Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsessi sisuline käik aastal 2020, Kaur Lass OÜ Head planeerimisekspert

www.headandlead.com
Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja
planeerimisprotsess 2020 aastal
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
RT I 19.03.2019, 104
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
§ 3. Planeering
(1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik
ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja
ehitustingimused.
(2) Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Eestis on kujunenud probleemiks peale 2015 ruumi tervikuna käsitlemine kui ka seletuskirja ja
jooniste kooskõla tagamine ning valikute motiveerimine. Järelevalve planeeringute üle on
nõrk ja kaasamine on asendunud sageli vaid teavitamisega.
©KaurLass,OÜHead2020

www.headandlead.com

www.headandlead.com
VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSED EESMÄRGIPÄRASEKS
TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSE JUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE
STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSEL KORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE.
STRATEEGIA VISIOON
KUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLE ELLUVIIMISE
ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTA DETAILPLANEERINGUGA. NEID EI
TOHI SIISKI MUUTA PROJEKTEERIMISTINGIMUSE KAUDU (KUIGI SEDA TEHAKSE).

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldaja
(1)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt pädevusele Rahandusministeerium,
muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus.
(2)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on:
1) maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine;
2) planeeringu koostamise korraldamine;
3) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
4) planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine;
5) planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine;
6) kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis
puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist.
Riiklikud planeeringud korraldab Rahandusministeerium, üld- ja detailplaneeringute
korraldaja on kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostab
järelevalvet Rahandusministeerium.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 9. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte
(1) Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust
planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning
korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke
väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
(2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust
planeeringu kohta.
(3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu
kohta.
Praktikas on aga detailplaneerimistasandil avalikud arutelud puudu, seega üldplaneering on
täna ainuke tasand, kus saab kaasa rääkida. Samas on rääkimisele lisaks alles vaid
arvamuse avaldamise õigus.
Eelmise planeerimisseaduse järgi sai esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, enam ei saa. Ka
huvide puhul annab seadus selge eelise riigile ja omavalitsusele. Kodaniku või kodanike huvi
kaitsust uus seadus ei taga.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 10. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
(1)  Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
(2)  Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse
korral kohalikke huve ja vajadusi.
(3)  Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema
kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste
ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
St riigi sisendi üldplaneeringule läbi kõrgema tasandi planeeringute määrab amet(nik)kond ja
poliitika. Üldplaneeringus olevat kohalikku huvi võiks proovida tõlgendada ka kohalike
kodanike huviks aga seadus pigem toetab siin kohaliku omavalituse huvi ja riikliku huvi
eelistamist. See on oluline erisus võrreldes varasema seadusega.
Kodanike arvamuse kuulamine on jäetud nö heaks tahteks, kohustust arvamusega
arvestada tänane planeerimisseadus ei anna.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1)  Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
(3) Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4) Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline
hindamine. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja
kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §
33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

www.headandlead.com
ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGA KA
OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA. KUI ARENG
TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI TEGELETA OMAVALITSUSES
SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA.
©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioon:Sfäärplaneeringud,HarkuVallavalitsusjaOÜHead

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja
(5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu
koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste andmise alus.
©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidASEntec(OÜEntecEesti)jaOÜARSProjekt

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI ON RIIGI POOLT KOOSTATAVATE PLANEERINGUTE
LIIGID, MIS VÕIVAD SUUNATA OMAVALITSUSE ARENGUT:
1) üleriigiline planeering (30.08.2012 kehtestatud EESTI 2030+, vt www.eesti2030.ee),
mille ülesanne on anda kogu riigi territooriumil ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused
ja riigi eriplaneeringud;
2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada ka kehtestatud
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Seega seadus jätab omavalitsusele väga
suure valikuvabaduse ise otsustada oma arengu üle.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
(3) Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.
(4) Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral
on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidReterraEstatejaEnefit

www.headandlead.com
PARADOKSID
•  Üldplaneeringule lisaks on olemas kohaliku omavalitsuse ja riigi eriplaneeringud,
mis annavad samuti detailplaneeringuga sarnase ehitamise õiguse. Eriplaneeringus
puudub kodanikul kaasa rääkimise võimalus, see on nö teerulli meetod võimurile
meeldiva läbi surumiseks.
•  Praegust seadust ei täideta sageli ja omavalitsused viilivad detailplaneeringu
kohustustusest mööda väljastades projekteerimistingimusi ka seal, kus seda ei
tohi. See on sisuliselt muutnud planeerimise mõtetuks. Üldplaneeringuid ei täideta
ja nt Pärnus ja Tallinnas on isegi väljastatud üldplaneeringut muutvaid
projekteerimistingimusi. Paljudes omavalitsustes on anarhia, sest riiklik järelevalve ei
tegutse ja planeerimisseadus sanktsioone ei sisalda. See kaos on kahjuks leviv ja uus
seaduse parandus siin olukorda ei muuda.
•  Sisuliselt detailplaneeringute koostamise pidurdamine muutunud parteide varjatud
rahastamise kanaliks, sest planeeringuid nõutakse paljudes omavalitsustes vaid siis, kui
isik pole võimulolijatele meele järgi ega maksa meelehead. “Omad joped” saavad aga
asju ajada projekteerimistingimuste kaudu. Seega projekteerimistingimuste
kasutamise piiramine (eiti detailplaneeringu kohustusega ja tiheasutusaladel) säästab
kogukondi ja inimesi üllatuse eest, et üle öö valmis uus hoone ilma planeeringuta.

www.headandlead.com
KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS, VAJAVAD ÜLE
VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELE TUGINEVAD ÜLDPLANEERING
NING ARENGUKAVA. KINDLASTI EELDAB UUE VISIOONI ELLUVIIMINE MUUDATUSI
KA OMAVALITSUSE STRATEEGILISE JA RUUMILISE ARENGU TASANDITE
JUHTIMISES.
STRATEEGIA VISIOON
UUS
VISIOON

www.headandlead.com
KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
Planeering ei ole eesmärk omaette,
see on visioonile tuginev ja
arengukavaga haakuv omavalitsuse
ruumilise arengu juhtimise vahend.
Üldplaneeringu, arengukava ja
sektorarengukavade elluviimine
seotult eelarvega tagab soovitud
arengu ka keerukas olukorras.
Riik samas enam sellist süsteemsust ei
nõua ja riik kaotas isegi varem kehtinud
riiklike arengukavade järgmise
kohustuse. Seega see varem toiminud
süsteem täna ideaal aga enam mitte
kohustuslik.

www.headandlead.com
Iga jahimees teab, et edukaks looma kinni püüdmiseks on vaja
valida õiged vahendid ja tegevusstrateegia. Hiirelõksuga ei saa
püüda elevanti ja elevandipuuriga hiirt!
PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUS
Üldplaneeringu tuleks selgitada omavalitsuse peamised
tuleviku eesmärgid, sh tuleks arvestada:
•  Kes on omavalitsusele olulised?
•  Milliseid ettevõtteid ja ettevõtlusalasid vajatakse?
•  Millised teenused peavad olema pakutavad kohapeal?
•  Kuidas tagatakse taritute areng ja inimeste liikumise
hõlpsus?
•  Kuidas omavalitsus ja selle elanikkond ning seal
tegutsevad ettevõtjad saab ise soovitud arengut
soodustada?

www.headandlead.com
KOKKUVÕTE: Arengu suunamise aluseks oleks ideaalis visioonile, üldplaneeringule ja
arengukavale (mis kõik haakuvad) tuginev tegutsemise strateegia. Kokkulepitud dokumente
saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase (strateegilise) juhtimise. Selleks on vaja tahet ja
valimiste ajahorisondist mööda vaatamist.
Eelneva saavutamiseks on mõistlik tagada üldplaneeringu, arengukava jt
sektorarengukavade ja eelarve omavahel hea sidustatus.
KUIDAS TAGADA OMAVALITSUSE ARENGUSUUNDADE MÕISTETAVUS?
Üldplaneeringut koostades tuleb visiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse
kokkuleppimisse kaasata elanikkond, ettevõtjad jt huvitatud isikud. Fookus peaks olema
ennekõike nende huvide arvestamisel, mis tagavad omavalitsuse ja kogukondade toimimise
jätkusuutlikkuse, arvestavad keskkonna eripära ja võimaldavad luua ning hoida töökohti ja
arvestavad ennekõike omavalitsusega tihedamalt seotud isikute huve.
Soovitud arengu kokkuleppimine on lihtne, kui omavalitsuse teeb sisulisi valikuid ja
oskab neid ka avalikult põhjendada ehk motiveerida. See on aga võimalik, kui asju aetakse
läbipaistvalt ja süsteemselt. Nii saab! Nt Harku vallas on kõik planeeringu alati 100% mahus
kodulehel, vassimise ruumi pole.
PLANEERIMINE, KUI JUHTIMISE VAHEND

