SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  21
Télécharger pour lire hors ligne
Kaia Oras,
Statistikaamet
Eesti arengud säästva
arengu peeglis: trendid
ja Eesti asukoht
pingeridades
Jätkusuutlikkusel on neli “jalga” ehk eesmärki
Heaolu kasv
Sidus ühiskond
Ökoloogiline
tasakaal
Eesti kultuuriruumi
elujõulisus
Vastavalt Eesti säästva arengu strateegiale saab areng olla jätkusuutlik, kui kõik
neli “jalga” on tasakaalus ehk ükski eesmärk ei saa olla teistest olulisem.
Eesti ajas ja ruumis
Eesti trendid
 Heaolu kasv
 Sidus ühiskond
 Ökoloogiline tasakaal
 Kultuuriruumi elujõulisus
Eesti positsioon EL keskmisega
võrreldes
 Heaolu kasv
 Sidus ühiskond
 Ökoloogiline tasakaal
 Kultuuriruumi elujõulisus
Näitajate arv
17 4 3
2 26
14 7 4
4 5 1
2 3
5 106
3 3 3
9 132
─
41 18 10
19 11 29
Eesmärk: heaolu kasv
Alameesmärk
Riigi rahanduse
jätkusuutlikkus
Valitsemissektori eelarve
üle- ja puudujääk
Majanduse
jätkusuutlikkus
Eesti koguvälisvõlg
Tootlikkus
Vanadussõltuvusmäär
Majanduslik
jõukus
Näitaja
Võrdlus EL
keskmisega
2004 Viimati
Trendi-
hinnang
Sisemajanduse
koguprodukt elaniku kohta
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000 45 000
SKP (ostujõupariteet)
Miljonit eurot
Tuhat töötajat
DE
UK
FR
IT
ES
PLNL
RO
Kuidas paiknevad riigid SKP ja hõive
hajusgraafikul?
Konkurentsivõime kavas määratud
tootlikkuse sihtmärgist (80% ELi tasemest)
on Eestil veel puudu 9 protsendipunkti.0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
0 200 400 600 800 1 000 1 200 1 400 1 600 1 800
SKP
(ostujõupariteet)
Miljoniteurot
Tuhat töötajat
EE
CY
CR
LT
SL
LV
LU
MT
Tööhõive
Haridus
Kõrgharitute
osakaal
Elukvaliteet
Oodatav eluiga
Tööhõive määr
Tervena elatud aastad
Eesmärk: heaolu kasv
Alameesmärk Näitaja
Võrdlus EL
keskmisega
2004 Viimati
Trendi-
hinnang
Innovatsioon
ühiskonnas
Kulud teadus- ja
arendustegevusele
40
45
50
55
60
65
70
75
66 68 70 72 74 76 78 80 82
Oodataveluiga
Tervenaelatudaastad
Mehed
EE
EL 28
SKLV
LT
RO
HU
BG
MT
SE
IE
ES
PL
CR CZ
SL
DE
IT
PT
AT
FI
DK
BE
EL
NL
UK
FR
LU
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2016 2020
Eluaastad
Oodatav eluiga ja tervena elatud aastad,
2004-2013
Oodatav eluiga (naised)
Oodatav eluiga (mehed)
Tervena elatud aastad
(naised)
Tervena elatud
aastad (mehed)
Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 sihtmärgid
2013
Eesmärk: sidus ühiskond
Ründe tagajärjel
hukkunud
Võrdsed
võimalused
NEET noorte osakaal
Alameesmärk Näitaja
2004
Võrdlus EL
keskmisega
Viimati
Trendi-
hinnang
Turvalisus
Pikaajaline töötus
Interneti levik Interneti kasutamise
määr
Vaesuses või tõrjutuses
elavate inimeste osakaal
─
─
Töötuse määr ja vaesuses või tõrjutuses
elavate inimeste osakaal, 2005-2012
0
5
10
15
20
25
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
%
Vaesuses ja tõrjutuses
elavate inimeste
osakaal
Töötuse määr
Eesmärk: kultuuriruumi elujõulisus
Alameesmärk Näitaja
2004
Võrdlus EL
keskmisega
Viimati
Trendi-
hinnang
Kultuuris
osalemine
Kultuuriasutustes
käimine
Eesti rahva
säilimine
Loomuliku iibe
kordaja
Loomemajanduse
tegevusalade toodang ──
─
Summaarne
sündimuskordaja
Välditavad surmad
Summaarne sündimuskordaja, 1980-2013
0
0,5
1
1,5
2
2,5
1980 1983 1986 1989 1992 1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013
