Ce diaporama a bien été signalé.
Le téléchargement de votre SlideShare est en cours. ×
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Publicité
Prochain SlideShare
Mulla koostis
Mulla koostis
Chargement dans…3
×

Consultez-les par la suite

1 sur 51 Publicité
Publicité

Muld

  1. 1. PEDOSFÄÄR Koostanud Vaike Rootsmaa, täiendanud Elle Reisenbuk Tartu 2008
  2. 2. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
  3. 3. Murenemise tähtsus looduses • Tekivad setted • Tekib muld • Muutub pinnamood Erosioon ja murenemine koos loovad huvitavaid pinnavorme.
  4. 4. Murenemist põhjustavad tegurid: temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine Bioloogiline murenemine
  5. 5. Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. • Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. 1 kuup, 6 tahku 8 kuupi, 48 tahku 64 kuupi, 384 tahku V= 1m³ V= 1m³ V= 1m³ S= 6m² S= 12m² S= 24m² 0 10 20 30 40 50 60 70 6 12 24 kogupindala osakestearv
  6. 6. • Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. • Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. • Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes.
  7. 7. Füüsikalise murenemise tulemusena muutub kivim väiksemateks osadeks.
  8. 8. Keemiline murenemine Keemiline murenemine e. porsumine, selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid ioonid lahustunud lahustunud kujul jämedad setted ioonid kivimi lagunemine kvarts jm setted o o k e a n i muundumine happed, hapnik peened settedsavi jt sekundaarsed mineraalid
  9. 9. • Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. • Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. • Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. • Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne.
  10. 10. Leostumise näiteks on karstumine – nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Balcarka karstikoobas Moraavias Tšehhis. Foto: Urmas Tartes.
  11. 11. Aggteleki karstikoopad Ungaris
  12. 12. Keemilised reaktsioonid • Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad • Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to ) – so liitumine hapnikuga (+O2) • Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali koostisse • Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk- konnas happeks ja aluseks
  13. 13. Porsumine vihmametsades – punakas toon tingitud rauasisaldusest
  14. 14. MULD Muld teiste sfääride hulgas LITOSFÄÄR HÜDROSFÄÄR BIOSFÄÄRATMOSFÄÄR M ullaõhk Varis ja organism idKivim idja m ineraalid M ullavesi Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
  15. 15. Mulla definitsioone Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli).
  16. 16. MULLA KOOSTIS VEDEL OSA 25% ANORGAANILINEORGAANILINE ORGANISMID HUUMUS KIVIMID MINERAALID TAHKE OSA 50% GAASILINE OSA 25% Mulla profiilMulla horisont
  17. 17. Mulla osa bioloogilises aineringes taimtoiduline loom kiskjataim lagundaja mulla huumus orgaaniline aine minerali- seerumine
  18. 18. Mullatekketegurid LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht
  19. 19. Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Tekib huumushorisont. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained). Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale. Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont. Huumushorisont A Leethorisont E Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C
  20. 20. Mullaprofiil • Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. • Ainete liikumine mullas oleneb: – lähtekivimi koostisest; – taimkatte tüübist; – sademete ja aurumise vahekorrast. S A D E M E D A U R U M I N E
  21. 21. Näited Eesti geograafia CD-lt
  22. 22. Aineringe Maa sfääride ja mulla horisontide vahel Pedosfäär Huumushorisont A Sisseuhtehorisont B Lähtekivim C Litosfäär Biosfäär Atmosfäär Hüdrosfäär O2 t o l m t o l m CO2 org.aine ioonid ioonid i o o n i d huumus, savi, oksiidid N CO2 m i n e r a a l a i n e d toitained toitained
  23. 23. 1. TUNDRAVÖÖND Kliima: pikk külm talv, lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula. Sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske. Mulla veerežiim: liigniisked mullad, igikelts takistab läbiuhtumist. Mulla paksus: õhukesed mullad. MAAILMA MULLAD JA PEAMISED MULLAPROTSESSID
  24. 24. Mullaprotsessid 1) Gleistumine • toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet • nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks • raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale (sellest sinakashall või rohekas horisont) • iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas Soostumine – liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekke- protsess. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Eristatakse: turvastumist, gleistumist.
  25. 25. 2) Turvastumine • Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. • Iseloomulik tundravööndile karmis lähispolaarses kliimas. • Orgaaniline aine on võimeline siduma suures koguses vett – see suurendab liigniiskust ja turvastumist.
