Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2018. aasta kohta
•Télécharger en tant que PPTX, PDF•
0 j'aime•1,077 vues
Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba seitsmendat aastat. 2018. aasta tööstusettevõtete uuringus osales 288 tööstusettevõtet - kogukäibega 3,4 miljardit eurot ning 25 971 töötajat.
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (19)
Similaire à Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2018. aasta kohta
Similaire à Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2018. aasta kohta (7)
Plus de Swedbank AS
Plus de Swedbank AS (20)
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2018. aasta kohta
- 2. Eesti toodetud kaupade eksport 10,4 miljardit – 72% kogu kaupade ekspordist ~124 000 töötajat 15,4% SKPst 20% SKP kasvust 2018 tuli töötlevast tööstusest Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor
- 3. © Swedbank 2018. rekordiline ekspordi aasta 3 Müügikäive +800 Eesti päritolu kaupade eksport +12% Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 12% ehk 1,2 miljardi euro võrra (vs 2017 kasv 6%; +630mln). Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete, puittoodete ning elektriseadmete eksport. Töötleva tööstuse müügitulu ja ekspordi kasv (2017 vs 2018) mln Allikad: Statistikaameti kvartaalne statistika, Eurostat Masinad ja seadmed, elektriseadmed 24% Puit ja puittooted 17% Mineraalsed tooted 14% Mööbel 10% Metallid ja metalltooted 8% Keemiatööstus 4% Elusloomad; loomsed tooted 3% Valmistoidukaubad; joogid 3% Transpordivahendid 3% Muu 13% Eesti päritolu kaupade eksport 2018 Puit ja puittooted moodustavad 20% kogu töötleva tööstuse lisandväärtusest.
- 4. © Swedbank Sihtturgude kasv aeglustub Allikas: Statistikaameti aastastatistika, Swedbank 4 2% 2% 2% 3% 3% 4% 4% 5% 7% 7% 7% 14% 18% 2018 Ekspordi osakaal % -1% -11% 14% 10% 0% -7% 32% 7% 15% 177% 4% -10% 10% Prantsusmaa Venemaa Poola Suurbritannia Leedu Holland Taani Norra Läti USA Saksamaa Rootsi Soome 2018 Ekspordi muutus % 1.2% 1.5% 4.0% 1.4% 2.7% 2.5% 2.0% 2.5% 3.0% 2.4% 1.2% 1.3% 1.9% 2019 SKP kasv %
- 5. © Swedbank Lisandväärtus Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 5 4.8% 6.4% 5.0% 9.0% 5.1% 1.0% 2.4% 0.5% 7.5% 5.9% 7.3% 6.8% 4.1% 4.5% 5.2% 5.7% 4.8% 7.0% Keskmine lisandväärtuse kasv töötaja kohta ja keskmine brutokuupalga kasv (2014-2017) Keskmine lisandväärtuse kasv aastas Keskmine brutokuupalga kasv aastas *Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv
- 6. © Swedbank Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 6 2149 1663 1198 737 523 469 325 2328 1706 1244 758 611 519 331 14% 13% 21% 18% 22% 10% 20% 3% 3% 6% 4% 5% 6% 4% 0 500 1000 1500 2000 2500 0% 5% 10% 15% 20% 25% Puidutööstus Toidutööstus Rasketööstus Elektriseadmete tootmine Mööblitööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Müügitulu 2017, m€ Müügitulu 2018, m€ Tööjõukulude osakaal müügitulust 2018 Kogukasumi osakaal müügitulust 2018 Töötleva tööstuse põhinäitajad
- 7. © Swedbank 7 529 661 662 622 635 759 3.2% 3.2% 2.6% 2.6% 2.4% 2.7% 0 100 200 300 400 500 600 700 800 -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Töötleva tööstuse investeeringud põhivaradesse (k.a kapitalirent), mln € Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmine intressimäär 2018. aasta prognoos Sektoritest enim investeerisid töötleva tööstuse, energia- ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 3.4% 21.2% 5.7% 1.9% 66.5% 1.3% Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse jooksevhindades (lühiajastatistika) - Töötlev tööstus ..ehitiste soetamine ..ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine ..transpordivahend id ..arvutid ja arvutisüsteemid ..muud masinad ja seadmed, inventar Investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse on alates 2010, aastast tõusnud 60%. Investeeringud arvutitarkvarasse ja arenguväljaminekutesse on tõusnud vastavalt 127% ja 292%. * 2018 investeeringute prognoos ja sellest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel. Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika Investeeringute struktuur on muutumas
- 8. © Swedbank Allikas: Euroopa komisjon, Digital Economy and Society Index (DESI) 8 Digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetes jääme Euroopa keskmisele alla Tööstuse digitaliseerimiseks vajab Eesti senisest enam mehhatroonika ja robootika eksperte tööstusesse. Eesti ettevõtete nõrkusteks on elektrooniline teabejagamine ning sotsiaalmeedia ja internetis müügivõimaluste kasutamine.
