Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012, kogukond ja õppimine Viive-Riina Ruus, TLÜ emeriitprofessor

1. Rosma, 19. mai 2012
Isiksuse arengule orienteeritud kool,
koostöökeskne õpikäsitus ja kogukond
(Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti
haridusstrateegia 2012-2012, kogukond ja
õppimine)
Viive-Riina Ruus,
TLÜ emeriitprofessor

2. Teelahkmel: vastuseta küsimused,
ärevus, umbusk
Tasuta kõrgharidus ja üliõpilaste arvukus?
Ülikoolid/erialad: kas õpetamis- versus
teaduskesksed? Kõrgharidus ja innovatsioon?
Üld- ja põhikoolijärgse kutsehariduse
funktsioonid (kas gümnaasium kui ettevalmistus
ülikooliks?) ja proportsioonid? Kas põhikoolide
sulgemine jätkub? Riigi versus KOV vastutus
põhihariduse eest? Tasuta lasteaed versus
tasuta kõrgharidus?
Õpetajate palgatõus ja töökoormus? Mis saab
koondatud õpetajatest kui tippspetsialistidest?

3. Väljavõtteid minister J. Aaviksoo
seisukohavõttudest
... me ju ei tea, kas see tahtmine neid reforme teha,
tegelikult ka olemas on...otsuseid selle kohta,
missuguse kontseptsiooni alusel reform teha ja kas
üldse teha, ei ole veel...Mina olen seda meelt, et
õpetajaamet on amet nagu iga teinegi( EPL 09.03.)
Minu ülesanne on lähinädalatel panna koalitsioonile ette
need aluspõhimõtted, millest lähtudes võiks
haridusreformi kaaluda. See hõlmaks mitte ainult
gümnaasiume, vaid ka laiemalt põhikoole ja
kutseharidussüsteemi... Investreering väärtustesse ja
oskustesse on meie raskesti ennustatavas maailmas
keskse tähendusega. (...on mõistlik vaadata ka
idamaiste eeskujude poole: Singapur, Korea, Shangai
(Sirp 05.04.)

4. Inimareng kui kõrgeim väärtus
Haridusstrateegia 2012-2020 keskne põhimõte:
isiksuse arengule orienteeritud kool/haridus ja
koostöökeskne õpikäsitus
Inimareng - ajalooliselt muutuv. Postindustriaalne
ühiskond - postmateriaalsed väärtused, st inimese
emantsipatsioon, sõltumatu, suveräänne isiksus, :
eneseväljendusvabadus kui väärtus
tahtmine-suutlikkus- võimalus oma elu ise kontrollida
Allikas: Welzel, Chr. Political Culture. (2009) The Sage Handbook
of Comparative Politics. Todd Landmann, Neil Robinson(eds).
LA, Lnd, N,Y. Sage, 299-318.

5. Sõltumatu isiksuse tunnused/
eneseväljenduslikud orientatsioonid
Demokraatlik orientatsioon (sõnavabaduse ja
sõnaõiguse, olgu töökohal, kogukonnas, valitsuse
otsuste suhtes, väärtustamine)
Liberaalne orientatsioon (sallivus nonkonformismi,
näiteks homoseksuaalsuse suhtes)
Aktivistlik orientatsioon (harjumus välja öelda oma
arvamus, valmisolek osaleda protestiaktsioonides jms)
Orientatsioon enesetõhususele (usk, et omatakse
kontrolli oma elu üle)
Orientatsioon usaldusele (uskumus, et inimesi võib
usaldada)
Allikas: Welzel, ibid 305

6. Eeldused sõltumatu isiksuse
kujunemiseks
1) sotsiaalmajanduslikud: RESSURSID nii
materiaalsed (raha, ruumid) kui vaimsed:teadmised,
oskused; suhtevõrgustikud – need on aluseks
enesemääratlemise võimekusele
2) institutsionaalsed: DEMOKRAATLIKUD vabadused
– aluseks enesemääratlemise õigusele
3) kultuurilised: emantsipatsiooni, sõltumatuse,
vabaduse IDEAALID – aluseks
enesemääratlemise püüdlustele, motivatsioonile
Allikas. Welzel, Chr, Inglehart, R. (2007) Mass Beliefs and
Democratic Institutions. - The Oxford Handbook of Comparative
Politics. Carles Boix and Susan C. Stokes (eds). Oxford
University Press, 297-316, lk .

7. Vaba isiksus, isekus, solidaarsus ja
protestivaim
Solidaarsus versus isekus, kollektivism versus
individualism. Eneseväljenduslikud (self-
expressive) väärtused ei tähenda isekust,
individualism annab solidaarsusele teise aluse:
austus iseenda/teise inimese eneseväärikuse vastu,
eripära tunnustamine. Rühmakuuluvus on tähtis,
kuid inimene pole allutatud rühma diktaadile
Aktivism, protest: kui on põhjust olla eliidiga/ võimuga
rahulolematu, siis olukorra paremaks tegemise
nimel ei kardeta seda välja näidata
(demonstratsioonid, streigid, avaldused jms). Allikas:
Welzel, ibid, 306-311.