  26. 26. Tundragleimuld Horisondid: AT – toorhuumuslik horisont (orgaanilise aine kuhjumine, A ja T vahepealne aste) CG – gleistunud lähekivim (sinakas) Kultuuride viljelemine: liiga külm, vegetatsiooniperiood liiga lühike
  27. 27. 2. OKASMETSAD Kliima: jahe ja niiske, 4 aastaaega, sademete hulk ületab auramise (humiidne kliima). Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: kuni 1m.
  28. 28. Mullaprotsessid Leetumine • orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale • iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all • suureneb mulla happesus, väheneb viljakus • toimub jahedas niiskes kliimas (parasvööde) • iseloomulik okasmetsade muldadele
  29. 29. Okasmetsa leetmuld Horisondid: O – orgaaniline kõduhorisont A – huumushorisont (tume) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vajavad väetamist ja lupjamist.
  30. 30. Leetmuld • Parasvöötme okasmetsad; • sademed > aurumine; • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; • kujuneb hele toitainete- vaene väljauhtehorisont; • mullad happelised; • viljakuse tase madal.
  31. 31. 3. LEHTMETSAD Kliima: pehmem talv, soojem suvi, sademeid peaaegu võrdselt aurumisega. Veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: kuni 1 m. Mullaprotsessid: leostumine – vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast Kultuuride viljelemine: sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks, st metsa palju maha võetud.
  32. 32. O A E B C D Horisondid: O – kõduhorisont (õhuke) A – huumushorisont (tüse) E – väljauhtehorisont (ei ole selgesti eristatav, kuna mullad pole nii happelised ja suurt väljauhtumist ei toimu) B – laiaulatuslik pruun sisseuhtehorisont C – lähtekivim Lehtmetsade pruunmuld
  33. 33. Pruunmuld • Parasvöötme laialehised metsad; • sademed ~ aurumine; • varisevad lehed soodustavad huumuse teket; • üsna viljakad; • enamasti põllustatud.
  34. 34. 4. ROHTLAD Kliima: kontinentaalne kliima, sademed = aurumine, suvel pikk kuivaperiood, esineb põuda. Mulla veerežiim: tasakaaluline. Mulla paksus: üle 1m. Kõige viljakamad mullad: kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. (sõmer – huumuse tõttu liitunud liiva- ja saviosakesed)
  35. 35. Kamardumine • protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. • soojas, niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini • intensiivsem keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi • iseloomulik rohtlate mustmuldadele (parasvööde), kuid kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil määral kõikides muldades. Mullaprotsessid
  36. 36. Rohtla mustmuld A – tüse huumushorisont B – sisseuhtehorisont C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: maailma viljakaim piirkond, probleemideks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon.
  37. 37. Mustmuld • Rohtlad; • sademed = < aurumine; • tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); • rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; • väga viljakad; • suur põllustatus.
  38. 38. 5. KÕRB JA POOLKÕRB Kliima: ariidne, semiariidne kliima (väga kuiv), aurumine ületab tunduvalt sademete hulga. Mulla veerežiim: aurumise ülekaal. Mulla paksus: õhukesed.
  39. 39. Sooldunud kõrbemuld A – vaevumärgatav huumushorisont B – soolarikas sisseuhtehorisont C – lähtekivim
  40. 40. Üks abinõu: Niisutamisega samaaegselt toimub kuivendamine Mullaprotsessid SOOLDUMINE • esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga • soolade (Mg2+; Ca2+; K+; Na+) kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles • esineb kõrbetes ja poolkõrbetes
  41. 41. 6. VIHMAMETSAD Kliima: pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kuid sademete hulk palju suurem. Mulla veerežiim: läbiuhteline. Mulla paksus: 6 – 10 m. Maailma kõige sügavamale ulatuvad mullad. Mullaprotsessid: ferralisatsioon – mulla rikastumine rauaoksiididega
  42. 42. Horisondid: A – huumushorisont (väga õhuke) E – väljauhtehorisont (hele) B – sisseuhtehorisont (raua sisalduse tõttu pruun või punakas) C – lähtekivim Kultuuride viljelemine: vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks. Troopika punamuld
  43. 43. Troopika punamuld • Troopilised vihmametsad; • sademed > aurumine; • mullalahus liigub ülalt alla; • toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; • väheviljakad.
  44. 44. Mullastikuvööndid
  45. 45. Sademete hulk
  46. 46. Mullad loodusvööndites igikelts Tundramuld Okasmetsa leetmuld Lehtmetsa pruunmuld Rohtla mustmuld Kõrbemuld Troopika punamuld Sademete ülekaal Auramise ülekaal Tasakaalustatud veerežiim
  47. 47. Igikelts
  48. 48. Muldade tihenemine Vee-erosioon Sooldumine Tuuleerosioon Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
  49. 49. Rannikukõrb Peruus Mullaerosioon Amazonase piirkonnasRasked masinad metsas Pruunsöekaevandus
  50. 50. Muldade kaitse Metsa säilitamine nõlvadelTerrasside rajamineRibapõllundus laugetel nõlvadelVooluvete reguleerimineMetsaribad tuuleerosiooni takistamiseksRibapõllundus tuuleerosiooni takistamiseksHekkide istutamine uhterosiooni vähendamiseks
  51. 51. Linnamullad Ehitiste alt kooritakse muld ära Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele Pidev tallamine tihendab pinnast

