulve Kala…
21 saj. algul - organisatsiooni-uuringute osa (Aidla, Alas,
Reino, Vadi) aga ka spetsiifiliselt ökoloogilisest,
sotsiaalse kliima ja õppiva organisatsiooni mudelist
lähtuvalt (nt Salumaa 2007, Veisson, Ruus 2007, Sarv
2008).
E-S Sarv Tallinn 2013 9

10. Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima
tüübid (Ruus jt 2007)
1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 %
vastanutest), õpilasele tundub, et õpetajate
suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma
tööd vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa
on kitsas, peamine pressing on õppeedukusel;
2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli
väärtuste ampluaa on keskmisest tunduvalt
kitsam, ühekülgselt on esiplaanil õppeedukus,
õpetajad on keskmisest vähehoolivamad,
keskmisest madalam on innovaatilisus,
traditsioonide austamine, õpetajate
professionaalsus;E-S Sarv Tallinn 2013 10

11. Uurimus
“Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek”
Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema
2003-2007
• Suur, representatiivne valim (3883 õpilast 7, 9, 12
kl, õpetajad - 623, lapsevanemad - 1880, kooli
juhtkonnaliikmed – 110; 67/53/49 kooli)
• Esindatud: E/V ja EV koolid, Tallinna, linna- ja
maakoolid, põhik ja gümn, geograafiline aspekt,
keskmisest edukamad ja vähemedukad
(riigieksamite põhjal), uuendusprotsessides
osalenud koolid.

12. Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse
kliima tüübid II
3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik
(497 õpilast, 13%), - keskmisest tunduvalt
avaram väärtussüsteem, kõrgem
innovaatilisus, austus traditsioonide
vastu ja rangem koolikord, õpilast abistav
ja austav ning nõudlik, professionaalne
õpetaja;
4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille
puhul mistahes tunnust tajutakse
keskmiselähedasena
E-S Sarv Tallinn 2013 12

13. Eesti koolid 21. s algul
Õpilaste tajutud koolikliima poolest kolm
koolide põhitüüpi:
– edukad-soojad-elujõulised,
– keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad,
– vähemedukad–soojad-heitunud (Ruus, Veisson
2007: 56-58).
Õpilaste ja õpetajate taju põhjal – kaks
eraldiseisvat kogukonda, mis paljudes
koolides “elavad sissepoole”. (Ruus, Sarv
2010)
E-S Sarv Tallinn 2013 13

14. Õpetajate suhtumine õpilastesse –
koolikliima looja
Õpetajate rühmitumine õpilaste tajumise ja õpilaste
toetamise seisukohalt – 4-klastriline mudel/jaotus
(mentaalsed mudelid, 23 tunnust, Sarv 2008):
– Pessimistid e (lootustandev?) riskirühm 4%
– Stressitundlikud keskmikud 48%
– (Enese)kriitilised 18%
– Optimistlik tegusad, positiivse õpilaspildiga
õpetajad 30% (Sarv 2008, 177-186)

15. Õpetajast veel
• Üks riskitegur “kaduva kontingendi” kujunemisel
- õpetajate suhtumine (õpi)lastesse.
(Kruusvall&Tomson 2004)
• Uurimus 52 Eesti kooli õpiedutute kohta –
õpetajad ei näe õpilaste mahajäämuse põhjusi
iseendas.
(Kraav 2005)

16. Mul on enam koolirõõmu kui -muret
E-S Sarv Tartu 2013 16

17. Õpilane puudub kartuses, et õpetaja v
kaasõpilane kiusab
E-S Sarv Tartu 2013 17

