Vaba tarkvara seminar-töötoa slaidid e-õppe kevadkonverentsilt 2010.

1. E-õppe kevadkonverents 2010 Laur & Kakk

3. Siis tutvustab Laur Estobuntut – IT kolledži ametlikku Linuxit

4. Seejärel on kõigil huvilistel võimalus saada enda arvutisse Estobuntu (vastavalt soovile Windowsi kõrvale või asemele) või seda lihtsalt CD-plaadilt käivitades katsetada

5. Siis vaatame, kuidas oma värsket Linuxit täiustada ja sinna juppe juurde panna

6. Lõpuks tutvume natuke Edubuntu projekti ja Linuxile saadaoleva õpitarkvaraga

7. Ja päris lõpus saab veel igasuguseid asju küsida (muidugi saab seda teha ka vahepeal)

9. Kas see on ikka seaduslik?

10. Kes seda teeb?

11. Mille poolest see Windowsi asjadest erineb?

12. Mida see Open Source tähendab?

13. Litsentsid?

14. Kas siin tõesti probleeme polegi?

18. Vabadus uurida ja muuta seda

19. Vabadus jagada tarkvara teistega

20. Vabadus luua selle alusel uut tarkvara

22. Vaba tarkvara neli vabadust on tagatud juriidiliselt pädevate litsentsidega, millest tuntuim on GNU Üldine Avalik Litsents (GPL)

23. Vaba tarkvara on jätkusuutlik, kuna näiteks GPL keelab selle kasutamise kinnise äritarkvara (omandvara) loomisel – levinud väide „Oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks!“ on juriidiliselt ebakorrektne

25. Red Hat

26. Oracle

27. Canonical

30. Hind – enamikul juhtudel on vaba tarkvara tasuta

31. Igaühel on õigus olemasolevaid vabu lahendusi kohandada (näiteks tõlkida eesti keelde) või nende peale uusi asju ehitada

32. Peale vaba operatsioonisüsteemi paigaldamist saame enamasti täismahus töökeskkonna (k.a. kontoritarkvara). Windowsi puhul saame IE, WordPadi ja Media Playeri

33. Igaüks võib vabale süsteemile lisatarkvara luua

34. Enamasti paigaldatakse tarkvara varamute süsteemi abil, mis erinevalt Microsoft Update'ist teenindab kogu tarkvarakomplekti

35. Aktiveerimisvõtmed ja muu sellise võib ära unustada, viirused kah

37. Avatud lähtekood (ingl. k. Open Source) tähendab, et saadaval on ka algne programmitekst, mida soovijad saavad muuta ja uuesti kompileerida

38. Nii on programmi parandamine ja muutmine märksa kergem ja seda saavad teha ka teised peale tarkvara autori. See omakorda aga võimaldab avastada ja parandada tarkvara vigu ning tõsta selle kvaliteeti

40. Litsents on kasutusluba

41. Windowsi lõppkasutajalitsents (EULA) keskendub sellele, mida ei tohi. Vabad litsentsid keskenduvad sellele, mida tohib

43. Nõrk – teatud tingimustel ei pea kanduma (LGPL; N: OO.o)

44. Puuduv – litsents jääb kehtima vaid algsele tarkvarale (BSD)

46. Mitmeid asju tehakse teisiti kui Windowsis. Ei paremini ega halvemini, vaid lihtsalt teisiti

48. Paljusus võib tekitada segadust (ainuüksi Linuxeid on paarsada)

49. Mõnel levinud ärivararakendusel ei ole veel vaba vastet (uued AutoCADid, paljud uued mängud jne)

51. Mittetulundussfäär – oluline kokkuhoid

52. Väikefirmad – vaba mudel võimaldab ette võtta palju suuremaid projekte (delegeerimine on kergem)

53. Väikeriigid ja -rahvad – omakeelne tarkvara tuleb lihtsalt ära teha, ilma juriidilisi jamasid kartmata

54. Tõsisemad arvutihuvilised – the sky is the limit

55. ...

56. Laske käia! Nüüd olgu Lähtekoodi jõud sinu programmidega; ja olgu Kernel, Teegid ja Utiliidid sinuga läbi kõigi Distrode kuni Ajastu otsani. Aamen. - Tuxi evangeelium ( http://www.kakupesa.net/kakk/tux.html )