Swedbank tööstusettevõtete uuring aprill 2020
•
0 j'aime•388 vues
Raul Kirsimäe esitlus TSENTRI veebiseminaril 21.05.2020
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (19)
Similaire à Swedbank tööstusettevõtete uuring aprill 2020
Similaire à Swedbank tööstusettevõtete uuring aprill 2020 (20)
Plus de Tsenter
Plus de Tsenter (20)
Swedbank tööstusettevõtete uuring aprill 2020
- 2. Eesti toodetud kaupade eksport 10,2 miljardit – 71% kogu kaupade ekspordist 121 tuhat töötajat 15% SKPst Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor Töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor
- 3. © Swedbank Eesti ekspordi olukord on kaubagruppide lõikes väga erinev 3 Töötleva tööstuse müügitulu +500 Eesti päritolu kaupade eksport −1% Märgatavalt on vähenenud mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu. mln Allikas: Statistikaamet Enim on suurenenud põllumajandussaaduste, toidukaupade ja mehaaniliste masinate väljavedu. 23,7% 14,2% 14,2% 10,6% 8,1% 4,1% 3,2% 3,2% 23,5% 14,2% 11,4% 10,9% 8,3% 4,3% 3,6% 3,5% Masinad ja seadmed, elektriseadmed Puit ja puittooted Mineraalsed tooted Muud tööstustooted Metallid ja metalltooted Keemiatööstuse tooted Elusloomad ja loomsed tooted Valmistoidukaubad ja joogid Eesti päritolu kaupade ekspordi peamised kaubaartiklid 2018 2019 8,4 8,6 9,2 10,4 10,2 2015 2016 2017 2018 2019 Eesti päritolu kaupade eksport (miljardit eurot) * mEUR – miljonit eurot −47,8 mEUR −17,3 mEUR −311,3 mEUR +19,2 mEUR +10,1 mEUR +11,1 mEUR +41,7 mEUR +25,9 mEUR
- 4. © Swedbank Muutused ekspordis suurematel sihtturgudel 4Allikas: Statistikaamet 2014 2019 MUUTUS • Elektrimasinad ja -seadmed 20,9% • Mööbel 12,0% • Puit ja puittooted 10,4% • Elektrimasinad ja -seadmed 59,3% • Puit ja puittooted 9,5% • Mööbel 6,3% • Elektrimasinad ja -seadmed 35,4% • Optilised aparaadid 12,6% • Mänguasjad, spordivahendid 7,8% • Puit ja puittooted 19,1% • Mööbel 18,9% • Optilised aparaadid 10,5% • Mineraalne kütus, õlid 19,8% • Puit ja puittooted 12,2% • Elektrimasinad ja -seadmed 7,1% • Elektrimasinad ja -seadmed 19,5% • Mööbel 13,1% • Masinad ja seadmed 11,0% • Puit ja puittooted 18,0% • Elektrimasinad ja -seadmed 17,5% • Mööbel 17,2% • Elektrimasinad ja -seadmed 55,4% • Mineraalne kütus, õlid 11,8% • Masinad ja seadmed 9,2% • Elektrimasinad ja -seadmed 20,6% • Mööbel 17,4% • Puit ja puittooted 14,6% • Mineraalne kütus, õlid 15,3% • Puit ja puittooted 13,4% • Piim ja piimatooted 8,3% +390,7 MILJONIT EUROT Enim suurenenud: masinad ja seadmed +78,8 mEUR Enim vähenenud: seemned ja viljad −12,5 mEUR −695,0 MILJONIT EUROT Enim suurenenud: mööbel +100,0 mEUR Enim vähenenud: elektrimasinad ja -seadmed −968,0 mEUR +648,1 MILJONIT EUROT Enim suurenenud: elektrimasinad ja -seadmed +398,0 mEUR Enim vähenenud: anorgaanilised kemikaalid −4,7 mEUR +226,6 MILJONIT EUROT Enim suurenenud: elektrimasinad ja -seadmed +114,1 mEUR Enim vähenenud: kalad ja vähilaadsed −22,9 mEUR −17,9 MILJONIT EUROT Enim suurenenud: joogid (veed), alkohol +13,1 mEUR Enim vähenenud: mineraalne kütus, õlid −28,9 mEUR * mEUR – miljonit eurot* Eesti päritolu kaupade eksport
