Eesti Euroopa ühtses kliimapoliitikas, Henrik Välja EMPL
•
0 j'aime•137 vues
Henrik Välja ettekanne 8.10.2021 seminaril TSENTRIS "Roheleppe mõju puidu- ja mööblitööstusele" https://tsenter.ee/sundmused/roheleppe-moju-puidu-ja-mooblitoostusele/
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Plus de Tsenter
Plus de Tsenter (20)
Eesti Euroopa ühtses kliimapoliitikas, Henrik Välja EMPL
- 1. Eesti Euroopa ühtses metsapoliitikas Henrik Välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
- 2. Tänane seis
- 3. SOTSIAALMAJANDUSLIK • Töökohad • Lisandväärtus • Maaelu • Eksport
- 6. Sektor on oluline tööandja maapiirkondades
- 7. FIT55 ohud ja võimalused
- 8. Eesti on juba Euroopast edukam Euroopa Komisjon eesmärk 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamine 55% võrra. Eesti täna Eesti juba täna vähendanud oma kasvuhoonegaase 64% mis on enim EL-is Peame keskendume eesmärgile 2050 ja edasi!
- 9. Euroopa juhtivate metsariikide kriitika Metsastrateegiale Ühe strateegiaga ei saa reguleerida Vahemere põõsastikud, Portugali eukalüptipõllud, Eesti mitmekesised metsad ja Lapimaa tundrad Pakett ei teadusta metsade majanduslikku rolli ja puidust toodete potentsiaali kliimamuutuste leevendamises ning fossiilsete ressursside järgse ühiskonna ehitamises
- 10. LULUCFi küsitavad eesmärgid Eestile seatud eesmärk 2,5 miljonit tonni CO2 sidumist Eestile sarneneva Läti eesmärk 0,8 miljonit tonni CO2 sidumist Pindalalt sarnane Holland peab 5 miljonist t heidet vähendama ainult 0,5 miljonit tonni - väheambitsioonikas
- 11. Metsad ei seo süsinikku igavesti Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli LULUCF uuringu kohaselt ei ole Eestis võimalik vältida maakasutuse ja metsanduse sektoris emiteerijaks muutumist. Kas olla emiteerija sel kümnendil uute lahenduste loomiseks? Kas olla emiteerija 2050. aastal mädaneva metsa süsinikuheitme tõttu?
- 12. Cambridge’i ülikooli raport “Mets ja kliimamuutused” toob välja, et kui metsa ei raiuta, hakkab metsa tagavara netojuurdekasv sajandi lõpupoole vähenema. Sellega kaasnevad ka suuremad metsamaterjali lagunemisega kaasnevad emissioonid, mis ületavad CO2 sidumise kasvava metsa poolt. Cambridge’i uuring: metsa mitte raiudes lükkame emissioonid oma lastele ja lastelastele
- 13. Puittoodete asendusefekt vajab tunnustamist! 2019 oli metsasektori kogumõju süsinikuarvestuses: - Metsade sidumine 1,8 mln t - Puittoodete sidumine 1 mln t - Puittoodete asendusefekt 4,8 mln t Metsa- ja puidusektoriga on seotud iga kümnes töökoht Eestis Sektor loob 2,2 miljardit eurot kogulisandväärtust Eesti SKP-le
- 14. Metsandus peab kinni maksma patustajad Kliimasoojenemist põhjustab fossiilse tooraine kasutamine. Metsandus on biomajanduse jätkusuutlik tugitala, mille arengut ei tohiks pidurdada lühiajalise eesmärgiga võimaldada teistel sektoritel jätkata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega.
- 15. Me ei tohi muutuda odavaks kompenseerimise viisiks jõukatele ühiskondadele Euroopa toetus Natura aladel aastas 100 eurot hektarilt Majandusmetsa lisandväärtus aastas 2000 eurot hektarilt Eesti ühiskond ja maakogukonnad kaotavad kaitsealade pideva laiendamisega materjali väärindamise võimaluse
- 16. Kuhu me saadame kliimavõitluse vastutuse? Oma tagahoovist leitava kliimalahenduse konserveerimine saadab meie enda tarbimise jalajälje kolmandatesse riikidesse. Euroopas on maailma eesrindlikuimad keskkonna, inimõiguste ning tööjõu normid
- 17. Meie metsa- ja puidutööstus on juba näide ringmajandusest
- 18. Mida teha ettevõtte tasandil?
- 19. Millele pöörata tähelepanu ettevõtluses? ● Mõõda oma jalajälge ja ole teadlik mõjust ● Otsi võimalusi jalajälje vähendamiseks ○ Energia ○ Transport ● Ressursitõhusus! ● Ringmajandus ○ Jääkpuidu kasutusele võtmine
- 21. KOKKUVÕTTEKS ● Puit on ringbiomajanduse alustala ja kandvas rollis kliimamuutuste leevendamisel ● EL piiride sees kasvatatud, varutud ja väärindatud süsinikuneutraalse ning taastuva tooraine põhine väärtusahel on parim valik – vastab maailma rangeimatele keskkonna- ja sotsiaalse õigluse nõuetele ● Metsamajandus on ainus viis kuidas ühiskonda varustada vajaliku toorainega teenindades samal ajal ka muid rolle – multifunktsionaalsus – tooraine tootmine, elurikkus, rekreatsioon ● Ulatuslik looduskaitse ja samal ajal edukas tööstus on Eesti edulugu ja teistele riikidele eeskujuks