- 10. © Swedbank Uuringus osales 288 ettevõtet 10 22% Rasketööstus 14% 19% Puidutööstus Toiduainetööstus Ehitusmaterjalide tööstus12% 33% Muu (Mööbel, tekstiil, trükk, elektroonika jm) 3,4+ miljarditKäive 3,0 miljonitMediaankäive 20+ miljonit51 ettevõtte käive 25971Töötajate arv kokku 90Keskmine töötajate arv
- 11. © Swedbank Madalaim käibekasvu prognoos viimase 8 aasta jooksul 11 Vastanutest 62% prognoosib käibe suurenemist (2018, 69%), 27% (2018, 24%) käibe samaks jäämist ja 11% (2018, 7%) käibe vähenemist. Suurimat käibekasvu oodatakse masina- ja metallitööstuses (8%) ja muus tööstuses (6,2%), sh trükitööstuses (10%). 84% ettevõtetest prognoosib ärikasumi marginaali suurenemist või samaks jäämist. Kõige enam prognoositi ärikasumi marginaali kasvu 77% toiduaine- tööstusest ja kõige vähem – 44% ehitusmaterjalide tööstuses. • Ärikasumi marginaal = Ärikasum/käive 3.4% 5.5% 6.2% 2.6% 2.9% 2.5% 3.7% 6.3% 6.2% Tööstus kokku K<10 mEUR 10=<K<20 mEUR K>=20 mEUR Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu tööstus Käibe prognoos
- 12. © Swedbank Kõige olulisemad sihtriigid: Skandinaavia ja Saksamaa 12 30.1% 15.9% 10.9% 6.3% 5.2% 4.2% 3.1% 3.1% 7.9% 14.3% 4.0% 11.1% 8.7% 3.2% 6.3% 8.7% Soome Rootsi Läti Saksamaa Norra Leedu Prantsusmaa Taani Kõige olulisemad sihtriigid täna Kõige atraktiivsemad uued sihtriigid Väiksemate ettevõtete seas on uued populaarsed sihtturud Norra (10%) ja Taani (8%). Suurettevõtete seas on lisaks Rootsile populaarne Aasia (peamiselt Hiina ja Jaapan). Norra on populaarseim uus sihtturg rasketööstus ettevõtete seas (23%). Ettevõtted tõid välja 46 uut sihtriiki.