Notes de l'éditeur

  • Ülesanded:
    Kuidas on muld seotud geoloogilise aineringega?
    Mis vahe on füüsikalisel ja keemilisel murenemisel?
    Millistes loodusvööndites on ülekaalus füüsikaline murenemine?
    Millistes loodusvööndites on ülekaalus keemiline murenemine?
    Kuidas soodustab vesi füüsikalist murenemist?
    Kuidas soodustab vesi keemilist murenemist?
    Too näiteid, kuidas soodustavad organismid kivimite murenemist.
  • Arutelu rühmades:
    Moodustada 4 rühma, kes peavad paari minuti jooksul mõtlema seoste üle mulla ja nelja ülejäänud sfääri vahel (igal rühmal 1 sfäär); seejärel esitleb iga rühm tulemusi.
    Ülesanded, mille õpetaja igale rühmale esitab:
    Kuidas on muld seotud:
    (Litosfääri rühm) geoloogilise aineringe e. kivimite ringega?
    (Biosfääri rühm) bioloogilise aineringega?
    (Hüdrosfääri rühm) veeringega?
    (Atmosfääri rühm) Kus paiknevad mullas õhk ja vesi?
    Ülesanded, mis esitatakse kõikidele rühmadele:
    Kuidas on mulla õhu- ja veesisaldus omavahel seotud?
    Kuidas on omavahel seotud muldkate ja taimkate?
    Sfääri, mille üks osa on ka muld, nimetatakse pedosfääriks.
    Mis vahe on pedosfääril ja mullal?
  • Ülesanded:
    Millest koosneb mulla vedel osa?
    Millest koosneb mulla gaasiline osa?
    Mida on mullas rohkem, kas orgaanilist või mineraalset (anorgaanilist) ainet?
    Mis vahe on mullal ja kivimil?
    Mis on huumus?
  • Ülesanded:
    Mis on taimede ülesanne bioloogilises aineringes?
    Milline on taimede toitumise põhimõte?
    Kuidas tekib orgaaniline aine?
    Mis on lagundajate ülesanne bioloogilises aineringes?
    Too näiteid organismidest, kes lagundavad surnud taime- ja loomajäänuseid.
    Mis juhtuks, kui lagundajaid poleks?
    Kuidas tekib huumus?
    Miks on vaja kultuuristatud aladel mulda väetada, looduslikes kooslustes aga mitte?
  • Ülesanded:
    Kuidas mõjutab kliima kivimite murenemist?
    Too näiteid kliima ja elustiku seostest.
    Kui kaua on saanud kesta mullateke Eesti kõrgustikel, kui kaua rannikualadel?
    Võrdle muldi reljeefi erinevates piirkondades:
    ABC
    kõige kuivem
    kõige niiskem
    suurim ärakande (erosiooni) oht
    - veega
    - tuulega
  • Ülesanded:
    Võrdle mullatekke kiirust kõval lähtekivimil (Põhja- ja Lääne-Eestis lubjakivi) ja liustiku alt vabanenud moreenil (Lõuna-Eesti) või Läänemere veesetetel (Lääne-Eesti rannikualad).
    Selgita lähemalt, kus ja miks toimus taimestumine ning mulla teke kiiremini?
    Võrdle mullatekke kestvust parasvöötme okasmetsade ja rohtlate alal.
    Millisel alal on mullateke kestnud kauem?
    Miks?
    Kasuta õpiku või Eesti atlase mullaprofiile ja tee kindalaks, kas kõikides muldades esineb leethorisont?
    Mille järgi Sa leet- e. väljauhtehorisondi ära tunned?