Summaarne
sündimuskordaja
Välditavad surmad, 2004-2013
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 EU28 2010
Standarditud
suremuskordaja
Külmasurmad
Tulesurmad
Ründed
Enesetapud
Mürgistussurmad
Uppumissurmad
Liiklusõnnetustes hukkunud
Eesmärk: ökoloogiline tasakaal
Loodusressursside
kasutamine
Kodumaine
materjalitootlikkus
Keskkonnasõbralik
transport
Energia tarbimine
transpordisektoris
Alameesmärk Näitaja
Võrdlus EL
keskmisega
2004 Viimati
Trendi-
hinnang
Jätkusuutlik
energeetika
Taastuvatest allikatest
toodetud energia
tarbimine
Taastuvatest allikatest
toodetud elekter
Kodumaine materjalitootlikkus
90%
95%
100%
105%
110%
115%
120%
125%
130%
135%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
2004 =
100% 2004-2011
SKP
Kodumaine
toorme-
kasutus
Kodumaine
materjali-
tootlikkus
0
5
10
15
20
25
30
35
40
10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000
Kodumaine
toormekasutus
tonnielaniku
kohtu
SKP ostujõustandardi alusel elaniku kohta
EL-28
EE
HU
LT
FI
IE
NL
2011
BG
RO
LV
PL CY
PT CZ
AT
DEBE
FR
UK
ITES
SL
MT
EL
SK
CR
EUR/kg
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises,
2004-2013
Strateegia “Euroopa 2020” sihtmärk
0
5
10
15
20
25
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2020
%
Eesti
EL-28
Eesti Energiamajanduse arengukava sihtmärk
Liigiline
mitmekesisus
Hooldatud pool-
looduslikud kooslused
Jäätmeteke
Jäätmete ladestamine
Jäätmeteke ja
jäätmekäitlus
Alameesmärk
Eesmärk: ökoloogiline tasakaal
Näitaja
Võrdlus EL
keskmisega
2004 Viimati
Trendi-
hinnang
──
Keskkonna
saastamine
Kasvuhoonegaaside
emissioon
Jäätmete ladestamine 2002 - 2013
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
% tekkinud
jäätmetest
Jäätmed kokku
Olmejäätmed
Põlevkivijäätmed
Eesti keskkonnastrateegia (2007) eesmärk aastaks 2030 jäätmete osas on tekkivate jäätmete ladestamise vähendamine 30%
Saavutatud
sihtmärgid
Kõrghariduse omandanute
osakaal:
Üle 40% 30-34-aastastest
Metsaraie: vahemikus 12-15 mln
m3 metsamaterjali aastas
Põlevkivi kaevandamine:
ei ületa 20 mln tonni aastas
Taastuvenergia osatähtsus
energia lõpptarbimises: üle 25%
Taastuvenergiast toodetud
elekter : 15%
Kaitstavate loodusobjektide
pindala: on jäänud 18%-le Meeste oodatav
eluiga: 73 aastat
 2/3 säästva arengu märgilistest trendidest on jätkuvalt positiivse
suunaga: mitu majandusliku jõukuse ja innovatsiooni näitajat on kasvuteel,
riigi rahandus on tasakaalus, tööhõive kasvab ja tööpuudus väheneb,
hariduse ja elukvaliteedi näitajad paranevad endiselt, samuti, võimaluste
kasutamisel oleme mõnevõrra võrdsemad, eluolu on turvalisem ning liigilise
mitmekesisuse säilimisele panustatakse enam.
 Osa inimkapitali taastootmise ja kultuuriruumi säilimisega seotud
näitajaid peegeldavad negatiivseid suundumusi: taaskord negatiivne
iive, rahvastiku taastootmist mittetagav laste arv naise kohta või ka laiemalt
vaadates vanadussõltuvusmäära kasv või välditavate surmade kõrge tase.
Vastukaaluks on aga kultuuritarbimine kasvamas.
 Mitme eesmärgi soovitud sihttase (taastuvenergia jms) on saavutatud,
kuid on veel palju tulevikusihte, milleni Eesti veel ei küündi.
Kokkuvõte
Tänan!
Kogumiku leiab:
http://www.stat.ee/151234
Tänan!