- 13. © Swedbank 13 65.1% 58.3% 64.1% 56.4% 68.8% 63.2% 27.6% 25.0% 43.6% 32.7% 29.7% 9.7% Kellest tuntakse puudust? spetsialistidest sh oskustöölised, meistrid Kriitilise tähtsusega – investeeringud töötajate kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks
- 14. © Swedbank Palgakasv kiireneb Allikas: Statistikaameti aastastatistika; Läti ja Leedu statistikaametid 14 2018 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 4,9%. Kuidas läks? Brutopalk kasvas 7,3% (Allikas: Statistikaameti aastastatistika) 1.1% -0.7% 0.0% 1.1% 2.2% 2.8% Tööstus kokku Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu tööstus Tõõjõu muutus Tööstuse keskmine brutokuupalk 2018 (YoY): Eestis 1249€ (+7,3%) Lätis 963€ (+10%) Leedus 948€ (+9%)
- 15. © Swedbank 15 „Tootmisvõimsused on enne lisainvesteerimist vaja välja müüa“ „Eelmisel aastal olid suured investeeringud“ „Kiiremaks kasvuks ei piisa tööjõudu.“ „Investeeringuid hoiavad tagasi muudatused maksupoliitikas.“ 26.5% 16.2% 13.2% 11.6% ebakindlus majanduskeskkonna suhtes puudub vajadus puudub kompetentne tööjõud, keda vaja uute investeeringute puhul omafinantseeringu puudus Mis hoiab investeeringuid tagasi? Kriisijärgsel perioodil näeme esmakordselt planeeritavate investeeringute olulist langust
- 17. © Swedbank 17 9% 11% 9% 12% 7% Lisandväärtust plaanitakse tõsta 2 aasta jooksul *Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv 48% 65% 69% 45% 50% 54% 16% 25% 21% 31% 39% 33% 21% 38% 41% 58% 58% 50% Muu Puit Toit Raske Ehitusmaterjalid Kogu tööstus Lisandväärtuse tõstmise vahendid Automatiseerimine digitaliseerimine Arendustegevus ja koostöö Planeeritud lisandväärtuse tõus 2 aasta jooksul jääb alla palgakasvu prognoosile
- 18. © Swedbank Automatiseerimine on fookuses 18 56% 51% 26% 18% 11% 5% Automatiseeritud tehnoloogia Andurid/sensorid masinatel ERP süsteem Tööstusrobotid E-pood RFID süsteem Täna kasutusel 29% 19% 18% 16% 14% 8% Automatiseeritud tehnoloogia Andurid/sensorid masinatel Tööstusrobotid ERP süsteem E-pood RFID süsteem Investeeritakse 2 aasta jooksul
- 19. © Swedbank Keskmiselt 20% Eesti töötleva tööstuse tootmisprotsessist on automatiseeritud 19 19% 15% 17% 30% 35% Automatiseerituse tase 1 400 tuh € 723 tuh€ 195 tuh€ 133 tuh€ 237 tuh€ Toit Puit Ehitusmaterjalid Raske Muu Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt automatiseerimisse „Automatiseerida saaksime ainult üle minnes kallimatele tootmisseadmetele, aga nende välja ostmiseks on vaja teha liiga riskantsed kulutused“ „Automatiseeritud seadmed ja - töö vajab oskustöötajat, kes automatiseeritud liini ja töö eest vastutaks“ Mis hoiab automatiseerimist tagasi?
