Transpordi kavandamine maakonnaplaneeringutes - Kaur Lass, OÜ Head

KUIDAS JÕUDA RIIGI
RUUMILISE ARENGU VISIOONIST
ASUKOHA PLANEERIMISENI?
MAAKONNAPLANEERING, KUI TÖÖVAHEND
TRANSPORDI PLANEERIMISEKS
TTÜ 21.09.2012, 10.10.2013 ja 26.09.2014
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA

© Kaur Lass, OÜ Head 2012
MIS ON PLANEERIMINE?

Minevik Tulevik
Skeem: Kaur Lass Ingvar Villido joonistatud skeemi alusel
Olevik
Planeeritud sündmus
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
PLANEERIMINE ON (TULEVIKKU SUUNATUD)
TEADLIKE VALIKUTE TEGEMINE.

MIS SAAB OLLA RUUMILISE ARENGU LÄHTEKOHAKS?

MIS ON PLANEERIMINE? KUIDAS SEE KÄIB?
PLAAN
IDEE
SEIRE TEOSTUS

„VISIOON – SOOVITUD TULEVIKUPILT, MIDA
TAHETAKSE TEATAVAKS AJAKS SAAVUTADA.
Visioon on üldine või üksikasjalik kirjeldus sellest milliseks
planeeritav ala või ettevõte või organisatsioon soovib mingi
konkreetse aja (nt 10, 20, 25 aasta) jooksul saada. Visioon
keskendub tulevikule, et võimaldada suuremal hulgal
inimestel ühte moodi aru saada tegevuse lõppeesmärgist.“
Allikas: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Visioon

MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ESMALT ÕIGEID TEADMISI.
Teadmised on alati isikul. Ideed tulevad isiku kaudu. Kui üksikisik tahab
ühiskonnas, midagi saavutada, saab ta seda teha isiklike teadmiste
baasil ja oma isiklikku käitumist eeskujuks tuues.
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
ajaliselt teostatav idee
Muudatuse teke
ühiskonnas

Lihtne praktiline tõde on, et teades eesmärki saab selle suunas liikuda.
See kehtib nii inimese, organisatsiooni, kui riigi puhul. Ainult, et
organisatsioonis või riigis peab, keegi esmalt idee välja pakkuma ja
selle teistele nö “maha müüma”. Ja seda seejärel seda oma käitumist
eeskujuks tuues asuma ka ellu viima.
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
Muudatuse teke
ühiskonnas
Teadlik tegutsemine

MILLEGI SAAVUTAMISEKS ON VAJA ÕIGEID TEADMISI.
Seega planeeringute läbi saab kujundada teadmise, milline
peaks planeeritav ala konkreetseks ajahetkeks olema. Visioon,
tuleb kokkuleppida ja viia ühiskonnani.
Grupi käitumine
Isiklik käitumine
Suhtumine
Teadmised
raske
kerge
koheselt tulevikus
saavutamise
lihtsus
Muudatuse teke
ühiskonnas

VISIOONI OLULISUS
Ruumilise arengu visioon on:
• kirjeldus sellest, millist ruumi (ja selle struktuuri) soovitakse
planeeritava alal saavutada;
• töövahend, mis võimaldab teadlikult tegutseda planeeringu
sõnastamisel;
• töövahend, mis toetab peale selle kokkuleppimist ruumilise
planeerimise alaseid koostööprotsesse ja toimib peale selle
loomist kiiret otsuste langetamist võimaldava vundamendina. St
visiooni tundmine ja sellest ühtemoodi arusaamine võimaldab
igapäevaste valikute tegemist ruumilise arengu suuna üle.
Visiooni kokku leppimise eesmärk on võimaldada tegutseda
arengu suunamisel samalaadsete üldpõhimõtete nimel. See
on eriti oluline kui meie kasutuses on piiratud (aja-, inim- ja
raha-)ressurss.
.