Contenu connexe

Plus de Statistikaamet / Statistics Estonia

Plus de Statistikaamet / Statistics Estonia (20)

20190808 kagu eesti s av2
20190808 kagu eesti s av220190808 kagu eesti s av2
20190808 kagu eesti s av2
 
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
Statistikaamet ettekanne Changemakers 2019_07_06
 
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldusKaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
Kaja Sostra: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu valim ja korraldus
 
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
Ene-Margit Tiit: Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring – milleks?
 
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetusAnu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
Anu Õmblus: Leibkondade suhteline vaesus ja materiaalne ilmajäetus
 
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutesJaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes
 
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
Kaja Sõstra: Leibkondade sundkulutused 2016
 
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustusAnu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
Anu Õmblus: Leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta tulemuste tutvustus
 
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
 
Mart Mägi: Statistika uued tavad
Mart Mägi: Statistika uued tavadMart Mägi: Statistika uued tavad
Mart Mägi: Statistika uued tavad
 
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohadKai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
Kai Maasoo: Keskmine brutokuupalk ja vabad ametikohad
 
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
Robert Müürsepp: Majanduse arengutrendid 2016. aastal
 
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikudTiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Eesti rände suundumused ja poliitikavalikud
 
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne EestisKoit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
Koit Meres: EL kodanike registreerimata ränne Eestis
 
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastal
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastalAlis Tammur: Välisränne 2016. aastal
Alis Tammur: Välisränne 2016. aastal
 
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
Siim Krusell: Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud
 
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isiku...
 
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlusTuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
Tuulikki Sillajõe: Raamatupidamine, statistika ja unistuste aruandlus
 
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumidREGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
REGREL esimese prooviloenduse tulemused: eluruumid
 
Karl Viilmann: Leibkonna eelarve uuringu tulemuste tutvustus 2015
Karl Viilmann: Leibkonna eelarve uuringu tulemuste tutvustus 2015Karl Viilmann: Leibkonna eelarve uuringu tulemuste tutvustus 2015
Karl Viilmann: Leibkonna eelarve uuringu tulemuste tutvustus 2015
 

Kaia Oras: Eesti arengud säästva arengu peeglis - trendid ja Eesti asukoht pingeridades

