2. Ekspertarvamuse eesmärk
• Anda suuniseid maakonnaplaneeringute
koostamisel majanduse arengu soodustamiseks
ja majandusest tuleneva keskkonnamõju
strateegiliseks hindamiseks.
• Hinnangu eesmärk on soodustada mõistmist,
mis mõjutab majandust ja ettevõtlust (sh
regionaalsel tasandil) ning aidata langetada
mitmekülgselt kaalutletud otsuseid
maakonnaplaneeringute lahendustes riigile tulu
saamiseks.
3. Põhimõtted
• Maakonnaplaneeringutega saab teadlikult
kujundada poliitikat, mille osaks on ärikeskkonna
parandamine kohtadel.
• Ettevõttluse võimaldab muuta edukaks põhimõte
– seaduseid tuleb rakendada kõigile võrdselt ja
piiranguid seada nii vähe kui võimalik, samas
tagada avalike huvide kaitse.
4. Majanduse ja ettevõtluse tähtsus
• Kahtlemata on otsustustes keskkonnakaalutlused väga
olulised, kuid nendega koos on tähtis mõista ka
ettevõtluse aluspõhimõtteid. Otstarbekas on soosida
ettevõtlust, mis on jätkusuutlik, tööd pakkuv ja
keskkonnaprobleemidele lahendusi otsiv.
• Majanduse jätkusuutlikkus ja ettevõtluse olemasolu ning
edukas toimimine on riigi eksisteerimiseks ääretult
vajalikud. Ettevõtlusest tulenevad maksud on riigi
ülalpidamise kulude katmise peamiseks allikaks.
Seega ettevõtluse positiivne mõju riigile avaldub läbi
maksutulu laekumise ja seda nii otsestest
ettevõtlusmaksudest kui ka tööjõumaksudest.
5. Tänase Eesti dilemma
• Ettevõtlusest laekuvatest maksudest vaid väike osal
läheb otse kohalike omavalitsuste eelarvetesse.
Ettevõtlus on kohalike omavalitsustega (loe asukoha
territooriumiga) läbi maksude Eestis hetkel vähe seotud.
• Ettevõtluse soosimisel ja arendamisel on riigil nii suurem
roll kui ka otsene (majandusliku kasu saamise) huvi kui
kohalikul omavalitsusel.
• Edu võtmeks on maakonnaplaneeringu koostamisse
ettevõtjate kaasamine! Ettevõtjatel on nii ideesid,
lahendusi kui ka võimalusi, kuidas kutsuda ellu
positiivseid muutuseid.
• Väikeses riigis määrab edu koostöö!
6. Miks maakonnaplaneering?
• Maakonnaplaneering on täpseim riigi poolt koostatav
planeering, mis võimaldab suunata asustust, majandust
ja looduskeskkonda kui ühtset tervikut, võttes arvesse
regionaalseid arengueeldusi.
• Maakonnaplaneeringu sisulisel koostamisel on tegemist
protsessiga kus seotakse kokku riiklikud ja kohalikud
huvid. Kuna läbi kaasamisprotsessi on esindatud eri
huvirühmad, siis on arutelude tulemusena võimalik jõuda
kokkulepeteni, millega sätestatakse maakonna
planeeringulahendus, mis muu hulgas määrab
optimaalse tervikkeskkonna.
• Riigi kohustus on leida optimaalne kokkulepe
maakonnaplaneeringus ruumifunktsioonide
reguleerimise ja vabaturu põhimõtte kujunemise vahel.
7. Miks maakonnaplaneering?
• Maakonnaplaneeringute abil saab riik tagada keskpika, ca
10-15 aastase, perioodi jooksul riigi huvide
tasakaalustamise ruumis nii, et ettevõtlusvõimalused
oleksid parimal viisil suunatud. Ei tohi unustada, et Eesti
ruumilise planeerimise korralduses on maakonnaplaneeringud
peamiseks tasandiks, mille kaudu saavutatakse keskvalitsuse
ja kohalike omavalitsuste ruumilise arengu vajaduste ja
huvide tasakaalustamine. Selleks on kindlasti vaja töötada
läbi riiklikud ja kohalike omavalitsuste arengulised
dokumendid ja asjakohased planeeringud.
• Kui keskvalitsus on maakonnaplaneeringus käsitlenud
majanduskasvu ja tööhõive olulisust konkreetses maakonnas
või sätestanud ettevõtlust soosivaid reegleid põllumaade,
metsamaade ja tööstus- ning ärialade kohta, siis on
maavanemal maakonnaplaneeringute kaudu hiljem kohalike
omavalitsuste sellekohane arengu suunamine võimalik.
Oluline arutada läbi ka riigiasutuste võimalik paiknemine.