VISIOONI TOIMIMINE
Teadlik eesmärgipärane tegutsemine toimib parimini kui
visiooni ja selle alusel defineeritud eesmärke mõistetakse
sarnaselt.
Visiooni realiseerimine eeldab, et inimesed mõistavad
seda ja soovivad end siduda selle elluviimisega. Selle
loomine on koostöö ja kokkuleppimise tulemus
VISIOON
Visiooni sõnastuse täpsustamine
KOKKULEPE
TEGUTSEMINE

PLANEERIMINE ON TULEVIKU KAVANDAMINE
PLAAN
IDEE
SEIRE TEOSTUS

MIS ON PLANEERIMISE EESMÄRK?
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE TULEVIKKU SUUNATUD VALIKUID.
Sealjuures on iga valiku jaoks olemas õige planeerimistasand.
© Kaur Lass, OÜ Head 2012, illustratsioon AS Entec Eesti

© Kaur Lass, OÜ Head 2012, skeem Siseministeerium 2012
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+

PLANEERIMISSEADUSE JÄRGI ON RIIGI POOLT KOOSTATAVATE
PLANEERINGUTE LIIGID:
1) üleriigiline planeering (alates 30.08.2012 kehtiv EESTI 2030+, vt
www.eesti2030.ee), mille ülesanne on anda riigi territooriumil ruumilise arengu
ja asustuse suunamise alused ja määrata muu hulgas ka üleriigilise
transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu
suunamise põhimõtted.
2) maakonnaplaneering, mille ülesanne on maakonna territooriumi arengu
üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate
infrastruktuuri objektide asukoha määramine. Maakonnaplaneeringut võib
koostada ka maakonna osale, teemaplaneeringuna või avalikule veekogule –
sh veetranspordi planeerimiseks.
Planeerimisseadus tagab selle, et planeerimine on avalik ehk selle
käigus on igaühel õigus kaitsta oma huvisid. Teid ja raudteesid ei saa
seega lihtsalt ehitama hakata vaid neid tuleb esmalt planeerida!

PLANEERIMISSEADUS
§ 7. Maakonnaplaneering
(3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on:
1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine;
3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga
ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste
tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel;
4) asustuse arengu suunamine;
...
7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning
rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine;
8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine;
9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste
määratlemine;
10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja
jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral
ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks
või kaitserežiimi lõpetamiseks;
12) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine;
13) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.

© Kaur Lass, OÜ Head 2012, kaart: Pärnu Maavalitsus
Maakonna planeering: Pärnu maakonnaplaneering

PLANEERIMISSEADUS
§291 Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringu koostamise erisused.
(1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis) käesoleva seaduse
tähenduses on:
1) riigimaantee;
2) raudtee;
3) torujuhe;
4) kõrgepingeliin.
(2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga.
Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.
(5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse
joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse. Joonehitise
asukohavaliku maakonnaplaneeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast
joonehitise asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud
üldplaneeringutesse.

Maakonna planeeringu teemaplaneering maantee trassi asukoha
määramiseks: Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "E67
Tallinn-pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”.
© OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011

Maakonna planeeringu teemaplaneering Rail Baltic raudtee trassi asukoha
määramiseks kolmes maakonnas.
© OÜ Head, skeem: www.railbaltic.info 2013

Maakonna planeeringu teemaplaneering Rail Baltic raudtee trassi asukoha
määramiseks kolmes maakonnas.
© OÜ Head, skeem ja koduleht: www.railbaltic.info 2014

MAAKONNAPLANEERINGUD ON UUENDAMISEL
2014 aasta seisuga on koostamisel kõikides maakondades uued
maakonnaplaneeringud.
Transpordiga seotud teemaplaneeringud integreeritakse koostatavatesse
maakonnaplaneeringutesse. Reeglina jäävad need kehtima lisaks koostatavale uuele
maakonnaplaneeringule, sest joonobjekti teemaplaneering on koostatud täpsemale
kaardile kui maakonnaplaneering.
Joonobjekti määrava teemaplaneeringu kaartide täpsusaste on sageli võrreldav
üldplaneeringuga ja need teemaplaneeringud kantakse üle ka üldplaneeringutesse.

© Kaur Lass, OÜ Head 2009, illustratsioon AS Entec Eesti
Üldplaneering linnaruumi ja
seal olevate teede
määramiseks: Tallinn,
Paljassaare ja Russalka
vahelise ranna-ala
üldplaneering

PLANEERIMINE ON TEADLIK TULEVIKU KAVANDAMINE
PLAAN
IDEE
SEIRE TEOSTUS

KES TEKITAVAD ÜHTSE PLANEERINGU ELLUVIIMISE?
INIMESED, KES OMAVAD SIDET
PLANEERINGUS KOKKU LEPITUGA

ÜKS OLULISEMAID SEIRE MEETMEID ON:
Madalama astme planeeringute üldisema astme
planeeringutele vastavuse kontroll:
Üleriigiline planeering > maakonnaplaneering
Maakonnaplaneering > üldplaneering
Üldplaneering > detailplaneering

