Sissejuhatus planeerimisse. Milline on ettevõtluse ja planeerimise seos?1. MIS ON PLANEERING? MIS ON PLANEERIMINE?
SISSEJUHATAV LOENG PLANEERIMISEST
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant
Arhitekt, MA
3. ©KaurLass,OÜHead2014
Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on
demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja
integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu
kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku,
sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu
pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Kaasaegse ruumilise planeerimise aluspõhimõtted määrab
Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta ehk
Torremolinose harta (inglise keeles: European regional/spatial
planning Charter. Torremolinos Charter), mis kiideti heaks 1983.
aastal Euroopa Nõukogu liikmesmaade planeeringuministrite
konverentsil. Harta põhimõtetest juhindub Eesti ka Eesti
planeerimisseadus.
4. Skeem: Kaur Lass Ingvar Villido joonistatud skeemi alusel
Minevik Tulevik
Olevik
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
Planeeritud sündmus
©KaurLass,OÜHead2014
PLANEERIMINE ON (TULEVIKKU SUUNATUD)
TEADLIKE VALIKUTE TEGEMINE.
7. ©KaurLass,OÜHead2014
VISIOON – TEATAVAKS AJAKS SAAVUTADA
SOOVITAV TULEVIKUPILT.
Visioon on üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks
planeeritav ala või ettevõte või organisatsioon soovib mingi
konkreetse aja (nt 10, 20, 25 aasta) jooksul saada. Visioon
keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal
inimestel ühte moodi aru saada tegevuse lõppeesmärgist.“
Allikas: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Visioon
9. Lihtne praktiline tõde on, et teades eesmärki saab selle suunas liikuda.
See kehtib nii inimese, organisatsiooni, kui riigi puhul. Ainult, et
organisatsioonis või riigis peab, keegi esmalt idee välja pakkuma ja
selle teistele nö “maha müüma”. Ja seda seejärel seda oma käitumist
eeskujuks tuues asuma ka ellu viima.
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav
idee
Muudatuse teke
ühiskonnas
Teadlik tegutsemine
©KaurLass,OÜHead2010
10. ©KaurLass,OÜHead2012
MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ÕIGEID TEADMISI.
Seega planeeringute läbi saab kujundada teadmise, milline
peaks planeeritav ala konkreetseks ajahetkeks olema. Visioon,
tuleb kokkuleppida ja viia ühiskonnani.
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav
idee
Muudatuse teke
ühiskonnas
11. Ruumilise arengu visioon on:
• kirjeldus sellest, millist ruumi (ja selle struktuuri) soovitakse
planeeritava alal saavutada;
• töövahend, mis võimaldab teadlikult tegutseda planeeringu
sõnastamisel;
• töövahend, mis toetab peale selle kokkuleppimist ruumilise
planeerimise alaseid koostööprotsesse ja toimib peale selle
loomist kiiret otsuste langetamist võimaldava vundamendina. St
visiooni tundmine ja sellest ühtemoodi arusaamine võimaldab
igapäevaste valikute tegemist ruumilise arengu suuna üle.
Visiooni kokku leppimise eesmärk on võimaldada tegutseda
arengu suunamisel samalaadsete üldpõhimõtete nimel. See
on eriti oluline kui meie kasutuses on piiratud (aja-, inim- ja
raha-)ressurss.
VISIOONI OLULISUS.
.
©KaurLass,OÜHead2014
14. IGA JAHIMEES TEAB, ET EDUKAKS LOOMA
KINNI PÜÜDMISEKS ON VAJA VALIDA ÕIGED
VAHENDID JA TEGEVUSSTRATEEGIA.
SELLEKS PEAB AGA TEADMA MIDA/KEDA
PÜÜAD!
HIIRELÕKSUGA EI SAA PÜÜDA ELEVANTI JA
ELEVANDIPUURIGA HIIRT!
IDEE = LÄHME HIIRE JAHILE
VISIOON = PÜÜAME PÜHAPÄEVAKS HIIRE
KINNI
PLAAN = OSTAME MÕNEL TÖÖPÄEVAL
HIIRELÕKSU JA PANEME SELLE ÜLES NING
OOTAME KUNI HIIR SINNA KINNI JÄÄB
©KaurLass,OÜHead2009
18. SEIRE = LÕKS ON ÜLEVAL, VAATAME MIS
JUHTUB.
SELGUB, ET HIIR EI TUNNE TÜHJA
HIIRELÕKSU VASTU HUVI.
UUS IDEE = HIIR TULEB LÕKSU MEELITADA.