8. Miks maakonnaplaneering?
• Suurte ettevõtlusalade (tööstusparkide, tööstus- ja
tootmisalade), sadamate, kaubanduskeskuste,
tuuleparkide, kaevandusalade, riiklike taristute jms
asukohavalik ja paiknemise mõju ületab sageli ühe
kohaliku omavalitsuse piire. Kuna riik on aga
ettevõtlusmaksude peamine saaja, siis peaks riigil
olema aktiivne huvi leida kohti kus ettevõtlust saaks
edukalt ja kasumlikult arendada.
• Maakonnaplaneeringus peaksid sellised riigile võimalikku
tulu toovad hea asukohavalikuga ettevõtlusalade
kohad olema markeeritud ja nende toimimiseks
vajaliku taristutega hästi seostatud.
10. Planeeringute seosed kinnisvara
väärtusega
• Kuigi maakonnaplaneeringu mõju maa hinnale
on väike võrreldes üld- ja detailplaneeringuga,
seisneb see ennekõike selles, kas mingile alale
äri- ja tootmistegevuse või kinnisvaraarenduse
kavandamine on hiljem läbi üldplaneeringu ja
detailplaneeringu võimalik või mitte.
• Enne piirangute seadmist on hädavajalik
mõista nende piirangute mõju
ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi riigi
maksutulule ja jätkusuutlikkusele.
11. Maakonnaplaneeringus saab
ettevõtlust soosida läbi:
• ruumilise tsoneerimise ja puhveralade
määramise
• looduskaitseliste huvide ja majanduslike
huvide tasakaalustamise
• asustuse arengu suunamise
• leevendavate meetmete kasutamise
• maakasutuse ehitusreeglite seadmise
• ettevõtjate õigeaegse kaasamise
otsustamisse
12. Majanduslikud mõjud saab jagada
mõjudeks:
• riigiasutuste ja omavalitsuste kuludele ehk riigi valitsemise ja riigi
arengu suunamise kuludele (näiteks maksumaksjate arvu
vähenemine läbi väljarände või töötuse, mis vähendab riigi võimekust
riiki pidada, kaasneva kulud asustuste ümberpaigutamiseks jne);
• ettevõtluskeskkonnale ja ettevõte tegevusele (ettevõtete
investeerimisvõime, töökohtade loomise võime jms aga ka ettevõtte
paigutusvõimalused ruumis ja ettevõtete jätkusuutlikkus võimalike uute
piirangute tõttu jne);
• leibkonna toimetulekule (head majanduslikud olud tagavad töökohad
ja hea sissetuleku elanikele, mille tulemusel paraneb elatustase;
ettevõtjate lahkumine viib töökohtade kadumise ning väljarändeni);
• inimeste tervisele (tervishoiu kulude kasv näiteks stressi arvel,
keskmise eluea vähenemine halva töökeskkonna või vähese
toimetuleku tõttu jms);
• looduskeskkonnale ja loodusressursside tarbimisele (ettevõtted
mõjutavad oma tegevusega loodust kas negatiivselt kasutades
ebamajanduslikult taastumatuid loodusressursse ja suunates
keskkonda heitmeid või siis positiivselt, suurendades ressursside
taaskasutust, kasutades vähem materjalimahukaid tootmisprotsesse
jne).
13. Dokumendid ja allikad, mida aluseks
võttes tuleks mõjusid hinnata:
•
•
•
•
•
Rahvusvahelised planeeringud ja koostöökokkulepped
Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Riiklikud arengukavad
Maakondlikud arengukavad/strateegiad
Naabermaakondade planeeringud ja kehtivad maakonnaplaneeringud
• Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud
• Kohalike omavalitsuste arengukavad sh
eelarvestrateegiad
• Suuremate objektide ja alade detailplaneeringud
14. Mõjude ruumilist hindamist saab
kajastada mõjude ulatuse skaalal:
• lokaalne: mõjud, mis toimivad lokaalse tähtsusega ressurssidele/
objektidele, näiteks teeninduse arengule;
• piirkondlik: mõjud, mis toimivad piirkondliku tähtsusega
ressurssidele/objektidele, näiteks töökohtadega seotud igapäevase
pendelrände suurenemine;
• maakondlik: mõjud, mis on seotud maakonna kui terviku arenguga,
näiteks tema unikaalsuse ja võimaliku majandusliku
spetsialiseerumisega lähtuvalt kohalikest ressurssidest ja
asukohaeeldustest;
• maakonnaülene: mõjud, mille osas tuleks planeeringu koostamisel
teha koostööd maakonna naaberaladega, nii kohalike omavalitsuste
kui maavalitsustega, näiteks asustuse suunamine piirialadel,
teedevõrgu arendamine;
• riiklik: mõjud, mis toimivad riikliku tähtsusega ressurssidele/
objektidele, näiteks sadamate ja lennuväljade asukoha määramine;
• riigipiiriülene: mõjud, mis ületavad riigipiire näiteks väga suurte ja
ohtlike tööstusobjektide rajamine (piiriülene keskkonnasaaste), aga
ka Eesti kodanike tööränne Soome jm.