18. Õpetajad arutlevad väärtuste üle
E-S Sarv Tartu 2013 18

19. Õpetaja õpilasest
• Õpetajatest leiab
65% - õpilased on meelekindlad, rahulikud,
heatujulised,
15% - on vaid üksikuid õnnelikke lapsi. (Sarv 2008).
• Õpetajate tajutud õpilaste meeleseisund erineb
oluliselt sellest, kuidas õpilased ise enda
meeleseisundit hindavad.
• Kas õpetajate arvamust õpilastest võib mõjutada
tundides valitsev korralagedus, õpilaste provotseeriv
käitumine tunnis jmt?
E-S Sarv Tartu 2013 19

20. Oletus:
• välise makrokeskkonna surve (eksamid,
hindamiskohustus, koolide järjestamine jm)
pärsib tegelikult tehtava töö positiivse mõju.
E-S Sarv Tallinn 2013 20

21. Minu kooli kliima (hindame – Likerti skaala või 5-
palline skaala)
1. Direktor külastab sageli tunde.
2. Koolijuhi väärtused on teada.
3. Õpetajatel kõrged ootused.
4. Õpetajatel on kaugemad
eesmärgid.
5. Õpetajad austavad õpilasi.
6. Õpetaja töötab rohkem kogu
klassiga.
7. Õpetajad on rahul oma töö ja
kooliga.
8. Rõhutatakse põhiteadmisi.
9. Koolis on töine meeleolu.
10. Rohkem kasutatakse aega
õppetööks.
11. On kindel õppekava.
12. Õppemeetodid vahelduvad.
13. Õppematerjal on jõukohane ja
struktureeritud.
14. Õpitulemusi hinnatakse (evaluation,
mitte number, ES) pidevalt.
15. Õpilastel kõrge enesehinnang.
16. Õpilased hindavad oma kooli.
E-S Sarv Tallinn 2013 21

22. Kooli kliima efektiivsuse faktorid 7 Rootsi
kooli põhjal (Grosin, 1991,
http://edb.org.hk/HKTC/download/journal/j8/(5)HKTCJ08-Article2-2.pdf)
1. Direktor külastab sageli tunde.
2. Koolijuhi väärtused on teada.
3. Õpetajatel kõrged ootused.
4. Õpetajatel on kaugemad
eesmärgid.
5. Õpetajad austavad õpilasi.
6. Õpetaja töötab rohkem kogu
klassiga.
7. Õpetajad on rahul oma töö ja
kooliga.
8. Rõhutatakse põhiteadmisi.
9. Koolis on töine meeleolu.
10. Rohkem kasutatakse aega
õppetööks.
11. On kindel õppekava.
12. Õppemeetodid vahelduvad.
13. Õppematerjal on jõukohane ja
struktureeritud.
14. Õpitulemusi hinnatakse (evaluation,
mitte number, ES) pidevalt.
15. Õpilastel kõrge enesehinnang.
16. Õpilased hindavad oma kooli.
Koolikliima korrelatsioon:
Õpitulemustega 0,72
Käitumisega 0,96
E-S Sarv Tallinn 2013 22

23. Koolikliima edendamise meetodeid, nt
• Kogukonnatunde ülesehitamine
• Kaaslas-seire
• Sotsiaalsed normid /sotsiaalne normimine
• Andme-/tegelikkuse-põhine tegevusplaan (-plaanid)
• Noorte rohujuure-ettevõtmised
• Paljuharuline poliitika ja programmid täiskasvanutelt
Õpetajad, personal ja juhtkond – koolikliima loojad:
• Nende häälestatus, kultuur
• Väärtushoiakud, mentaalsed mudelid, käitumismallid
…
E-S Sarv Tartu 2013 23

24. Koolirõõm – (kooli)elu kvaliteet
Õnnelikkus – rõõm, huvi, entusiasm, rahulolu oma
eluga, heaolu. (Sc Huebner)
Õnnelik täiskasvanu – elab kauem, on tervem,
produktiivsem, paremates suhetes (Lyubormirsky, King,
Diener 2005)
Õnnelik nooruk – õnnelikkus koolis, kodus,
kogukonnas – parem käitumine, hinded, suhted
kaasõpilaste ja õpetajatega, tervis, osalus klassi-
koolivälises tegevuses, vähem probleeme
riskikäitumisega (sh alkohol, narkootikumid jmt) ning
vaimse tervisega, harvem kiusatavad
E-S Sarv Tallinn 2013 Ga 24

