Kaur Lass ettekanne Muuga sadamas toimunud seminaril "Elukeskkond ja ettevõtlus – probleemid ja lahendused" 22.03.2012

1. SADAMA PLANEERIMISE JA
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ERIPÄRAD
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert
Arhitekt, MA

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2012; illustratsioon AS Entec Eesti ja OÜ ARS Projekt 2003
SADAMA PLANEERIMISE SISULINE KEERUKUS SEISNEB:
• HUVIDE ERINEVUSES (SADAMA OMANIK/OPERAATOR, SADAMA
KASUTAJAD – SH SEAL TEGUTSEVAD ETTEVÕTTED, RIIK LÄBI
ERINEVATE AMETKONDLIKE HUVIDE, KOHALIK OMAVALITSUS,
REISIJAD, KAUBA VEDAJAD, NAABRID JNE);
• LOGISTIKA TOIMIMISE TAGAMISES (SH VÄLJAPOOL SADAMA ALA);
• OHUTUSE TAGAMISES (SH NAABRUSES OLEVATEL ALADEL);
• SADAMA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE MAAKASUTUSE
FUNKTSIOONIDE OMAVAHELISES KOKKU SOBITAMISES.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/

3. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
MENETLUSE KEERUKUS SADAMA PLANEERIMISEL SEISNEB:
• DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE DELEGEERIMISE KEERUKUSES
(vt slaidid tagapool);
• AJAMAHUKAS MENETLUSE ERIKORRAS;
• SEADUSTE VASTUOLULISUSES. TULENEVALT SEADUSTE
MUUTMISEST (NT PLANEERIMISSEADUS, SADAMASEADUS,
LOODUSKAITSESEADUS) ON SADAMA LOOGILISEKS
PLANEERIMISEKS MITMEID TAKISTUSI.

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
RT I 2004, 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 67,
414; 2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010, 8,
37; 19, 101; 24, 115; 29, 151; 21.03.2011, 4, 29.12.2011, 1 (oran!iga on toodud
peale 2009 suve muutunud seaduse tekst, mis muutis senist planeerimiskorda)
§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi
ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
(3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on
demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv,
funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult
arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna
arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
EDUKA PLANEERIMISPROTSESSI EELDUSEKS ON OMAVALITSUSE TAHE
SADAMAT PLANEERIDA JA SADAMA TOIMIMISE TAGAMISEKS ERINEVAID
HUVE TASAKAALUSTADA. SEE ON OLULINE, SEST SADAMATE RAJAMINE
JA KÄIGUS HOIDMINE ON VÕIMALIK VÄHESTES KOHTADES.

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
OLULISED KÜSIMUSED:
1. MIS ANNAB SADAM KOHALIKULE KOGUKONNALE?
2. KUIDAS RIIK/OMANIK JAGAB OMA KASU SADAMAST KOHALIKU
OMAVALITSUSEGA (KOV)?
3. KUIDAS KOV ARVESTAB RIIGI HUVI TAGADA RIIKLIKULT TÄHTSATE
SADAMATE TOIMIMINE?
KOV KASU VÕIB OLLA NÄITEKS:
1. TÖÖKOHAD (= MAKSUTULU KOV EELARVESSE);
2. PÄÄS MAALT MERELE JA VASTUPIDI (ERITI VÄIKESADAMATE KORRAL);
3. LOGISTIKA KORRALDAMISE VAJADUS OMAVALITSUSE OSADE VAHEL
(VIIMSI MANDRIOSA JA SAARED) JNE.
SADAMA OMANIKUL (OPERAATORIL) JA RIIGIL ON SADAMATE PUHUL
REEGLINA ROHKEM (ÄRI)HUVE KUI OMAVALITSUSEL.

6. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
VÕTMEKÜSIMUSED:
1. KUIDAS SADAMA OMANIK SAAB PLANEERIMIST KOV JAOKS
LIHTSUSTADA?
2. MIS ON KOV JA SADAMA OMANIKU ÜHISHUVI?
NB! SADAMA-ALA PLANEERIMINE SAAB TÄNASTE SEADUSTE JÄRGI
OLLA EDUKAS VAID SIIS KUI KOV JA ARENDAJA (OMANIK/OPERAATOR)
TEEVAD SEDA KOOS JA TEINETEISE HUVE MÕISTES.

7. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(5) Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist
korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Võimaluse korral ühendatakse
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise
menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele
kehtestatud nõuded.
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) EESMÄRK ON
NÄIDATA OTSUSTAVALE ORGANISATSIOONILE (RIIGILE,
OMAVALITUSELE) TEMA VÕIMALIKKE STRATEEGILISI VALIKUID JA
KAVANDATAVA TEGEVUSE ELLUVIIMISE VÕIMALIKKE MÕJUSID.
KSH ARUANNE PEAB VÄLJA TOOMA VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE
LEEVENDAMISE VIISID. HÄSTI KOOSTATUD KSH ARUANNE ON
PLANEERINGUSSE KESKKONNATINGIMUSTE SEADMISE ALUSEKS.

8. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
§33 defineerib KSH kohustuslikkuse:
lg 1: KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne
strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument:
p 2) on ... üldplaneering
p 3) on detailplaneering, mille alusel kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus
on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4
sätestatust;
§35 defineerib KSH algatamise põhimõtted:
lg 1: Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja algatab KSH üheaegselt
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.
KOV SAAB PRAKTIKAS KSH VAJADUST DETAILPLANEERINGU
ALGATAMISEL KAALUTLEDA VAID JUHUL, KUI TEAB JUBA ETTE TÄPSELT
MILLISEID TEGEVUSI SADAMAS KAVANDATAKSE.

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
VÕIMALUS: PLANEERINGU JA PROJEKTI ELLUVIIMISE MÕJU
HINDAMIST (KSH + KMH) ON PRAKTIKAS VÕIMALIK ÜHENDADA.
SEE EELDAB PLANEERINGU KOOSTAMISE AJAL KÜLLALTKI
DETAILSETE PROJEKTIDE OLEMASOLU, SEEGA SEE EI OLE ALATI
MÕISTLIK. KÜLL AGA VÕIB SEE VAHEL TAGADA AJAVÕIDU.
SEDA ON TEHTUD NÄITEKS TALLINNAS VANASADAMA NAABRUSES. AS
ENTEC (NÜÜD AS ENTEC EESTI) POOLT HINNATI SEAL KOOS NII
PLANEERINGU ELLUVIIMISE KUI KA KALDAKINDLUSTUSE PROJEKTI
RAJAMISE KESKKONNAMÕJU.

10. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, Fotod: AS Tallinna Sadam koduleht ja Kaur Lass
PARADOKS: SEADUSTE KOOSMÕJUL PEAB TÄNA SADAMA
PLANEERIMIST PLANEERIMA ENNE PLANEERINGU ALGATAMIST.

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
SELLEKS TULEB PLANEERINGU LÄBI VIIJATEL OMAVAHELISES
KOOSTÖÖS (ENNE SADAMA PLANEERINGU ALGATAMIST) VASTATA
JÄRGMISTELE KÜSIMUSTELE:
1. MIS ON PLANEERINGU EESMÄRK?
2. MILLISED ON ERINEVATE OSAPOOLTE OTSESED JA KAUDSED
HUVID? KAS NEED ON ÜHENDATAVAD? KUI JAH, SIIS MILLINE ON
KÕIGI JAOKS VÕITU KAASA TOOV LAHENDUS?
3. MILLISED ON OSAPOOLTE ROLLID? KES TÄPSELT MIDA TEEB JA
KUIDAS TEGEVUSI IGAPÄEVASELT KOORDINEERITAKSE?
4. KUIDAS EHITATAKSE ÜLES PLANEERINGU AVALIKUSTAMISE
STRATEEGIA? KUIDAS KORRALDATAKSE TEAVITUSTEGEVUS?

12. © Kaur Lass ja Valdeko Palginõmm 2000
PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.
Käsiraamat “SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
HALDUSMENETLUSE SEADUS
§56 Haldusakti põhjendamine
(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema
kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
(2) haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused,
millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
RIIGIKOHUS ON OMA OTSUSES LEIDNUD[1], ET KIRJALIKU
MOTIVEERIMISE EEMÄRK ON KA HALDUSORGANI
ENESEKONTROLLI TAGAMINE. KIRJALIKU PÕHJENDAMISE NÕUE
SUNNIB HALDUSORGANIT OTSUSE POSITIIVSED JA NEGATIIVSEID
MÕJUSID NING TEHTAVAT VALIKUT PÕHJALIKUMALT LÄBI
MÕTLEMA.
[1] RKHKo 14.10.2003 nr 3-3-1-54-03

14. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
HALDUSMENETLUSE SEADUS
§4 Kaalutlusõigus
(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda
otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
(2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi
ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud
huve.
§5 Vormivabadus ja eesmärgipärasus
(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt
ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
(5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
SEEGA ON MÕISTETAV, ET PLANEERINGU ALGATAMISE EEL PEAB
TEADA OLEMA, MIDA PLANEERIMINE ENDAGA KAASA VÕIB TUUA. KUI
AGA PLANEERING ON JUBA ALGATATUD TULEB TAGADA SELLE
MENETLEMISE KIIRUS.

15. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on
kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 juhul).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud
isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise
eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
(3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega
sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas
avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt
ühendatud.

16. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, kaart: AS Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§10 Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine
(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Planeeringu
koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu
koostamise algatamisest keelduda.
(5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.
(6) Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks
üleandmiseks käesoleva paragrahvi lg 8 p1 nimetatud tegevuse ulatuses (ehk
planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise ulatuses).

17. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§10 Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine
(61) Detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi
detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui:
1) planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering;
2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut;
3) planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle
kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või
loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal;
4) planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis looduskaitseseaduse
tähenduses;
5) planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav
maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas;
7) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks;
8) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse
kavandamiseks.
SEEGA PRAEGUNE PLANEERIMISSEADUSE REDAKTSIOON ON
SUURENDANUD OMAVALITSUSE OTSUSTUSÕIGUST JA VÄLISTAB
SADAMA OMANIKU POOLT DETAILPLANEERINGU SISU DIKTEERIMISE.

18. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
RAHASTAMINE JA ALGATAMINE TULENEVALT KOHTUPRAKTIKAST
Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2010. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-26-10
tulenevad kolleegiumi järgmised põhiseisukohad:
1) detailplaneeringuga kavandatavate teede ja tehnovõrkude rajamise ning
finantseerimise küsimused tuleb reeglina lahendada detailplaneeringu
algatamisel;
2) juhul, kui kohalik omavalitsus ja planeeringu taotleja kokkulepet ei saavuta ning
kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused EhS §-st 13 tulenevate kohustuste
täitmiseks, on õiguspärane jätta planeering algatamata;
/.../
5) kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate
tööde tegemise ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel;
6) juhul kui EhS §-s 13 nimetatud tööde teostamise ja rahastamise kohustus lasub
kohalikul omavalitsusel, kuid planeerimismenetluse kestel ilmnevad ettenägematud
objektiivsed asjaolud, mis välistavad valla kohustuse täitmise, võib detailplaneeringu
kehtestamata jätmine olla põhjendatud ja õiguspärane;
7) planeeringu kehtestamata jätmise otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud;
8) eelnimetatud asjaoludel planeeringu kehtestamata jätmine võib kaasa tuua
kohustuse hüvitada planeeringu taotleja poolt kantud põhjendatud kulutused.
Kolleegium leiab, et need seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas.[1]
[1] RKHKo 28.10.2010 nr 3-3-1-37-10

19. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§10 Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine
(7) Detailplaneeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et
planeeringu koostamisele tuleb asuda.
(8) Planeeringu koostamise korraldamine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine;
2) planeeringu koostamise juhtimine;
3) kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine.
NB! PLANEERIJA/PROJEKTEERIJA KOOS SADAMA OMANIKUGA EI SAA
ILMA KOV SOOSIVA SUHTUMISETA MIDAGI TEHA!
SADAMA ARENDAMISEL SAAB EDU SAAVUTADA VAID SADAMA
OMANIKU (SADAMA OPERAATORI JA SEAL TEGUTSEVATE
ETTEVÕTJATE), KOHALIKU OMAVALITSUSE, PLANEERIJA JA KSH
EKSPERDI KOOSTÖÖS. NEED OSAPOOLED PEAVAD ÜHISELT
TEGUTSEMA JA SUUTMA OLLA AVALIKKUSE JA AMETKONDADE EES
ÜHTSE ASJA EEST VÄLJAS.

20. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§16 Koostöö planeeringute koostamisel
(3) Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse
määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on
kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 10 lg 6 1
sätestatud juhtudel (sh puudub kehtestatud üldplaneering või seda soovitakse
muuta; planeering koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle
kaitsevööndis; planeering koostatakse ranna või kalda piiranguvööndis;
planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-
ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas; planeering koostatakse olulise ruumilise
mõjuga objekti kavandamiseks; planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks).

21. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
PLANEERIMISSEADUS
§16 Koostöö planeeringute koostamisel
(6) Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid
planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeeringu koostamist
korraldav kohalik omavalitsus nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise
päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või
ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.

22. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TAGAMAKS EDUKAT PLANEERINGU MENETLEMIST, PEAB
PLANEERINGU OSAPOOLTEL OLEMA SELGE ARUSAAM, KUIDAS
EHITATAKSE ÜLES AVALIKKUSEGA SUHTLEMISE STRATEEGIA.
AVATUD ÜHISKONNAS MÄÄRAB MEEDIA INIMESTE ARVAMUST VÄGAGI
SUURES ULATUSES! KORD MEEDIASSE SATTUNUD VÄÄRINFO
ÜMBERLÜKKAMINE ON VÕIMALIK AGA SELLE HIND ON VÄGA KÕRGE.
REEGLINA KULUB SELLELE KA PALJU AEGA.

23. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
AVALIKKUSEGA SUHTLEMISE STRATEEGIA ALUSEKS SAAB OLLA
PLANEERINGU TEGELIK SISULINE EESMÄRK. AVALIKUSTAMISE
STRATEEGIA ELLUVIIMISE EDU ALUSEKS ON OSAPOOLTE KOOSTÖÖ
JA KOORDINEERITUD TEGEVUS.
OMAVALITSUS JA ARENDAJA PEAVAD SELLEKS OLEMA KOGU
PLANEERIMISPROTSESSI VÄLTEL KOOSTÖÖPARTNERID, KES AJAVAD
ÜHIST ASJA, ÜHISTES HUVIDES NING AVALIKKUST TEADLIKULT
KAASATES.

24. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
EHITUSÕIGUSE GARANTEERIB KORREKTNE PLANEERIMISPROTSESS.

25. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS SADAMA PLANEERIMISE ERIPÄRADEST:
§17 Planeeringu kooskõlastamine
(2) Enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab
planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus:
6) detailplaneeringu – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede
Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga kavandatakse
avaliku veekogu koormamist ehitisega.

26. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS SADAMA PLANEERIMISE ERIPÄRADEST:
§161 Avalikku veekogusse ehitise kavandamise lubamine
(1) Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu käesoleva seaduse § 18
kohaseks vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.
(2) Kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule käesoleva seaduse
§ 17 kohaselt antud kooskõlastused saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud loa andmise otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Enne
loa andmise otsustamist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida
Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt,
Muinsuskaitseametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt täiendavat seisukohta.
(3) Põhjendatud juhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus loa andmisest
keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui avalikku
veekogusse planeeringuga kavandatav ehitis:
1) on vastuolus riigi julgeoleku huvidega;
2) on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega;
3) häiriks lennuliiklust või laevateel laevaliiklust.

27. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§17 Planeeringu kooskõlastamine
(3) Teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse
määrab:
2) üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavale
detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta
puudub kehtestatud üldplaneering, – maavanem;
3) kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik
omavalitsus.

28. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, fotod Kaur Lsss
PLANEERIMISSEADUS
§18 Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek
(1) Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab
planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik
omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele
ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele
õigusaktidele.

29. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUI JÕUTAKSE PLANEERINGU KEHTESTAMISENI, ON SOOVITATAV
KEHTESTAMISE OTSUSES LAHTI KIRJUTADA KUIDAS OSAPOOLI
KAASATI JA MILLINE ON ANTUD JUHUL AVALIK HUVI HUVI.
HILJEM ENDA KAISMISEKS ON MÕISTLIK PLANEERIMISPROTSESS
HÄSTI DOKUMENTEERIDA (MEMOD, PROTOKOLLID, KOKKULEPPED,
LEPINGUD, SALVESTUSED, AJALEHEKUULUTUSED, TEATED, KIRJAD
JMS). NEED OSUTUVAD VAJALIKUKS JÄRELEVALVE KÄIGUS JA
VÕIMALIKE VAIDLUSTE KORRAL.
VÄGA HÄSTI TEEB SEDA NT VIIMSI VALD.

30. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
SADAMATE MAAKASUTUST SAAB EDUKALT PLANEERIDA, KUI ON
OLEMAS HEA OMAVALITSUSE, PLANEERIJA, KSH EKSPERDI JA
SADAMA OMANIKU KOOSTÖÖ. OHTUDE JA RISKIDE TÕTTU PEAB
SELLIST PROTSESSI ÜLES EHITADES OLEMA ISE VÄGA KORREKTNE,
SIIS ON SAAVUTATAV KA EDU HILISEMATE VAIDLUSTE KORRAL.
IGA SADAM JA IGA PLANEERINGU KOOSTAMISE HETK ON ERINEVAD
(NB! MEIL MUUTUVAD SEADUSED PIDEVALT!). SEEGA AINULT TEADLIK
TEGUTSEMINE ON SIIN EDU VÕTI!
"The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi

31. OÜ Head
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.ee

32. OÜ Head missioon on suunata meie
kliente teadlikule ja ratsionaalsele
tegutsemisele, et aidata neil saavutada
kiireimal viisil oma eesmärki.