15. Ettevõtlusalad
• Ettevõtluse arendamise kajastamiseks võib koostada
ettevõtlusalade kaardi, kus saab välja tuua:
– rajatud ja väljaarendamise faasis olevad ettevõtlusalad;
– kavandamisfaasis olevad ettevõtlusalad ja tööstuspargid (riiklike
ja kohalike omavalitsuste arengukavadega, planeeringutega ja
muude dokumentidega sätestatud alad või mõnel muul tasandil
planeerimismenetlusse juba võetud alad, nt alad, millele
koostakse detailplaneeringut);
– perspektiivsed, maakonnaplaneeringus esmakordselt märgitud
uued ettevõtlusalad.
16. Pane tähele
• Väga oluline, et planeeringu koostajad ega KSH
ekspert ei satuks hindamisel nö copy-paste
meetodi küüsi.
• Üks ja sama range ehituse ja maakasutuse
reegel näiteks Viimsis ja Häädemeestel võib olla
väga erineva majandusliku mõjuga. Ühel juhul
võib range piirang toetada valla jätkusuutlikust ja
teisel juhul viia valla elanikkonna väljarändeni
või muutumiseni suvitusalaks.
17. Pane tähele
• Kaubanduskeskuste asukohtade valikul tasuks piirangute ja
reeglite koostamisel lähtuda piirkonniti eri normatiividest.
Näiteks võiks Tallinnas ja Tartus olulise suurusega
kaubanduskeskusena käsitleda üle 20 000 m2 kasuliku
pinnaga ja mujal Eestis üle 6000 m2 kasuliku pinnaga keskusi.
Selliseid keskusi ei tohiks paika panna vaid ühe omavalitsuse
kontekstis vaid kogu regiooni teenindamist arvestades.
• Tasub kaaluda kas mitu tööstusparki ühes regioonis on
jätkusuutlikud ja kas sinna jagub kliente ning kas neid
jõutakse ülal pidada.
• Asjatult suurte kaubanduskeskuste ja konkureerivate
tööstusparkide lahendused võivad ühiskonnale kaasa tuua
ebamõistlikke kulusid, mis kaasnevad näiteks linnakeskuse
ümberpaigutamisega ja igapäevaste liikumisalade olulise
laienemisega (nt lähipoe asemel kaubanduskeskuse
külastamiseks auto sundkasutamine). Rumala ettevõtja võib
nn liigne arendamine aga viia pankrotti, mille tulemused
mõjutavad ka taas ühiskonda (lagunevad hooned, hüppeline
tööpuuduse kasv).
18. Kokkuvõtteks
• Maakonnaplaneering on täpseim riigi poolt koostatav
planeering, mis võimaldab suunata asustust, majandust
ja looduskeskkonda kui ühtset tervikut, võttes arvesse
regionaalseid arengueeldusi.
• Maakonnaplaneeringu sisulisel koostamisel on tegemist
protsessiga kus seotakse kokku riiklikud ja kohalikud
huvid.
• Asutuse arengu suunamisel, maavarade
kaevandamisel, looduskaitseliste piirangute
kehtestamisel ja rohevõrgustike määramisel on
kõigel olemas majanduslik mõju.
• Mõjude hindamisel ja kaalutlusotsuste langetamisel peab
olema peamiseks väärtuseks konkreetse maakonna
jätkusuutlikkuse tagamine ja seda nii riiklikus vaates
kui maakonnapõhises tervikus.
19. Kokkuvõtteks
• KSH ja maakonnaplaneeringuga seotud
keskkonnakaalutluste tegemisel on väga oluline mõista
majandusarengu aluspõhimõtteid, nende seoseid teiste
eluvaldkondadega ja majandustegevusest tulenevat riigi
tulu allikat, mis senises planeerimispraktikas on
kahetsusväärselt saanud väga vähe tähelepanu, nii
lahenduste läbitöötamisel kui nendega arvestamisel.
• Majanduskeskkonna mõjude hindamisel ei tohi unustada
majandustsüklite arvestamist (kasvufaaside vaheldumine
majanduskriisidega ja vahepealsed kõikuva suunaga
perioodid) ja Eesti avatust maailmamajandusele.
• Oluline on meeles pidada, et suur osa Eesti ettevõtjaid on
maailma mastaabis väikeettevõtjad. Hea
maakonnaplaneering pakub ettevõtjale pigem tuge ja
seab vaid vajalike ja põhjendatud (maakasutus)
reegleid. Seda tehes kindlustab riik endale maksutulud!