- 5. © Swedbank Eesti osatähtsus peamiste sihtriikide impordis on väike 5 Import kokku: 65,7 miljardit eurot 3,1% Import kokku: 142 miljardit eurot 0,9% Import kokku: 15,7 miljardit eurot 8,6% Import kokku: 1104 miljardit eurot 0,07% Import kokku: 2236 miljardit eurot 0,04% Allikad: riikide Statistikaametid −43%+17% +67% +27% −5% TURUOSA SUHTELINE MUUTUS VIIE AASTAGA 13%19% 8% 7% 6% OSAKAAL EESTI EKSPORDIST 2019. AASTAL
- 6. © Swedbank 6 Töötleva tööstuse põhinäitajad 2328 1944 1338 758 620 519 513 2459 2089 1400 746 619 507 527 15% 13% 19% 19% 23% 11% 25% 2% 3% 6% 7% 4% 6% 4% 0 500 1000 1500 2000 2500 0% 5% 10% 15% 20% 25% Puidutööstus Toidutööstus Masina- ja metallitööstus Elektriseadmete tootmine Mööblitööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Müügitulu 2018 (miljonit eurot) Müügitulu 2019 (miljonit eurot) Tööjõukulude osakaal müügitulust 2019 Kogukasumi osakaal müügitulust 2019 Allikas: Statistikaamet
- 7. © Swedbank Koroonaviiruse mõju 7 Globaalne Eesti 2-5% MAJANDUSE LANGUS Swedbanki prognoosi järgi langeb 2020. aastal maailmamajandus 2%, süngema stsenaariumi korral koguni 5%. Maailmamajandust ootab teises kvartalis tugev langus, kasvu taastumine peaks toimuma aasta teises pooles ja seda kiirenevas tempos. Lõplik mõjuulatus sõltub viiruse leviku kestusest. Swedbanki põhistsenaariumi korral langeb Eesti majandus sel aastal 5%, negatiivse stsenaariumi korral aga üle 10%. Sektoriti eeldatav mõju kõige suurem transpordi, hotellide, tööstuse ja kaubanduse ettevõtetele. Need sektorid on välismõjudele enim avatud. Otsestest mõjudest võib märksa hullemaks osutuda kaudne mõju. 5-10% MAJANDUSE LANGUS
- 8. © Swedbank Koroonaviiruse mõju tööstusettevõtetele 8 Murekohad Probleemid tarneahelates Nõudluse vähenemine või uue müügi seiskumine Töötajate massilise haigestumise oht, karantiin Kulude õige juhtimine Transport ja logistika, laoseisu juhtimine Võimalused Tarneahelaid joonistatakse ümber, võimalus Eesti ettevõtete jaoks (nearshoring) Varuvariantide loomine tarneahelates, leitakse uusi partnereid Kliendid viivitavad arvete tasumisega Protektsionistlik majanduspoliitika Kohaliku tööjõu suurem liikumine, leitakse vajalikud spetsialistid Tööjõud vs automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused
- 9. © Swedbank Pooltel tööstusettevõtetel ei pea bilanss üle kahe kuu vastu 9 Leebema stsenaariumi kohaselt tekivad kahe kuuga likviidsusprobleemid veerandil tööstusettevõtetest. 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Stresstest: kui kaua jätkub tööstusettevõtetel likviidsust? (% ettevõtetest) Käive samaks, ostjad tasuvad 70% Käive −30%, ostjad tasuvad 70% Käive −50%, ostjad tasuvad 50% Käive −20%, 30 päevaga tasuvad ostjad 60%, järgmise 30 päevaga veel 30% Negatiivsema stsenaariumi korral tekivad kahe kuuga likviidsusprobleemid kolmel neljandikul ettevõtetest.
