Eesti tooealise rahvastiku valjarandepotentsiaal aastal 2010 Liina Malk Sotsiaalministeerium Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011 Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

1. Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010 Poliitikaanalüüs: Brit Veidemann, 2010 Ettekanne: Liina Malk, 2011

4. Umbes 43 000 inimest (4,7% tööealisest rahvastikust) on teinud konkreetseid ettevalmistusi ja soovivad kindlasti tulevikus välismaale tööle minna

6. Ajutise rändesooviga inimeste hulk kahanenud, pikemaks ajaks ja alatiseks minna soovijate hulk kasvanud

7. Eelistatumad sihtriigid

8. Välismaale tööleasumise sooviga inimesi on rohkem meeste seas, samuti on mehed valmis mujal töötama pikema perioodi jooksul

9. Enim on väljarände sooviga inimesi noorte seas, ent nende plaanid on vähem läbi mõeldud kui vanemaealistel

11. Kõrgharidusega inimeste osakaal on potentsiaalsete väljarändajate seas madalam kui tööealise rahvastiku seas, ilma keskhariduseta inimeste osakaal vastupidiselt suurem

12. Väljarändepotentsiaal on kasvanud igal haridustasemel; Kõrgema haridusega inimesed vähem huvitatud välismaal töötamisest

13. Kui 2006. aastal jagus välismaale minna soovijaid ühtmoodi kõikidesse oskustasemetesse, siis 2010. aastal on nende osakaal hüppeliselt kasvanud oskustööliste seas

14. Väljarändekavatsustega inimeste seas on kõrgemate ametipositsioonide esindajaid vähem kui tööealises rahvastikus; Lühiajaliste välismaal töötamise kavatsustega inimeste seas valgekraesid rohkem kui pikemaajaliste lahkumise kavatsustega inimeste seas

15. Lühemat aega välismaal viibida soovijatest iga neljas nõus tegema ükskõik millist tööd, pikemaajaliste kavatsustega inimeste seas selliseid vähem; Pikemaajaliste kavatsustega inimestest tahaks pea pooled teha samale kvalifikatsioonitasemele vastavat tööd, lühiajaliste kavatsustega inimestest vaid kolmandik

16. Hõivatutest sooviks välismaale tööle minna iga kuues, õppuritest iga neljas ning töötutest iga kolmas; Õppurite ja töötute osakaal potentsiaalsete väljarändajate seas on suurem kui tööealise rahvastiku seas; Potentsiaalsete väljarändajate seas õppurite osakaal vähenenud, töötute osakaal tunduvalt kasvanud

17. Kolmandik väljarändeplaaniga inimestest ehitussektoris; Töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning veonduses, laonduses kõigis umbes kümnendik väljarände kavatsustega inimestest

18. Peamised välismaale tööle asumise põhjused: Eesti väikesed palgad ja suur tööpuudus, lisaks ka soov oma silmaringi avardada ja uusi kogemusi saada; Soov leida tööd on muutunud tunduvalt tähtsamaks välismaal töötamise soovi põhjustavaks teguriks kui varem

19. Suurimate väljarände takistustena nähakse perekondlikke põhjuseid ning kehva keeleoskust, lisaks ka välismaale minekuga kaasnevaid suuri kulutusi (selle tähtsus kasvanud)

20. Aitäh! http://www.sm.ee/meie/valjaanded/toimetised.html