MILLE ALUSEKS ON MILLINE PLANEERING?
• Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldiselt suunava
olemusega v.a maakonnaplaneering joonobjekti puhul, kus see on
joonobjekti ehk eelkõige maantee või raudtee või elektriliini või torustiku
projekteerimise aluseks.
• Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja
detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal.
• Tiheasustusaladel või üldplaneeringus määratud juhtudel võib olla
nõutud detailplaneering (siis ei väljastata projekteerimistingimusi, projekt
koostatakse detailplaneeringu alusel).
• Ehitamisele eelneb projekteerimine. Planeering projekti koostamise aega ei
määra, kuid projekteerimisele siduvaks lähtekohaks. Üldplaneeringu alusel
väljastatakse hajaasustuses projekteerimistingimused. Tiheasustuses ja
detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel toimub projekteerimine
otseselt kehtiva detailplaneeringu alusel (reeglina lisanõudeid projekti
koostamiseks hiljem enam esitada ei saa).

EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM JA PLANEERIMISTASANDID
RUUMILINE STRATEEGIA
ÜLERIIGILINE PLANEERING
MAAKONNAPLANEERING
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
KOV TASAND RIIKLIK TASAND

PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
Planeeringuga määratavad tingimused peavad olema seadusega kooskõlas,
kuid nende seadmiseks võib teha ettepanekuid igaüks.
Nende määramise lähtekohad on näiteks:
1) Visioon;
2) Tehnilised nõuded või tingimused ja ka tellija vajadused (riik, KOV);
3) KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed;
4) Avalikkuse poolt esitatud ettepanekud ja soovid;
5) Kooskõlastajate poolsed ettepanekud ja tingimused jne.
© OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011

PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:
1. Seadustest tulenevad tingimused.
2. Planeeringuga määratavad tingimused:
a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid
määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud
ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed eritingimused
ja ehitusreeglid, elamu kaugus krundi piirist või maanteest, detailplaneeringu
kohustusega alade ja juhtude määramine jne).
c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemusel
kokkulepitud keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed.

PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses sellele
planeeringu liigile seatud eesmärkidele reguleerida niipalju, kui on vaja
selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides
muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist
pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.

PLANEERING ON VÕIMALUS!
Riiklike taristute (sh teed ja raudtee) puhul kehtib reegel, et mida täpsemalt riik
väljendab oma soove, seda parem on ka kohalikel omavalitsustel ja maaomanikel
oma plaane teha. Joonobjekte käsitlevad maanteede teemaplaneeringud on
toonud palju selgust kuidas riigi huvides vajalike tee maa-alasid reserveerida.
© OÜ Head, plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2011
Tahkuranna ÜP algversioon Via Baltica teemaplaneering Tahkuranna ÜP pärast

SAMAS TARISTUID EI TOHIKS VAADELDA LAHUS MUUST!
Tee võib olla inimesi ühendav, luues
võimaluse liikuda soovitud punkti.
Tee jm taristu kavandamisel on vaja teada muu
hulgas vastuseid järgmistele küsimustele:
1) Mis on selle rajamise tegelik eesmärk (nö
visioon või suurem eemärk – nt tagada
Eestile rahvusvahelised ühendused või
energeetika julgeolek);
2) Kas see on parim lahendus (nt raudtee vs
sõidutee või elektriliin vs kohalik tootmine ja
sõltumatu elektrivarustus a la Naissaar);
3) Kes ja kui palju seda kasutaks (mis tasemel
see peab olema);
4) Kui pikaks ajaks ja millist kasutatavat
tehnikat ja tehnoloogiat silmas pidades
seda rajatakse (mis on tasuvusperiood)
... jne.

OPTIMAALSUSE TAGAB TERVIKLIK LÄHENEMINE
Maakonnaplaneeringuid saab koostada nii
kogu maakonnale tervikuna kui
teemaplaneeringutena. Viimasel ajal tehakse
Eestis sageli maakonnaplaneeringute
teemaplaneeringuid, kuid tervikpilti ei omata.
Maakonnaplaneeringu eesmärk peaks
olema riiklikult tähtsad taristud ja objektid
siduda konkreetse asukohaga, arvestades
riiklike huve tervikuna. Vaid ühe huvi
eelistamine võib viia asustuse või Eesti
elatavuse hävitamiseni (a la Natura alade üle
võtmise kampaania, kus need seoti
looduskaitsega ja tekitati ulatuslikke piiranguid,
nt ei lase olemasolevaid teid laiendada).