www.headandlead.com
Planeeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad.
Mõistetavuse ja motiveerimise (ehk kaalutlemise) eeldus on sisulise ja teadliku valiku
tegemine.
teadlikkus
Teadlik tegutsemine
PLANEERITU ELLUVIIMINE
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
Ellu viidud muutus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav

www.headandlead.com
Arengukava(d), üld- ja detailplaneeringud on aluseks omavalitsuse igapäevasele
otsustamistele. Soovitud arenguni ühiskonnas viivad tehtud otsust ellu viivad kodanikud
ja ettevõtjad, kes tegutsevad omavalitsusega koos sihipäraselt ühise eesmärgi nimel.
Soovitud areng
PLANEERITU ELLUVIIMINE
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav

www.headandlead.com
PLANEERIMISE EESMÄRK:
Teha teadlikke (tulevikku suunatud) ja sisuliselt motiveeritud valikuid/otsuseid.
Minevik Tulevik
Olevik

www.headandlead.com
PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE:
Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku meieni jõudmiseks.
Planeeritav lahendus
Leevendav meede
Minevik Tulevik
Olevik

www.headandlead.com
“PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.”
Tsitaat käsiraamatust
“SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”
©KaurLassjaValdekoPalginõmm2000

www.headandlead.com
KAASARÄÄKIMINE?
Kuigi planeeringute koostamine on avalik on selles kaasarääkimine taandatud arvamuse
avaldamise võimaluseks.
Arvamuse avaldamine ei taga seda, et arvamusega arvestatakse. Arvamuse arvestamise
kohustust praeguses planeerimisseaduses ei ole.
Kui arvamusega ei arvestata, saab minna kohtusse.
Vaatame järgnevalt, millised on üldplaneering ülesanded ja kuidas üldplaneeringu
avalikustamist määratleb kehtiv planeerimisseadus.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§75 Üldplaneeringu ülesanded
Üldplaneeringu ülesanded on määratletud 75 lg 1 ja sinna kuuluvad teemad on seotud:
•  Transpordivõrgustiku, liikluskorralduse üldiste põhimõtete ja muu infrastruktuuriga,
jäätmekäitluskohtade asukohtade ja olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohade valimisega;
•  Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine (sh üleujutusaladega tegelemine);
•  Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste määramisega (sh veekogu ehituskeelud ja
juurdepääsud) ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse- ja
kasutustingimuste seadmisega ning väärtuslike põllumajandusmaade, puhkealade jms
määratlemisega;
•  Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate alade ja nende kitsenduste määramisega;
•  Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi
määramisega;
•  Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse
kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ning krundi miinimumsuuruste määramine. Siinjuures on
maakasutuse juhtotsarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis
annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad;
•  Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise
otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;
•  Keskkonnatingimuste seadmisega (sh KSH alusel);
•  Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda
arhitektuurivõistluse korraldamist;
•  Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine
•  Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega.
NB! Vaata täpne loetelu planeerimisseaduse §75 lg 1