25. Rõõmutus, õnnetuolek
Longituuduuring: õnnetu laps – depressioonirisk,
kaaslaste ja vanematepoolse sotsiaalse toe
kadumine, koolist eemaldumine-väljalangemine,
hinnete langus, ebasoovitav käitumine
riskisituatsioonides - mittetoimetulev inimene.
Noddings (2003): õnnelik õpilane õpib paremini kui
õnnetu ja on harva jäme, õel …
Hariduse/kasvatuse sihiks peaks
olema õpilaste õnnelikkus.
E-S Sarv Tallinn 2013 25

26. Õnnelikkus-lootus-optimism -
komponent
E-S Sarv Tallinn 2013 26

27. Õpilased - õpetajapoolset sallivust
peegeldav jaotus (2004, Sarv 2008)
E-S Sarv Tallinn 2013 27
Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
on üks selline õpeta
ei ole ühtki sellis

28. Õnnelikkuse põhjused – kompleks
Olulised: geneetiline,
neuropsühholoogiline, isiksus,
tunnetuslik-
motivatsiooniline(enesehinnang,
-väärikus, enesekontroll,
optimism, tänulik ja lootev
mõtlemine), üldine keskkond,
tegevuslik aspekt.
Peamine optimaalseks
õnneretseptiks -
interpersonaalsed aspektid -
kõrgekvaliteetsed suhted –peres,
kaaslaste ja õpetajatega.
Väheolulised:
vanus, rahvus,
sugu, sotsialne
staatus (va
ekstreemsed oluk,
nt ülim vaesus),
keskkond (va nt
püsiv konflikt
peres)
(Diener, Biswas-
Diener, 2008)
E-S Sarv Tallinn 2013 28

29. Kuidas tagada õnnelikum õpilane – kui
koolihariduse siht?
1. Õnnelikkuse
monitooring koolis
(koolielu kvaliteet)
Tegevuste (nõustamine,
individualiseerimine,
ADHD ravimid) efektiivsust
elukvaliteedi mõttes ei
monitoorita, isegi kui
sellised lihtsad
mõõtmisvahendid on
avalikult kättesaadavad
(Huebner jt 2006)
2. Õnnelikkuse
edendamine koolis.
Parim kool = paim kodu : heade
hoolivate suhete pidevus,
pidev tähelepanu väljendatud
ja väljendamata vajadustele,
kaitse kahjustuse eest, indiv
ja ühishuvide läbirääkimine,
koostöö, õppimises rõõmu
esilekutsumine, moraalse ja
vaimse arengu suunamine,
… enese- ja grupi mõistmise
kasvatamine (Noddings
2003)
E-S Sarv Tallinn 2013 29

30. Uuringuist
• Õppimise rõõm – lapse õpistiili arvestav
õpikeskkond
„Kui tähtsaks peetakse sinu koolis koolirõõmu“
- väga tähtsaks 13%
- tähtsaks 20%
- nii ja naa 44% õpilastest.
- Kooli distsipliini
- otsivat vaimu, mõtteerksust“ - vähetähtsaks
pidas seda 21% õpilastest.
E-S Sarv Tallinn 2013 30

31. VÄÄRTUSED KOOLIS
Julia Bortkevitš, Julia Grištšenko, Daria Pantazi, Irina Stassenko,
2012
• 5 kl tähtsustab kõiki väärtuseid, eriti aga
koolirõõmu teiste/vanemate klassidega
võrreldes eriti oluliseks. Tüdrukud > poisid
(samuti otsiv vaim)
• Väärtuste arendamisel/kultiveerimisel – ka
siin koolirõõm 14. kohal
E-S Sarv Tallinn 2013 31

