Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika

3 690 vues

Publié le

Publié dans : Formation
  • Identifiez-vous pour voir les commentaires

  • Soyez le premier à aimer ceci

Mare Vähi: Rahvastikuprognoos 2013-2040. Metoodika

  1. 1. Rahvastikuprognoos 2013-2040 Metoodika Mare Vähi TÜ MSI 27.02.2014
  2. 2. Töörühm TÜ matemaatika Mare Vähi Ene-Margit Tiit TÜ Geograafia Tiit Tammaru Kadri Leetmaa Statistikaamet Alis Tammur
  3. 3. Prognoosimisel arvestatakse kolme protsessi: Sündimus: sündimuse vanuskordajad, sünnitaja keskmine vanus, summaarne sündimuskordaja Suremus: suremuse soo-vanuskordajad Ränne: välisränne, siseränne
  4. 4. Lähtuti rahvastiku soo-vanusjaotusest 1. jaanuaril 2012. Protsesside muutuste hindamisel arvestame viimaste aastate trende Eesti andmete põhjal.
  5. 5. Sündimuse muutus eelneval perioodil Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6 2012. aastal. Summaarne sündimuskordaja on madal 1994. aastal 1,42 2012. aastal 1,59
  6. 6. Summaarse sündimuskordaja muutumine 2.5 2 1.5 1 0.5 0
  7. 7. Sündimuse vanuskordajad 0.14 0.12 0.1 0.08 0.06 0.04 0.02 0 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 1994 2000 2012 Allikas: autori arvutused ESA andmete põhjal
  8. 8. Ema keskmine vanus lapse sünnil 32 31 30 29 28 27 26 25 2003 2004 Denmark 2005 2006 Estonia Allikas: EUROSTAT 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway 2012 Läti
  9. 9. Summaarne sündimuskordaja 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 2003 2004 2005 Denmark Allikas: EUROSTAT 2006 Estonia 2007 Finland 2008 2009 Sweden 2010 2011 Norway Läti 2012
  10. 10. Sündimuse muutus prognoosiperioodil • Sünnitusvanuse muutus vastavalt sündimuskõverate muutusele • Summaarse sündimuskordaja tõus väärtuseni 1.8 (mis on lähedane loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud sündimuskordajale 1.86)
  11. 11. Suremus eelneval perioodil Oodatav keskmine eluiga on viimastel aastatel tõusnud. Keskmine eluiga sõltub haridusest: kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem. Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat (76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs 80,8).
  12. 12. Keskmise oodatava eluea dünaamika 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Mehed Allikas: ESA Naised
  13. 13. Oodatav keskmine eluiga 85 80 75 70 65 60 55 2007 2008 Mehed_kõrg Allikas: EUROSTAT Naised_kõrg 2009 Mehed 2010 Naised
  14. 14. Suremuse muutuse arvestamine Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad) perioodi lõpuks tasemele, mis vastab praegusele kõrgharidusega inimeste tasemele . See on igati reaalne – möödunud 12 aasta jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel 6 ja naistel 5 aastat.
  15. 15. Ränne Välisrände arvestamine Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud registreeritud välisrändesaldo soovanusjaotus. Sellele lisati hinnanguline registreerimata välisränne. (Hinnang on saadud loendusandmete põhjal)
  16. 16. Välisrände arvestamine Eeldati, et registreerimata välisrändes on tööealiste seas meeste ja naiste suhe 0,56:0,44. Eeldati et registreerimata välisrände maht aja jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi lõpuks.
  17. 17. Siserände arvestamine Siseränne võeti arvesse maakondade prognooside arvutamisel. Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011 aasta andmete tegelike maakondadevaheliste rändeandmete põhjal üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja eeldatud, et suhtelised rändesuundumused jäävad samaks.
  18. 18. Kokkuvõte (1) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändesaldo jätkab viimase 12 aasta registreeritud ja registreerimata välisrände trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.
  19. 19. 1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud prognoosid, kus siserändes on kasutatud 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes viimase kahe aasta rändesuundumusi, mille silumisel on arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.
  20. 20. Kokkuvõte (2) - summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta; - suremus väheneb; - oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2 aastani; - rändekordaja on kuni 2015. aastani sama nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja väljaränne tasakaalus.

×