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 76. Koostöö ja kaasamine üldplaneeringu koostamisel
(1) Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse
üksustega.
(2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle
õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud,
samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
KUI VAREM OLI KAASATUS TAGATUD KÕIGILE, SIIS NÜÜD PEAB SEDA TAOTLEMA.
KAASAMISE OTSUS TEHAKSE IGA KORD ERALDI.
NB! PLANEERINGU MENETLEJAL KAASAMISE KOHUSTUST EI OLE!!! KAASAMIST JA
KAASAMATA JÄTMIST PEAKS MOTIVEERIMA AGA SISULISELT EI TEE OMAVALITSUSED
SEDA ÜLDSE.
PRAKTIKAS VÕETAKSE INIMESI TEAVITAMISEKS NIMEKIRJA LIHTSALT, KOOSTÖÖ AGA
ENAMASTI SISULINE EI OLE JA ARVAMUSTEGA ARVESTAMINE EI OLE SAGELI
LÄBIPAISTEV EGA MOTIVEERITUD. SELLES OSAS ON EESTI PEALE 01.07.2015 TEINUD
LÄBI TAANDARENGU. ME OLEME SISULISEST KAASAMISEST KAUGENENUD.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
(3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui
üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isik ja asutus teatab üldplaneeringu
koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ettenähtud teadete edastamise viisi
ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isik teadete edastamise viisi ei esita, edastab
üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele
isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse
kantud aadressil.
KAASAMIST ON MÕISTLIK TAOTLEDA, KUID EELNÕUDE JA ÜLDPLANEERINGU AVALIKU
VÄLJAPANEKU AJAL ON SIISKI ARVAMUSE AVALDAMISE ÕIGUS KÕIGIL!
ARVAMUSEGA ARVESTAMISE KOHUSTUS AGA PUUDUB.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
(5) Üldplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega üldplaneeringu koostamise
korraldaja veebilehel.
§ 82. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik
väljapanek
(1)  Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. /.../
(2)  Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
(3)  Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek
kestab vähemalt 30 päeva.
ST KODANIKUL JA ETTEVÕTJAL ONGI AINULT ARVAMUSE ESITAMISE ÕIGUS, KEEGI
SEDA ARVESTAMA KOHALIKU OMAVALITSUST EI KOHUSTA.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 86. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine
(2) Üldplaneeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et
üldplaneering vastab õigusaktidele ning et üldplaneering on koostatud vastavuses
valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse
volikogu, et üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise
hindamise tulemusi.
§ 87. Üldplaneeringu avalik väljapanek
(1) Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist
korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Avalik
väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja
valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek
linnaosa keskuses.
(2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust.
ST ARVAMUST SAAB AVALDADA KAKS KORDA.
NB! AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAKS VÕIB AGA OLLA NII ÜLDPLANEERINGUT KUI KA
SELLE KSH ARUANNET MUUDETUD.

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 88. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
(1)  Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul
pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate
keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses.
(2)  Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku
väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on
arvesse võetud.
(3)  Üldplaneeringu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates
märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht.
ARUTELU ONGI ARUTELU. MÕISTLIK JA HEATAHTLIK OMAVALITSUS VÕIB SIISKI
ARVAMUSI ARVESTADA JA OMA SEISUKOHTI MUUTA AGA KOHUTUS SELLEKS
PUUDUB.
LOOMULIK ON KA SEE, ET HÄSTI MOTIVEERITUD JA SELGELT VIGU VÄLJA TOOV
ARVAMUS LOEB ENAM KUI LIHTLABANE IDEE VÄLJENDUS. SEEGA ARVAMUSE
AVALDAMISE KULDREEGEL ON: PÕHJENDA OMA SEISUKOHTI!

www.headandlead.com
PLANEERIMISSEADUS
§ 88. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
(4) Avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel
esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu
koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
(5) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik võib loobuda oma
arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
KUI ON SOOV PÖÖRDUDA OMA ÕIGUSTE KAITSEKS KOHTUSSE, SIIS EI TOHI
ARVAMUSTEST LOOBUDA!
KUI TEKKIS MUUDATUS JA SEE ON VORMISTATUD, SIIS TULEB PALUDA SEE
PROTOKOLLIDA. KUI MUUDATUST PAKUTAKSE AGA SEDA POLE TEHTUD ON OLULINE
LASTA SÕNA-SÕNALT KOKKULEPPED PROTOKOLLIDA, SEST HILJEM POLE MUIDU
VÕIMALIK KOKKULEPPEID TAASESITADA.
VAIDLUSTAMISE SOOVI KORRAL TULEKS ARUTELU ISE KA SALVESTADA. KUNA ARUTELU
ON AVALIK, VÕIB SEDA KA SALVESTADA ESMALT SELLEST TEISI TEAVITADES.
SALVESTAMISEKS KEELDUMISEKS PLANEERIMISPROTSESSI AVALIKULT LÄBIVIIMISE
KOHUSTUS VÕIMALUST EI JÄTA.
ENAMASTI ON PROTOKOLLID/MEMOD KEHVAD. VAHEL KA VALELIKUD (PANNAKSE SISSE
MEELDIV JA JÄETAKSE KÕRVALE KORRALDAJALE EBAMEELDIV OSA). SÕNA-SÕNALISI
PROTOKOLLE TEHAKSE HARVA.