TÄIENDATUD PLAAN = PANNA LÕKS ÜLES
KOOS JUUSTUGA
UUS TEGUTSEMINE = PANEME LÕKSU
ÜLES JA JUUSTU LÕKSU NII, ET JUUSTU
PUUDUTAMISEL JÄÄKS HIIR LÕKSU KINNI
SEIRE = PLAAN TOIMIB!
©KaurLass,OÜHead2009
20. MIS ON PLANEERIMISE EESMÄRK?
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE TULEVIKKU SUUNATUD VALIKUID.
©KaurLass,OÜHead2014,illustratsioon:ASEntecEesti
23. ©Siseministeerium2014
EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM JA PLANEERIMISTASANDID
RUUMILISE ARENGU STRATEEGIA
ÜLERIIGILINE PLANEERING:
Kas ja mis piirkonnas peaks asuma ooperiteater?
MAAKONNAPLANEERING
Millised asukohad ooperiteatrile Harjumaal sobiks?
ÜLDPLANEERING
Kuhu ooperiteater Tallinnas kavandada?
DETAILPLANEERING
Milline on hoone maht, juurdepääsud ja rajamise
tingimused?
MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
24. Majanduse jätkusuutlikkus ja ettevõtluse olemasolu ning edukas toimimine
on riigi eksisteerimiseks ääretult vajalikud. Ettevõtlike ja töökate
inimesteta riik hääbub, sest ettevõtlusest tulenevad maksud
(ettevõtlusmaksud ja tööjõumaksud) on riigi ülalpidamise kulude katmise
peamiseks allikaks. Riik saab ettevõtlus suunata ennekõike läbi
maakonnaplaneeringute. Kohalik omavalitsus saab seda teha läbi üld- ja
detailplaneeringute.
Ettevõtlusest laekuvatest maksudest vaid väike osal läheb otse kohalike
omavalitsuste eelarvetesse. Ettevõtlus on kohalike omavalitsustega (loe
asukoha territooriumiga) läbi maksude Eestis hetkel vähe seotud.
MEIE JÄTKUSUUTLIKKUS
©KaurLass,OÜHead2014
25. Riigieelarves moodustavad märkimisväärse osa ettevõtlusega nii otseselt kui kaudselt seotud
maksud. Sellisteks maksudeks on:
• juriidilise isiku tulumaks (ettevõtte dividendide jagamiselt makstav maks, millest ei saa osa
kohalikud omavalitsused, makstakse tervikuna riigi eelarvesse);
• üksikisiku tulumaks, mis on peamiseks aluseks nii kohaliku omavalitsuse tuludele kui ka
keskvalitsuse tuludele (ettevõtja maksab selle töötaja palgalt ja riik eraldab sellest kokkulepitud
osa omavalitsuste eelarvesse, makstakse ka avaliku sektori palgalt);
• sotsiaalmaks (ettevõtja maksab selle riigile töötaja palgalt ja see maks läheb tervikuna riigi
eelarvesse, sotsiaalmaksu makstakse lisaks ka avaliku sektoripalkadelt);
• käibemaks (sellega maksustatakse lõpptarbimist ja maks laekub riigi eelarvesse lõpptarbijale
kaupu ja teenuseid müüvate ettevõtete kaudu);
• aktsiisimaksud (seotud nt kütuste ja alkoholi müügiga, ka need ei lähe reeglina kohalike
omavalitsuste rahastamiseks kuigi kütuseaktsiisist tehakse eraldisi omavalitsustele kohalike teede
korrashoiuks);
• ressursimaks ja keskkonnakasutuslubadega seonduvad maksud (ressursimaks laekub
osaliselt kohalike omavalitsuste eelarvesse);
• maamaks (ei ole otsene ettevõtlusmaks, kuid seda maksavad ettevõtted, mis on maaomanikud
ja see maks läheb 100% kohalike omavalitsuste eelarvesse).
Neid makse on veel – nt tollimaks, raudtee kasutamisel infrastruktuuritasud, riigilõivud,
kohalikud maksud (näiteks reklaamimaks, tänavates sulgemise maks jms, mis laekuvad
omavalitsuste eelarvesse) jne. Me vajame ettevõtlust riigi ülal pidamiseks!
MILLISEID MAKSE MAKSAB ETTEVÕTJA?
©KaurLass,OÜHead2014
26. KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD)
VALIKUID/OTSUSEID.
Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006
Minevik Tulevik
Olevik
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
Planeeritud sündmus
©KaurLass,OÜHead2012
27. "The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi
Ajalugu ei saa me muuta, küll aga saame praegu
luua praegusel hetkel eeldusi paremaks tulevikuks!
©KaurLass,OÜHead2014
29. OÜ Head missioon on luua praktikas
hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.
Meie eripäraks on see, et me mõtleme ja
tegutseme teie äriplaani või planeeringut
luues kui ettevõtja.