    Kumb horisontidest, sisseuhte- või väljauhtehorisont, tekib mulda enne?
  • Küsimusi:
    Meenuta mullatekketegureid!
    Millest kujuneb mulla mineraalosa?
    Millest kujuneb mulla orgaaniline osa?
    Kuidas satub vesi mulda (mitte unustada reljeefi)?
    Milline seos on muldade niiskus- ja õhusisalduse vahel?
  • Küsimusi:
    Milliseid murenemise liike tead?
    Millistes tingimustes on ülekaalus füüsikaline murenemine-rabenemine?
    Millistes keemiline murenemine-porsumine?
    Millistes kliimavöötmetes on palju sademeid?
    Millistes kliimavöötmetes on palju soojust?
    Millistel aladel toimub intensiivne kivimite murenemine?
    Millistes loodusvööndites koguneb mulda palju orgaanilist ainet?
    Miks on tundra- ja kõrbemullad õhukesed?
    Mis on igikelts?
    Millest tuleneb troopilistel aladel muldade punane värvus?
  • Küsimusi:
    Millistes kliimavöötmetes on niiskust küllaldaselt (üle 500 mm)?
    Millistes kliimavöötmetes esinevad sademed perioodiliselt?
    Mille poolest erineb kuivade alade taimkate niiskete alade taimkattest?
    Milline sarnasus on kõrbe ja tundra taimkattel?
    Mis ohustab kuivade ja taimkatteta alade pinnast?
    Aga niiskete alade pinnast?
  • Ülesanded:
    Miks on erinevates kliimavöötmetes muldadel erinev veerežiim?
    Võrdle troopilise puis- ja rohusavanni muldade veerežiimi.
    Miks esineb tundramuldades igikelts?
    Millise loodusvööndi muldades on kõige tüsedam huumushorisont? Miks?
    Miks ulatuvad murenemisprotsessid ekvatoriaalsetel aladel tunduvalt sügavamale kui parasvöötmes?
    Miks on suur osa lehtmetsade alast tänapäeval kultuuristatud?
    Miks ei ole vihmametsamullad viljakad?
    Millised toodud muldadest esinevad parasvöötmes?
  • Ülesanded:
    Kui palju oleksid nõus maksma tonni mulla eest?
    Kui kallilt müüksid tonni mulda, kui selle oma aiamaalt ära peaksid koorima?
    Selgita, mis on toodud piltidel muldade kahjustumise/hävimise põhjusteks.
  • Ülesanded:
    Millisel pildil on tegemist loodusliku, millisel inimese poolt tekitatud mulla hävimisega?
    Kas ja kuidas oleks neis paigus võimalik mulda kaitsta?
  • Ülesanded:
    Kuidas aitavad puud (mets, hekid) takistada erosiooni?
    Miks ja kuhu rajatakse terrasse?
    Mida tähendab ribapõllundus?
    Kuidas see takistab erosiooni?
    Miks ei ehitata hooneid otse mullale, vaid kooritakse ehitiste alt muld ära?
    Miks niisutatakse muldi?
    Kuidas võib niisutamine muldi kahjustada?
  • Ülesanded:
    Too välja 3 põhjust, miks on linnainimesel mulda vaja.
    Leia 3 näitajat, mille poolest erinevad mullad linnas ja põllul?
    Kuidas mõjutab mulda linna inimtegevus?
    Mis on tehismuld?
    Mida tähendab muldade tihenemine? Selgita joonise põhjal.
    Milline sektordiagrammidest kujutab tihenenud, milline normaalset mulda?

×