Kõik kogu maakonda tervikuna käsitlevad maakonnaplaneeringud Eestis
on hetkel üle 10 aasta vanad. Täna on siiski kõigis maakondades
koostamisel juba uued planeeringud.
Kehtiva üleriigiline planeeringu Eesti 2030+ kontekstis tuleb riigil optimaalsuse
tagamiseks siduda riigi huvid (riiklikult tähtsate teede, raudteede ja tehniliste
taristute paiknemine, vajalikud objektid) konkreetsete asukohtadega
arvestades iga maakonna arenguvisiooni.
Maakonnaplaneeringu tasandil saab lisaks anda ka seisukohad kuidas
erinevad omavalitsused on seotud toimepiirkondade (tööjõuareaalide)
keskustega, määratleda kus olemasolevaid teid ja raudteesid vajadusel
õgvendada, kirjeldada täpselt kuidas vältida või leevendada tehnilise ja
rohelise taristu konflikte jne.
Optimaalsus tekkib aga vaid siis, kui tajutakse suuremat tervikut!

Toimepiirkonna sees peab olema transport (linna lähitagamaal ja linnades
peab selleks saama ühistransport) korraldatud nii, et töötav inimene pääseks
hõlpsalt tööle ja koju. Maakonnaplaneeringud võimaldavad selleks luua
vajalikud kokkulepped ja määrata vajaliku infrastruktuuri asukohad (näiteks
määrata rongipeatused, kus toimiks pargi ja reisi süsteem nagu näiteks
stiihilisel kujul juba toimib Aegviidu täna).
Transpordi korraldamisel peab fookuses olema kodaniku igapäevane liikumise
toimepiirkonnas. Algselt oli toimepiirkonna asemel kasutusel tööjõuareaali
mõiste – ala mille piires inimesed liiguvad tööle ja koju. Mõiste laiendamine
kerkis päevakorda lähtuvalt sellest, et lisaks töötajatele liiguvad igapäevaselt
ka õpilased, lapsi lasteaeda toimetavad vanemad jt. Samuti liigume me kõik
oma kodukoha lähedal teenuste järgi teatava piirkonna sees, väljudes sellest
harva. Selline laiem ala, mille piires on tööle ja koju liikumine, teenuste
kättesaadavus jms oluline nimetatigi toimepiirkonnaks. Need koonduvad
tänapäevases ühiskonnas ümber linnaliste keskuste.

Maakonnaplaneeringuid uuendades tuleb eelmisest korrast enam vaadata üle
maakonna ja valla aga ka riigi piiride. Eriti transpordi planeerimise osas. Eestis
on seni oldud liigselt piiride kesksed. Riik on aga samas väike ja inimesi vähe.
Väljakutseks on:
Kas me suudame
pöörata fookuse riigi
tulusid soosivatele ja
inimeste heaolu
parandavatele
meetmetele
(sh säästlikule
transpordikorraldusele,
mis arvestab asustus
püsimist ja ettevõtlust
soosivate teguritega)?

Väljakutse edukaks lahendamiseks on vajalik nii planeerijate, transpordi
korraldajate, ettevõtete kui ka KSH ekspertide oskust näha detailide
lahendamise foonil tervikut!
Väljakutseks on:
Kas me suudame
pöörata fookuse riigi
tulusid soosivatele ja
inimeste heaolu
parandavatele
meetmetele
(sh säästlikule
transpordikorraldusele,
mis arvestab asustus
püsimist ja ettevõtlust
soosivate teguritega)?

KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD)
VALIKUID/OTSUSEID.
Minevik Tulevik
Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006
Olevik
Planeeritud sündmus
Ehitus- ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed

"I try to learn from the past, but I plan for the future by focusing
exclusively on the present. That's were the fun is." - Donald Trump
Ajalugu ei saa tagasi. Tänane sild ei saa olla koopia
100 aastat vanast sillast, sest maailm on muutunud!
Hetkel saab aga luua läbi planeerimise
silla paremasse homsesse.

OÜ Head
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com

OÜ Head missioon on luua praktikas
hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.
Oled oodatud järgima meid Facebookis:

Transpordi kavandamine maakonnaplaneeringutes - Kaur Lass, OÜ Head

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (12)

Plus de Kaur Lass

Plus de Kaur Lass (11)

Transpordi kavandamine maakonnaplaneeringutes - Kaur Lass, OÜ Head