- 10. © Swedbank Koroonaviirus - soovitus edasiseks • Koostada talitluspidevuse plaanid: – käitumine karantiini korral ja muude viiruse leviku tõkestamise meetmete rakendamine – töötajate ajutine asendamine, hajutamine – kriitiliste funktsioonide kaardistus – kaugtöö, outsourcingu võimalused • Viia läbi riskianalüüs, et hinnata ettevõtte vastupanuvõimet ja likviidsusprobleemide teket: – langus müügikäibes (tk, hinnad) – muutused kuludes – häired tooraine hankimisel – häired transpordikanalites (olgu need siis seotud tooraine või valmistoodanguga) • Kohandu: – hoia ja loo likviidsust – suuremahulise investeeringuprogrammi alustamisega on mõistlik oodata kuni viiruse kontrolli alla saamiseni – kärbi püsikulusid, et olla valmis ajutiseks uue müügi rahavoo peatumiseks – praegu ei ole õige hetk dividende välja maksta ja uut kallist sõidukit liisida – hoia hankijatega sidet makselimiitide hoidmiseks – maanda ostjate makseriske 10
- 11. © Swedbank Pangaga on mõistlik rääkida varakult • Probleemide tekkimisel informeeri panka koheselt. Ei tasu jääda ootama, kui olukord on juba väga halb. • Maksepuhkus – võimalik taotleda kuni kuue kuu pikkust põhiosa maksepuhkust, plaan ja riskid peavad olema läbi mõeldud. • Lisalikviidsus – tuleb mõelda läbi, miks on vaja ja mis on ettevõtte tegevusplaan. • Riskide maandamine – faktooring ja krediidikindlustus. • Oota enne uue investeeringuga alustamist olukorra selginemist. • Koostöö KredExiga. • Igapäevase äri finantseerimine, kui riskid on läbi mõeldud ja keskkond tekitab uusi võimalusi. 11
- 13. © Swedbank Uuringus osales 284 ettevõtet 13 22% Rasketööstus 12% 18% Puidutööstus Toiduainetööstus Ehitusmaterjalide tööstus11% 37% Muu (mööbel, tekstiil, trükk, elektroonika jm) 4,59 miljarditKäive 4,17 miljonitMediaankäive 20+ miljonit63 ettevõtte käive 27 861Töötajate arv kokku 98Keskmine töötajate arv
- 14. © Swedbank Fookus on jätkuvalt automatiseerimisel ja digitaliseerimisel 14 36,0% 36,6% 46,4% 51,2% 28,2% 29,2% Tööstuse keskmine Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu töötlev tööstus Automatiseerituse tase (% protsessidest) 34,7% 33,9% 34,3% 45,1% 37,9% 27,8% Tööstuse keskmine Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu töötlev tööstus Digitaliseerituse tase (% protsessidest) 34,3% 46,7% 63,6% 29,1% 77,5% 47,9% Automatiseerimise ja digitaliseerimise plaanitud osatähtsus investeeringutes
- 15. © Swedbank 15 Kvalifitseeritud spetsialistid on jätkuvalt hinnas Spetsialistidest tunneb puudust 80,5% tööjõupuudust oluliseks pidanud ettevõtetest (2019: 65,1%). Lihttöölistest tunneb puudust 39,0% tööjõupuudust oluliseks pidanud ettevõtetest (2019: 27,6%). 70,1% 34,1% 31,7% 14,0% 7,3% oskuste/hariduse puudumine asukoht palk tööaeg töökeskkond Suurimad takistused töötajate leidmisel (% tööjõupuudust oluliseks pidanud ettevõtetest): 80,5% 39,0% 42,1% 40,9% 20,1% 17,1% 14,6% spetsialist lihttööline masinaoperaator valdkonna/eriala oskustööline tootmistehnoloog tootearenduse spetsialist müügi-/turundusspetsialist Töötajad, kellest on tööstuses kõige enam puudu (% tööjõupuudust oluliseks pidanud ettevõtetest):