- 20. © Swedbank 20 41 tuh€ 52 tuh€ 33 tuh€ 31 tuh€ 22 tuh€ Toit Puit Raske Ehitusmaterjalid Muu Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt digitaliseerimisse 36% 36% 14% 9% 5% tootmise efektiivsuse tõstmiseks digitaalsete lahenduste loomiseks olemasolevate toodete arenduseks uue toote loomiseks muu IT-ettevõtetega koostöö tegemise ajendid Digiauditi plaanib 2 aasta jooksul läbi viia 11% ettevõtetest. 46% töötleva tööstuse ettevõtetest teeb koostööd IT-ettevõtetega
- 21. © Swedbank 21 342 tuh€ 190 tuh€ 57 tuh€ 32 tuh€ 50 tuh€ Toit Puit Raske Ehitusmaterjal Muu Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul arendus- ja koostöösse keskmiselt • 21% vastanutest teeb juba koostööd arendus- ja teadusasutustega • 75% on koostöö ülikooliks TalTech, 15% Tartu Ülikool, 9% EMÜ, 6% EKA 50% töötlevast tööstusest kavatseb lisandväärtust tõsta panustades arendustegevusse ja koostöösse
- 22. © Swedbank Kokkuvõte • Ettevõtjad on teinud tublit tööd ekspordimahtude kasvatamisel (2018.a +12,5%) • Meie sihtturgude majanduskasv aeglustub, kriisi ei ole. TOP10 sihtriigi keskmine majanduskasvu prognoos +2,1% • Tööjõuturul olulist leevenemist ei tule ja palgakasv püsib • Ettevõtete marginaalid on õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust • Edasivaatavalt on võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks • Ettevõtete hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. • Suurimaks takistuseks töötajate leidmisel on kvalifitseeritud/haritud tööjõu puudus. See piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses. • Investeeringute mahud langevad 18% -> Oluline on ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid mitte edasi lükata! 22
- 23. © Swedbank Eestis on ligi 300 erinevat meedet toeks tööstuse arengule 23
- 24. © Swedbank Eesti tööstus 4.0 • Inimesed on kõige olulisem ressurss Eesti tööstuses Senisest enam peame Eestis investeerima töötajate koolitamisse ja haridusse, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja töömeetodid. • Tark koostöö ja tark tellija Väikese riigina on ainuvõimalik, et kasutame kõiki võimalusi koostöö suurendamiseks ettevõtete ja erialaliitude, IT-klastri, ülikoolide, TAKide ja riigiga. • Viime kõik head ideed ellu Ettevõtjalt tulnud idee või küsimus vajab professionaalset nõu ja toetamist. Küsimuste ja ideede one-stop-shop. • Investeeringud Lisandväärtuse kasvu saavutame läbi automatiseerimise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja tootearenduse. Pank finantseerib partnerina ettevõtteid nende arenguplaanide elluviimisel. 24
Notes de l'éditeur
- Vasak joonis: 2018 aastal kasvas tööstuse käive 800 mln. Ekspordi osakaal töötleva tööstuse käibest võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Andmestik:EM041: Ettevõtete majandustegevuse näitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jooksevhindades (kvartalid) Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aastal kogu kaupade ekspordist 72%. Kodumaise päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aastaga võrreldes 12%. Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport. – „Eelmisel aastal kaubavahetus suurenes“ 11. veebruar 2019 – pressiteade nr 18 Statistikaamet Allikad: Müügikäive: Statistikaamet, EM041: Ettevõtete majandustegevuse näitajad jooksevhindades (Aastastatistika) Ekspordi osakaal müügikäibest: Ekspordi osakaal müügitulust: Statistikaameti pressiteade nr 13. Tiido, J. (31.01.2018) „Möödunud aastal tööstustoodanud maht suurenes“. Eesti päritolu kaupade ekspordi muutus: Mertsina, T. (09.02.2018). „Vaatamata ekspordikasvule ei ole Eesti suutnud oma turuosa kasvatada“. Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks: Eurostat, sts_inpr_m: Production in industry – monthly data.
- - Eesti päritoluga toodangu eksport kogu ekspordist +12% YoY, Kõige enam tõusis eksport USAsse; - Kõige enam tõusis eksport USAsse, Singapuri ja Soome. Kõige enam langes eksport Rootsi. - Eesti päritoluga toodangu eksport kogu ekspordist oli 72% (+12% YoY). Kõige suurem tõus EE päritoluga toodangust oli mineraalide sektoris, st põlevkivi, lahustid, puidu- j a puidutoodangus (kask ja männipuit), elektriseadmed (andmesideseadmed). Kõige enam ületas eksport importi USAs, Norras ja Singapuris. Elektriseadmed kõige suurem ekspordi artikkel. 16% kogu EE ekspordist. Teisel kohal mineraalid (15%) ja kolmandal puit ja puidutooted (11%). Ekspordi sihtriigid Soome 16% (elektriseadmed, metallid) , Rootsi 11% (elektriseadmed, puidutooted), Läti 10% (mineraalid, põllumajandus- ja toidutooted). Kõige enam ületas import eksporti Saksamaal, Leedus ja Poolas. 2018 Eestis toodetud kaupade US ekspordist 78% oli: Kaubad kokku 744 880 604 ..85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, ... 433 978 789, 58% ..27 Mineraalne kütus, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; ... 81 855 029, 11% ..84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad 62 999, 494 8% https://www.stat.ee/news-release-2019-018
- Andmestik:EM008: Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.