8. The World Value Survey Cultural Map
1999-2004
http://www.worldvaluessurvey.org
1. dimensioon: traditsioonilised väärtused -
ilmalikud/ratsionaalsed väärtused (traditsioonilised:
usk, autoritaarsus lastekasvatuses, konservatiivsed
pereväärtused, abordi ja abilelulahutamise
vastustamine, natsionalism). Eesti on väga ilmalik-
ratsionaalne.
2.dimensioon: ellujäämis- eneseväljenduslikud
väärtused (trend POSTMATERIAALSETELE
väärtustele, majanduslikult heaolult personaalsele,
elukvaliteedile, kasvatuses raskelt töölt loovusele,
kujutlusvõimele, eneseväljendusele, eripärade
hindamisele, usaldusele. Valitseb poliitiline
mõõdukus). Eestis – ülekaalus ellujäämisväärtused.

9. Kõrge inimareng kui Eesti idee?
ÜRO inimarengu indeks (tunnused:oodatav eluiga
sünni hetkel, õpinguaastate arv, rahvamajanduse
kogutulu). IEA põhjal kuulub Eesti väga kõrge
inimarenguga riikide hulka- 34. koht 2010. (1.- Norra,
2. Austraalia, 3. Uus-Meremaa; 4. USA; Rootsi – 9.,
Soome- 16., Taani- 19; kõrge inimarenguga riikide
seas - Leedu- 44., Läti – 45., Venemaa. 65.koht).
Kui IEA tunnuste hulgas oleksid
eneseväljenduslikud väärtused, oleks Eesti koht
tagasihoidlik. Kas tänases Eestis on kujunemas
eeldused ennast väljendava, loova isiksuse
kujunemiseks? Põlvkondade erinevused?
Usaldus ja koostöö? Õppimis- ja õpetamiskultuur?
Õpetaja ja õppija olukord? Allikas: Eesti Inimarengu

10. Uued dilemmad: globaalne (euroopalik) vs
rahvuslik (Beck, 2005 põhjal)
1. Ilmavaade: elu ja poliitika riigi piirides vs piiride
ületamine, rahvuslus vs kosmopolitism
2. Tegijad ja strateegiad: valitsus, parteid,
diplomaatia vs (paralleelselt) riikideülesed
organisatsioonid, ärikorporatsioonid
3. Kultuur ja kommunikatsioon: (valdavalt)
rahvusühtsus vs multikulti; emakeelne
kirjasõna+tõlked vs internet, ingl k kui lingua
franca; sõnaline tekst vs multimedia
4.Sõjavägi: vaenulikud riigid vs rahvusvaheline
terrorism + sõjalised liidud (NATO), hum-abi,
kosmopoliitiline realism

11. Üleilmastumine kui uus reaalsus
vabaturg, kõik on kaup, õpetaja kui klienditeenindaja
polariseerunud maailm; rikkad ja vaesed
USA kui uus impeerium ja amerikaniseerumine
Mcdonaldiseerumine ja standardiseerimine
kolonistid ja koloniseeritud kujundavad üksteist
vastastikku: hübridiseerumine
uus maailmakord: suured korporatsioonid,
rahvusvahelised organ-d jt mõjurid
(dilemma: väärtustel või poliitilisel realismil maailmakord)
(vrd dalai laama külaskäik)
eksterritoriaalse kosmopoliitilise inimkoosluse teke

12. Uue avaliku juhtimise (NPM)
instrumendid
Rahvusvahelised institutsioonid (OECD, EL)
Üleilmsed ja Euroopa standardid & võrreldavad
kvalifikatsioonid (professional & academic)
rahvusvahelised võrdlusuuringud
soovitused poliitikate kujundamiseks (tõenduspõhisus!)
väljundipõhised (outcomes-based) õppekavad,
väljundite (outputs) mõõdetavus, tulemusjuhtimine
õppekavade organiseerimine moodulitena, õpiobjektid
aruandlus, kvaliteedikindlustus, kvaliteedi hindamise
agentuurid, rahastamine (projektid!), ametnikud

13. Identiteet: valikud ja integratsioon
personaalne (“mina olen” , “mina kuulun ...”)
kollektiivne (“meie” ja “nemad”)
globaalne, euroopa
rahvuslik; etniline
professionaalne
kodukoha-, kOGUKONDLIK ja territoriaalne
põlvkondlik
kodaniku-,
sooline

14. Identiteeti kujundatakse läbi õppimise
Inimesed kujundavad /loovad identiteete,/lepivad neis
kokku TEGEVUSES ja SUHTLUSES ( suhtlus reaal- ja
virtuaalmaailmades): näiteks:
argikõnelustes (“poisid ei nuta”), enese/teise
positsioneerimise läbi lugude jutustamise kaudu
(ilukirjanduse tähtsus, põhupeade juhtum), töös,
mängus, õppimises (habitus)
Identiteetide hajumine (globaalsed
suhtlusvõrgustikud), digi-identiteedid/avatarid
Identiteet,eneseväärikus, enesetõhusus, erinevad
identiteedid - vastuolud ja pinged
H. Bergson. Elada tähendab muutuda, muutuda tähendab end pidevalt
muuta

15. Õppimine kogukonnas
E. Wengeri (2009) õppimise eeldus on osalus
kooskonnas, õppimine on ÜHEKORRAGA:
koostegemine/praktika (jagatud ressursid, sh
ajalooline kogemus, (tegevus)normid, standardid)
kuuluvus/kogukond (osalus kogukonna
ettevõtmistes)
kogemus/tähendus ( individuaalset ja
kollektiivset elu tajutakse tähenduslikuna)
kujunemine/identiteet (personaalsed lood oma
kujunemisest kogukonnas) (Probleem: kuidas
avardada kogukonna PIIRE)