32. Heddy Riismaa
ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA
ÕPILASE PILGU LÄBI TALLINNA KOOLIDE NÄITEL
(2012)
• Koolis on enam koolirõõmu kui muret (213
õpilast 366-st) Kindlalt nõustub väitega aga pisut
enam kui kümnendik vastanutest ehk 50 õpilast
366-st.
• Samal ajal ei ole seitsmendik vastanutest väitega
üldse nõus ja kokku kahtleb väite tõesus tervelt
41,8% vastanutest (153 õpilast 366st).
E-S Sarv Tallinn 2013 32

33. Koolirõõmu pärssijad
• Kaaslased – kiusamine-narrimine,
sõprade puudumine,
• Õpetajad – ebaõiglus (enese v sõprade
vastu), kiusamine-narrimine-solvamine,
mittesallimise tajumine;
õpetajatevahelised ebakõlad; õnnetu
õpetaja
E-S Sarv Tallinn 2013 33

34. Millest käib koos õpilase koolirõõm
• Õpetaja(te) omadused ja suhted
• Õpilastevahel suhted
• Tegevused (sh abi saamine-pakkumine =
hoolimine)
E-S Sarv Tallinn 2013 34

35. Õpetaja ja õpilase koolirõõm
Õpetajate hulgas - rühmad õpilaste
– Koolirõõmu-koolimure suhte hindamisel
– Õpilaste õnnelikkuse, meelekindluse
hindamisel
Kõige madalamaks hindavad õpilaste
koolirõõmu, õnnelikkust-meelekindlust ja
heatahtlikkust nooremõpetajad,
kõrgemaks – õpet-metoodikud (va
koolirõõm)
E-S Sarv Tallinn 2013 35

36. Õpetaja koolirõõm koolijuhtide arvates
• tähelepanelik ja hooliv juhtkond – 97%
• eneseteostuse võimalus – 97%
• innukad õpilased – 92%
• tunnustus – 94%
– Õpilaste areng, head õpitulemused
– Õiglane tunnustus, premeerimine, palgatõus, väärikas palk
– Lahedad kolleegid, ühisüritused, väljasõidud
– Kooli vaimsus, prestiiž
– Kõik inimlikult oodatav, usaldus, vabadus
– Võimekad, siirad õpilased
– Vajalike õppevahendite olemasolu
– Lasteüritused
– Meeldiv keskkond, turvalisus
– Armastus ja eneseusk
E-S Sarv Tallinn 2013 36

37. Kui õnnelikuks pead ennast
kaaslastega võrreldes? (vali 2-3
“näidisõpilast”)
E-S Sarv Tallinn 2013 37

38. Kui
õnnelikuks
pead ennast
kaaslastega
võrreldes?
E-S Sarv Tallinn 2013 38

39. Linke
http://www.tallinn.ee/est/haridus/g7946s57651
http://www.waldorfkool.info/Failid/OL_waldorfharidus_low
http://joyoflearningnetwork.com/
http://www.nasponline.org/publications/cq/3
9/2/HappinessMatter.aspx
http://www.csun.edu/~vcpsy00h/students/h
appy.htm
E-S Sarv Tallinn 2013 39

40. Rühmatööks
Koolikliima -
hinnata/iseloomustada/kirjeldada
kutsekooli
• positiivsused/tugevused, nõrkused …
• Mida säilitada-võimendada?
• Parendusvaldkonnad
• Mida selleks teha –
tegevusvaldkonnad/meetodid/…
• Võimalikud “pudelikaelad” (Malhorta)E-S Sarv Tartu 2013 40

41. Rühmatööst:
• Kirjuta lausungid-lühiteesid selgesti loetavalt (et
hõlbustada lipiku edasist kasutamist esitluse
vormistamisel)
• Arutelus: iga idee, mõte on väärtuslik. Ühtki
seisukohta ei kritiseerita!
• Sarnased mõtted/lipikud – koondage ühte
• Esitlusse lähevad enim kordunud või arutelus
“sissehääletatud” ideed. Haruldane “üllatusidee”
leidku ka äramärkimist!
• Kehastuge õpilaseks, õpetajaks või kooliks (kui
tervikuks, - kultuur/-kliima/-organism) – vastavalt
oma rühmale. E-S Sarv Tartu 2013 41