20. Kokkuvõtteks
• Maakonnaplaneeringute majanduslike mõjude hindamisel
tuleb KSH aruandes kindlasti analüüsida:
– Üleriigilise planeeringu ja majandusarengut tagavate riiklike ja
kohalike omavalitsuste arengukavade ja nendest tulenevate
poliitikaid;
– Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes
olevate äri- ja tootmisalade ning kinnisvaraarenduse plaane;
– Asustuse ja taristu arengut;
– Maavarade kaevandamist;
– Mõjud ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete jätkusuutlikkusele,
maakonna nutikas spetsialiseerumine;
– Investeeringute jätkusuutlikkus kavandatavate suurobjektide osas;
– Mõju keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ülalpidamiskuludele
ehk riigi valitsemisele kuludele;
– Mõjud inimese tervisele ja varale;
– Mõjud looduskeskkonnale ja loodusressursside tarbimisele ja
loodusvarade kasutamisele;
– Piirkondlike ja regionaalsete eripärade arvestamine majanduse
suunamisel.
21. Kokkuvõtteks
• Eelmisel slaidil toodud asjaolusid tuleb vaadelda
omavahelises koosmõjus ja edasise jätkusuutlikkuse
kontekstis. Vajalik on anda hinnang maakonnale kui
tulevikule, võttes arvesse nii ruumiplaneerimisega kui ka
majandusarengutega kaasnevaid mõjusid.
• Riigi kohustus on maakonnaplaneeringutes läbi
majanduslike mõjude hindamise leida optimaalne
kokkulepe maakonnaplaneeringus erinevate
objektide ja alade paigutuse reguleerimise ja vaba
lubamise vahel.
• Maakonnaplaneering peab tagama kohalike
omavalitsuste üleste riiklike taristute (maanteed,
raudteed, veeteed, lennuväljad, sadamad, elektriliinid,
tootmisalad, koolid, lasteaiad, haiglad jt sotsiaalrajatised
tervikvõrgustikena) toimimiseks optimaalsed
(majanduslikud) võimalused.
22. Kokkuvõtteks
• Majandustegevuse mõjude hindamine laiemas
kontekstis peab viima selleni, et avalikkus, planeerijad ja
KSH eksperdid saavad koos välja töötada mõistlikud
keskkonnatingimused, mida saab
maakonnaplaneeringus kehtestada ja tegelikus elus
hiljem ka järgida.
• Maakonnaplaneering peab aitama kaasa avalikult
kokkulepitud suunas (nt Eesti 2030+ ruumilise arengu
visioon ja planeeringus olevad eesmärgid) edasi
liikumisele, seda nii üleriigiliste vajaduste parema
rahuldamise kui maakondliku konkurentsivõime ja
jätkusuutlikkuse tõusu kontekstis. Seepärast tuleb
maakonnaplaneeringu tulemused asetada riigi
regionaalpoliitika konteksti ja pakkuda
maakonnaplaneeringus omapoolsed meetmed
vajalike ruumimuutuste esilekutsumiseks.
23. Lõpetuseks
• Maakonnaplaneering peab olema piisavalt
ambitsioonikas, et mitte osutuda edaspidi
majandusarengu piduriks.
• Majanduslike mõjude hindamine võimaldab
kontrollida, et seatud ambitsioonid oleksid
majanduslikult põhjendatud ja toimiksid kasutoovalt
nii riigile kui eraettevõtjatele ning suurendaksid
elanike üldist heaolu ja toimetulekut jätkusuutlikuna.
RUUMILISE PLANEERIMISE VÕLU ON
VALDKONNAÜLENE LÄHENEMINE!
24. Täname!
• Meie koostatud ekspertarvamus on kõigile avalikult kättesaadav
Siseministeeriumi kodulehel:
https://www.siseministeerium.ee/public/
Majanduslikud_mojud_maakonnaplaneeringute_keskkonnamoju_str
ateegilise_hindamise_labiviimisel.pdf
25. Esinejatest
• Rivo Noorkõiv on ettevõtjana tegutsenud alates 1998. aastast.
Ta on OÜ Geomedia juhatuse esimees ning konsultant. Rivo on
töötanud konsultandina alates 1996. aastast ja keskendunud
regionaalarengu ja avaliku halduse suunamise ning uurimise
teemadele.
Kontaktinfo:
+372-5132414,
rivo@geomedia.ee
• Kaur Lass on ettevõtjana tegutsenud alates 1997. aastast. Ta on
OÜ Head juhatuse liige, planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant.
Kaur on konsultandina töötanud alates 1995. aastast ja osalenud
enam kui 400 planeeringu koostamisel planeerija, projektijuhi või
KSH eksperdina.
Kontaktinfo:
+372-5083906,
kaur.lass@headandlead.com