- Investeeringud põhivarasse on jooksevhindades ehk inflatsiooniga korrigeerimata. Investeeringute kasv oli 2018. aastal ca 20% suurenedes 124mln EUR võrra. Prognoosi arvutuskäik: 2014-2017 keskmine erinevus mat. põhivara aasta- ja lühiajastatistika vahel * 2017 lühiajastatistika + eelmise aasta kasvuga läbi korrutatud immat. Põhivara. Ettevõtted investeerisid 2018. aastal 2,3 miljardit eurot, mis jäi varasema aastaga samale tasemele. Sarnaselt eelneva aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energia ja kaubandusettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2017. aastaga suurenesid investeeringud ehitistesse ja masinatesse ning seadmetesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse. Parempoolne joonis: LÜHIAJASTATISTIKA, seega tegelikkus võib erineda 10-20%. Eesmärk anda ülevaade eri kaupade osakaaludest, mis on ka aastastatistika puhul sarnased/võrreldavad. Allikad: Töötleva tööstuse investeeringud põhivarasse: Statistikaamet,EM014: Ettevõtete investeeringud põhivarasse jooksevhindades (Aastastatistika, 2013-2016); Statistikaamet, EM042: Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse jooksevhindades (Lühiajastatistika, 2017). 2. Töötleva tööstuse laenuportfelli keskmine intressimäär: Eesti Panga andmebaas, 3.7.2 Mittefinantsettevõtetele antud laenude intressimäärad tegevusalade lõikes (andmed kuude lõikes, joonisel aasta keskmine).
- Eesti on ELi 28 liikmesriigi seas 9. kohal. Viimase aasta jooksul tehti mõningaid edusamme, kuid nende tempo oli ELi keskmisega võrreldes aeglasem. Nagu juba mitmel varasemal aastal, on Eesti digitaalsete avalike teenuste osas Euroopa liider. Eestlased on oskuslikud digitehnoloogia kasutajad ning tarbivad agaralt erinevaid internetiteenuseid. ARENGUTEGURID: Elektroonilist teabejagamist kasutavate ettevõtete osakaal on tõusnud 22% pealt 28%ni.. 2) Piiriülest veebimüüki tegevate SMEd osakaal on suurenenud 6,1% pealt 8,3%ni. NÕRKUSED: 1) Elektrooniline teabejagamine (koht 21/28 riigist): Businesses who have in use an ERP (enterprise resource planning) software package, to share information between different functional areas (e.g. accounting, planning, production, marketing) 2) Sotsiaalmeedia (koht 24/28 riigist): Businesses using two or more of the following social media: social networks, enterprise's blog or microblog, multimedia content sharing websites, wiki based knowledge sharing tools. Using social media means that the enterprise have a user profile, an account or a user license depending on the requirements and the type of the social media. Allikas: European Commission: „Digital Single Market – Estonia“ „Digital Economy and Society Index 2018 – Estonia“ „DESI 2018 list of indicators“.
- Vasakpoolsel joonisel on toodud mitu % EV valis välja toodud vastuse küsimusele „Takistused töötajate leidmisel“ (mitme valikuga küsimus). Parempoolsel on toodud välja vastused küsimusele „Kõige enam on puudu:“, vastuse variandid olid spetsialistid, lihttöölised ja juhid (osakaal oli väike, seega võtsime jooniselt välja)