  • 1. Kaia Oras, Statistikaamet Eesti arengud säästva arengu peeglis: trendid ja Eesti asukoht pingeridades
  • 2. Jätkusuutlikkusel on neli “jalga” ehk eesmärki Heaolu kasv Sidus ühiskond Ökoloogiline tasakaal Eesti kultuuriruumi elujõulisus Vastavalt Eesti säästva arengu strateegiale saab areng olla jätkusuutlik, kui kõik neli “jalga” on tasakaalus ehk ükski eesmärk ei saa olla teistest olulisem.
  • 3. Eesti ajas ja ruumis Eesti trendid  Heaolu kasv  Sidus ühiskond  Ökoloogiline tasakaal  Kultuuriruumi elujõulisus Eesti positsioon EL keskmisega võrreldes  Heaolu kasv  Sidus ühiskond  Ökoloogiline tasakaal  Kultuuriruumi elujõulisus Näitajate arv 17 4 3 2 26 14 7 4 4 5 1 2 3 5 106 3 3 3 9 132 ─ 41 18 10 19 11 29
  • 4. Eesmärk: heaolu kasv Alameesmärk Riigi rahanduse jätkusuutlikkus Valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk Majanduse jätkusuutlikkus Eesti koguvälisvõlg Tootlikkus Vanadussõltuvusmäär Majanduslik jõukus Näitaja Võrdlus EL keskmisega 2004 Viimati Trendi- hinnang Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta
  • 5. 0 500 000 1 000 000 1 500 000 2 000 000 2 500 000 3 000 000 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000 45 000 SKP (ostujõupariteet) Miljonit eurot Tuhat töötajat DE UK FR IT ES PLNL RO Kuidas paiknevad riigid SKP ja hõive hajusgraafikul? Konkurentsivõime kavas määratud tootlikkuse sihtmärgist (80% ELi tasemest) on Eestil veel puudu 9 protsendipunkti.0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000 70 000 0 200 400 600 800 1 000 1 200 1 400 1 600 1 800 SKP (ostujõupariteet) Miljoniteurot Tuhat töötajat EE CY CR LT SL LV LU MT
  • 6. Tööhõive Haridus Kõrgharitute osakaal Elukvaliteet Oodatav eluiga Tööhõive määr Tervena elatud aastad Eesmärk: heaolu kasv Alameesmärk Näitaja Võrdlus EL keskmisega 2004 Viimati Trendi- hinnang Innovatsioon ühiskonnas Kulud teadus- ja arendustegevusele
  • 7. 40 45 50 55 60 65 70 75 66 68 70 72 74 76 78 80 82 Oodataveluiga Tervenaelatudaastad Mehed EE EL 28 SKLV LT RO HU BG MT SE IE ES PL CR CZ SL DE IT PT AT FI DK BE EL NL UK FR LU 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2016 2020 Eluaastad Oodatav eluiga ja tervena elatud aastad, 2004-2013 Oodatav eluiga (naised) Oodatav eluiga (mehed) Tervena elatud aastad (naised) Tervena elatud aastad (mehed) Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 sihtmärgid 2013
  • 8. Eesmärk: sidus ühiskond Ründe tagajärjel hukkunud Võrdsed võimalused NEET noorte osakaal Alameesmärk Näitaja 2004 Võrdlus EL keskmisega Viimati Trendi- hinnang Turvalisus Pikaajaline töötus Interneti levik Interneti kasutamise määr Vaesuses või tõrjutuses elavate inimeste osakaal ─ ─
  • 9. Töötuse määr ja vaesuses või tõrjutuses elavate inimeste osakaal, 2005-2012 0 5 10 15 20 25 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 % Vaesuses ja tõrjutuses elavate inimeste osakaal Töötuse määr
  • 10. Eesmärk: kultuuriruumi elujõulisus Alameesmärk Näitaja 2004 Võrdlus EL keskmisega Viimati Trendi- hinnang Kultuuris osalemine Kultuuriasutustes käimine Eesti rahva säilimine Loomuliku iibe kordaja Loomemajanduse tegevusalade toodang ── ─ Summaarne sündimuskordaja Välditavad surmad
  • 11. Summaarne sündimuskordaja, 1980-2013 0 0,5 1 1,5 2 2,5 1980 1983 1986 1989 1992 1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 Summaarne sündimuskordaja
  • 12. Välditavad surmad, 2004-2013 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 EU28 2010 Standarditud suremuskordaja Külmasurmad Tulesurmad Ründed Enesetapud Mürgistussurmad Uppumissurmad Liiklusõnnetustes hukkunud
  • 13. Eesmärk: ökoloogiline tasakaal Loodusressursside kasutamine Kodumaine materjalitootlikkus Keskkonnasõbralik transport Energia tarbimine transpordisektoris Alameesmärk Näitaja Võrdlus EL keskmisega 2004 Viimati Trendi- hinnang Jätkusuutlik energeetika Taastuvatest allikatest toodetud energia tarbimine Taastuvatest allikatest toodetud elekter
  • 14. Kodumaine materjalitootlikkus 90% 95% 100% 105% 110% 115% 120% 125% 130% 135% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2004 = 100% 2004-2011 SKP Kodumaine toorme- kasutus Kodumaine materjali- tootlikkus 0 5 10 15 20 25 30 35 40 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 Kodumaine toormekasutus tonnielaniku kohtu SKP ostujõustandardi alusel elaniku kohta EL-28 EE HU LT FI IE NL 2011 BG RO LV PL CY PT CZ AT DEBE FR UK ITES SL MT EL SK CR EUR/kg
  • 15. Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises, 2004-2013 Strateegia “Euroopa 2020” sihtmärk 0 5 10 15 20 25 30 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2020 % Eesti EL-28 Eesti Energiamajanduse arengukava sihtmärk
  • 16. Liigiline mitmekesisus Hooldatud pool- looduslikud kooslused Jäätmeteke Jäätmete ladestamine Jäätmeteke ja jäätmekäitlus Alameesmärk Eesmärk: ökoloogiline tasakaal Näitaja Võrdlus EL keskmisega 2004 Viimati Trendi- hinnang ── Keskkonna saastamine Kasvuhoonegaaside emissioon
  • 17. Jäätmete ladestamine 2002 - 2013 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 % tekkinud jäätmetest Jäätmed kokku Olmejäätmed Põlevkivijäätmed Eesti keskkonnastrateegia (2007) eesmärk aastaks 2030 jäätmete osas on tekkivate jäätmete ladestamise vähendamine 30%
  • 18. Saavutatud sihtmärgid Kõrghariduse omandanute osakaal: Üle 40% 30-34-aastastest Metsaraie: vahemikus 12-15 mln m3 metsamaterjali aastas Põlevkivi kaevandamine: ei ületa 20 mln tonni aastas Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises: üle 25% Taastuvenergiast toodetud elekter : 15% Kaitstavate loodusobjektide pindala: on jäänud 18%-le Meeste oodatav eluiga: 73 aastat
  • 19.  2/3 säästva arengu märgilistest trendidest on jätkuvalt positiivse suunaga: mitu majandusliku jõukuse ja innovatsiooni näitajat on kasvuteel, riigi rahandus on tasakaalus, tööhõive kasvab ja tööpuudus väheneb, hariduse ja elukvaliteedi näitajad paranevad endiselt, samuti, võimaluste kasutamisel oleme mõnevõrra võrdsemad, eluolu on turvalisem ning liigilise mitmekesisuse säilimisele panustatakse enam.  Osa inimkapitali taastootmise ja kultuuriruumi säilimisega seotud näitajaid peegeldavad negatiivseid suundumusi: taaskord negatiivne iive, rahvastiku taastootmist mittetagav laste arv naise kohta või ka laiemalt vaadates vanadussõltuvusmäära kasv või välditavate surmade kõrge tase. Vastukaaluks on aga kultuuritarbimine kasvamas.  Mitme eesmärgi soovitud sihttase (taastuvenergia jms) on saavutatud, kuid on veel palju tulevikusihte, milleni Eesti veel ei küündi. Kokkuvõte