42. Koolirõõm ühe kooli kodulehel - nii kirjutavad I kl lapsed…
AGNES: "MINU TORE PÄEV ALGAB HOMMIKURINGIGA. ME OLEME KOOS MEISTERDANUD,
VÄRVINUD JA PALJU LÕBUSAT TEINUD. AABITSAST LUGENUD OLEME KA,
KIRJUTANUD, JOONISTANUD, PILLI MÄNGINUD JA PALJU MUUD TEINUD, JA NÜÜD SAI
MU LUGU LÄBI.”
ANETT: "KOOLIS ON LAHE JA LÕBUS OLLA. UUED SÕBRAD JA VANAD KA, NII TORE ON
KOOLIS KÄIA. KOOLIKELL ON KA LAHE, KA VAHEAJAD MEELDIVAD. KODUSED TÖÖD
ON NII LAHEDAD.”
MARKO: "MULLE MEELDIB KOOLIS VÄGA, ERITI VEEL VAHETUNNID JA EESTI KEEL.
MULLE MEELDIB VIISI SAADA JA ÕPPIDA, SEST KOOLIS PEAB ÕPPIMA".
ARTUR: "MA TULIN KOOLI JA HAKKASIN JOONISTAMA SIILI JA MEISTERDAMA SEENT JA
TÄHTI ÕPPIMA JA NÄPUMÄNGE MÄNGIMA JA MATEMAATIKAT ÕPPIMA.”
NATHALI: "KOOLIS ÕPIME, TEEME JUTUKESI, LOEME AABITSAT. KOOLIS ON HEA. SIIN ON
MUUSIKAKLASS.”
MADIS: "MA TULIN KOOLI JA SAIN OMA UUTE SÕPRADEGA TUTTAVAKS. ME OLEME KOOS
ÕPPINUD JUBA TÄHTI.”
SANDRA: "ME KÄISIME MATKAL, ÕPPISIME N-TÄHTE JA M-TÄHTE JA ME ÕPPISIME, KUS
ON VASAK JA PAREM JA MEIE ÕPETAJA NIMI ON LILIO VÕSU.”
ELIISE: "KOOLIS ON VÄGA HEAD SÖÖGID JA ÜLEÜLDSEGI ON HEA, KUI KLASS ON
ALUMISEL KORRUSEL. MEIE ÕPETAJA LUBAB TAHVLI PEALE JOONISTADA JA MINU
PARIM SÕBER ON ANETT. KOOLIS ON HOOPIS TEISTMOODI KUI LASTEAIAS. KOOLIS
SAAB ISESEISEV OLLA. KOOLIS EI PEA PÄEVAL MAGAMA."
E-S Sarv Tallinn 2013 42

43. Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the Research.
Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420
Diener, E., Biswas-Diener, R. (2008). Happiness: Unlocking the mysteries of
psychological wealth. New York: Blackwell.
Huebner, E. S., Gilman, R., Suldo, S. M. (2006). Life satisfaction. In G. Bear & K.
Minke (Eds.), Children’s needs III (pp. 357–368). Bethesda, MD: National
Association of School Psychologists.
Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press.
Molony, T. (2010). Capitol Hill recognizes National School Psychology Week and the
work of school psychologists: Remarks by Terry Molony. Communiqué, 38(5),
10, 13–14.
Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge
University Press.
Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A.
(2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Tiiu Kuurme (Toim.). Eesti
kool 21. sajandi algul. kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek. Tallinn:
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 7 - 58.
Sarv, Ene-Silvia 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja
koolist. Tallinn: TLÜ kirjastus.
E-S Sarv Tallinn 2013 43