www.headandlead.com
EDASI JÄRGNEB MENETLUSES:
1)  ÜLDPLANEERINGU HEAKSKIITMISEKS ESITAMINE RAHANDUSMINISTEERIUMILE,
KUS ERIARVAMUSI SAAB UUESTI ESITLEDA JA KORRATA. MEELES TULEB PIDADA, ET
EI JÄRELEVALVE TEOSTAJA EI PEA KODANIKUGA VMS ARVAMUSE ESITAJAGA
ARVESTAMA, VAID ANNAB AVALIKUSTAMISE AEGSE ARVAMUSE JA KOHALIKU
OMAVALITSUSE VASTUSKIRJA (SEISUKOHA) SUHTES OMAVALITSUSELE OMA
ARVAMUSE.
2)  HEAKSKIITMINE RAHANDUSMINISTEERIUMI KIRJAGA.
3)  KEHTESTAMINE.
4)  KEHTESTAMISEST TEATAMINE.
PLANEERIMISSEADUS
§ 94. Üldplaneeringu vaidlustamine
Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30
päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu
kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud
tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
NB! TÄHTAJA ENNISTAMINE ON TÄNASE KOHTUPRAKTIKA JÄRGI KEERUKAS. VÕIB
ÖELDA, ET ISEGI VÕIMATU.
ST KOHTUSSE TULEB PÖÖRDUDA TÄHTAEGSELT.

www.headandlead.com
Planeeringu sisu töötab selgelt välja ja selle eest vastutab omavalitsus, vajadusel kaasatakse
planeeringu koostamist nõustama konsultant.
Probleem või idee
LAHENDUS
©KaurLass,OÜHead2020;illustratsioonidASEntec(OÜEntecEesti)

www.headandlead.com
EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JA ÜLDNÕUDED
ÜLDPLANEERINGU SISULE. SISULISELT ON TÄNA OTSUSTAMISEL “JÄME OTS”
SELGELT RIIGI JA OMAVALITSUSE KÄES.
TÄPSE SISU OMA PLANEERINGUTELE MÄÄRAB OMAVALITSUS, IDEAALVARIANDIS
KOOSTÖÖS TEISTE HUVITATUD OSAPOOLTEGA.
KUI VALITUD SÕNASTUSED AITAVAD OMAVALITSUSEL ELLU VIIA OMA VISIOONI JA
SAAVUTADA SELLE ALUSEL SEATUD EESMÄRKE ON DOKUMENT TOIMIV. KUI MITTE,
SIIS VAIELDAKSE SELLE ÜLE KOHTUS.

www.headandlead.com
INVESTEERIMIS- JA ÕIGUSKINDLUSE TAGAMISE OSAS ON TÄNANE SEADUS
SISULISELT MITTE TOIMIV. KA SAAB OMAVALITSUS EIRATA VABALT JA
KARISTAMATULT KÕIKI SEISUKOHTI, ERITI KUI ON POLIITILINE KOKKUMÄNG KA
RIIKLIKU TASANDIGA.
VARASEM PLANEERIMISSEADUS TAGAS, ET EHITADA JA TEGUTSEDA EI SAANUD
TEISTI, KUI KEHTIV PLANEERING MÄÄRAS. TÄNA ENAM NII EI OLE.
AMETKOND/AMETNIK ON TÄNA SUURE MÕJUJÕUGA JA JÄRELEVALVE NENDE
TEGEVUSE ÜLE PUUDUB.

www.headandlead.com
Arengukava(d), üld- ja detailplaneeringud on aluseks omavalitsuse igapäevasele
otsustamistele. Soovitud arenguni ühiskonnas viivad teadlikult tehtud otsust ellu viivad
kodanikud ja ettevõtjad, kes tegutsevad sihipäraselt ühise eesmärgi nimel.
Omavalitsuste enda maaressurss ja investeerimisvõimalused on piiratud.
Soovitud areng
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav

www.headandlead.com
OÜ Head
TÄNAN!
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com

Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsessi sisuline käik aastal 2020, Kaur Lass OÜ Head planeerimisekspert

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (8)

Plus de Kaur Lass

Plus de Kaur Lass (15)

Üldplaneeringu koostamisel osalemine ja planeerimisprotsessi sisuline käik aastal 2020, Kaur Lass OÜ Head planeerimisekspert