- 16. © Swedbank 16 Tööstus pakub üürikorterist paremat tootlust 5,38 5,46 5,28 5,22 5,87 5,66 5,33 4,65 5,61 Tööstuse keskmine K<10 mEUR 10=<K<20 mEUR K>=20 mEUR Ehitusmaterjalide tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Rasketööstus Muu töötlev tööstus Ettevõtete investeeringute plaanitud tasuvusaeg (aastates) Tööstuse tegelik tasuvusaeg oli aastatel 2015-2018 keskmiselt 4,32 aastat. Allikas: Swedbanki tööjõukulude kasvu analüüs 2019 * tasuvusaeg – aastate arv, mis kulub alginvesteeringu tasateenimiseks
- 17. © Swedbank Automatiseerimise ja digitaliseerimise eesmärk on tööjõu vajaduse vähendamine ja efektiivsuse kasv 17 52,8% 49,6% 39,1% 38,0% 32,0% 28,9% 23,9% 15,1% tootlikkuse/produktiivsuse tõstmine tööjõu vajaduse vähendamine mahtude tõstmine kvaliteedi tagamine tootmise täpsem planeerimine reaalajas ülevaade protsessidest laovarude efektiivsem juhtimine tootearendus Miks tehakse? (% ettevõtetest) 22,9% 17,6% 17,3% 15,1% 12,3% pole kindel investeeringu tasuvusajas kompetentsi puudumine ettevõttes pole aega protsessi läbi viia pole rahalisi vahendeid puudub info kogu maksumuse kohta Mis hoiab tagasi? (% ettevõtetest)
- 18. © Swedbank Digitaalsete lahenduste ja robotite kasutus on jõudsalt kasvamas 18 58% 53% 36% 21% 13% 5% 2% Automatiseeritud tehnoloogia Andurid/sensorid masinatel ERP süsteemid Tööstusrobotid E-pood RFID süsteem AI Täna kasutusel (ja muutus aastaga) +2% +2% +10% +3% +2% +0% 23% 20% 17% 17% 15% 11% 8% Tööstusrobotid Automatiseeritud tehnoloogia Andurid/sensorid masinatel ERP süsteemid E-pood RFID süsteem AI Investeeritakse 2 aasta jooksul
- 19. © Swedbank 72,5% tööstusettevõtetest tegeleb jätkusuutlikkusega seotud riskide ja võimaluste juhtimisega 19 52,8% 32,4% 31,7% kulud kasvavad ei oma olulist mõju uued ärivõimalused Millist mõju võib äritegevusele avaldada jätkusuutlikkuse teemade senisest suurem rõhuasetus ühiskonnas? (% ettevõtetest) Jätkusuutlikkusega seotud ettevõtte kulude suurenemist peetakse kõige tõenäolisemaks toiduainetööstuses (77% vastajatest). Jätkusuutlikkuse rõhuasetusest tingitud uusi ärivõimalusi nähakse enim puidutööstuses (44%) ning ehitusmaterjalide tööstuses (42%). „Varasemast rohkem tähelepanu pakenditele ja pakkematerjalidele, lisaks jälgime ja arvestame strateegiliste plaanide juures valdkonnapõhiseid kliimapoliitilisi muutuseid.“ – toiduainetööstus „Tootmisjääkide tõhusam haldamine ehk taaskasutamine.“ – ehitusmaterjalide tööstus „Vihmavee korje ja kasutamine tootmises.“ – puidutööstus Milliseid tegevusi olete ellu viinud ja millised olete planeerinud järgmiseks 3 aastaks?
- 20. © Swedbank Kokkuvõte • Tööstuse tööshoidmine on meie majanduses kõige olulisem ülesanne. • Kriisiolukorras mõjutavad ettevõtteid uued riskid, mis vajavad juhtimist. • Täna tuleb iga väiksemgi otsus põhjalikult läbi mõelda. • Tööstusesse jõuab kriisi mõju viitega. Oluline, et vajalikul hetkel on olemas riigipoolsed toetavad meetmed. • Meie töötleva tööstuse turuosa on sihtturgudel väike ja tänane olukord pakub uusi võimalusi. • Häid spetsialiste napib paljudel ettevõtetel, tänane olukord pakub ka siin uusi võimalusi. • Positiivse trendina on jätkunud ERP süsteemide ja tööstusrobotite rakendamine tööstuses. • Tänane olukord juhib suuremat tähelepanu automatiseerimise ja digitaliseerimise vajalikkusele. • Käesoleva kriisi tulemina oleme ühiskonnana digihüppele rohkem avatud. 20