SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  9
Kirsikka Kurg, Meelis BrikkerTartu Ülikool
Mida teame?
• Kus valmivad munarakud?
• Millised on naise
suguelundid?
• Mille poolest erineb mehe
ja naise sugurakkude
areng?
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
2
Mida teada saame?
• Mis on menstruaaltsükkel?
• Kuidas toimub munaraku küpsemine?
• Milles seisneb
ovulatsioon?
3
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Menstruaaltsükkel
• Tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused
naise kehas
• Kestus 25-36 päeva (28)
• Naine viljastumis-
võimeline – 45-55 ea
4
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Menstruatsioon
• Tsükli esimene päev
• Menstruatsioon – emakaseina limaskesta ja
vere irdumine
• Kestab 3-7
päeva
5
Emaka limaskesta paksus ühe tsükli jooksul
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Munaraku küpsemine
• Abirakkude hormoon
valmistab ette emaka
• Emakakael avaneb ja
pehmeneb
• Spermid suudavad limas
elus püsida 3-5 päeva
6
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Ovulatsioon
• 14 päeval tsükli algusest, munarakk vabaneb
• Viljastumisvõimeline 12-24 h
• Munasarjas moodustub
kollaskeha.
7
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Taandareng
• Kui viljastumist ei toimu, kollaskeha
taandareneb.
• Hormoonide hulga vähenemine põhjustab
emaka limaskesta irdumise ja verise vooluse.
8
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Kokkuvõte
• Menstruaaltsükli algus on menstruatsiooni
esimene päev.
• Menstruaaltsükli käigus toimuvad muutused
emaka limaskestas ja munasarjades, kus
küpsevad munarakud.
• Ovulatsioonil väljub munasarjast küps
munarakk.
• Kui viljastumist ei toimu, irudub emaka limaskest
ja algab uus tsükkel.
9
Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Contenu connexe

Tendances

Tendances (20)

Glükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamineGlükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamine
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine
 
Homöostaas
Homöostaas Homöostaas
Homöostaas
 
8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng8.sugurakkude areng
8.sugurakkude areng
 
meioos
meioosmeioos
meioos
 
Embrüogenees
EmbrüogeneesEmbrüogenees
Embrüogenees
 
öKoloogilised tegurid
öKoloogilised teguridöKoloogilised tegurid
öKoloogilised tegurid
 
Soo määramine
Soo määramineSoo määramine
Soo määramine
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonidPärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
 
Fotosüntees
FotosünteesFotosüntees
Fotosüntees
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja ViljastumineSugurakkude Areng Ja Viljastumine
Sugurakkude Areng Ja Viljastumine
 
öKosüsteem
öKosüsteemöKosüsteem
öKosüsteem
 
Geneetikayl2009
Geneetikayl2009Geneetikayl2009
Geneetikayl2009
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
 
Sugurakkude areng
Sugurakkude arengSugurakkude areng
Sugurakkude areng
 
11.suguhaigused
11.suguhaigused11.suguhaigused
11.suguhaigused
 

En vedette

19.energia inimese energiavajadus
19.energia inimese energiavajadus19.energia inimese energiavajadus
19.energia inimese energiavajadus
biodigi
 
6.paljunemine&areng
6.paljunemine&areng6.paljunemine&areng
6.paljunemine&areng
biodigi
 
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
biodigi
 
19. energia termoregulatsioon
19. energia termoregulatsioon19. energia termoregulatsioon
19. energia termoregulatsioon
biodigi
 
10.rasestusvastased vahendid
10.rasestusvastased vahendid10.rasestusvastased vahendid
10.rasestusvastased vahendid
biodigi
 
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
biodigi
 
20.kordamine
20.kordamine20.kordamine
20.kordamine
biodigi
 

En vedette (20)

19.energia inimese energiavajadus
19.energia inimese energiavajadus19.energia inimese energiavajadus
19.energia inimese energiavajadus
 
Paljunemine
PaljuneminePaljunemine
Paljunemine
 
Liigesed
LiigesedLiigesed
Liigesed
 
6.paljunemine&areng
6.paljunemine&areng6.paljunemine&areng
6.paljunemine&areng
 
ATP ja ADP
ATP ja ADPATP ja ADP
ATP ja ADP
 
Erituselundkond
ErituselundkondErituselundkond
Erituselundkond
 
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
16.refleksid kesk ja piirdenärvisüsteemi toimimine
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
 
19. energia termoregulatsioon
19. energia termoregulatsioon19. energia termoregulatsioon
19. energia termoregulatsioon
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
10.rasestusvastased vahendid
10.rasestusvastased vahendid10.rasestusvastased vahendid
10.rasestusvastased vahendid
 
Närvisüsteem
NärvisüsteemNärvisüsteem
Närvisüsteem
 
Kõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaalKõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaal
 
Silm ja nägemine
Silm ja nägemineSilm ja nägemine
Silm ja nägemine
 
Inimese evolutsioon
Inimese evolutsioonInimese evolutsioon
Inimese evolutsioon
 
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus
 
Kehalised muutused murdeeas
Kehalised  muutused murdeeasKehalised  muutused murdeeas
Kehalised muutused murdeeas
 
20.kordamine
20.kordamine20.kordamine
20.kordamine
 
Geenitehnoloogia
GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogia
Geenitehnoloogia
 

Plus de biodigi

7. rakkude jagunemine
7. rakkude jagunemine7. rakkude jagunemine
7. rakkude jagunemine
biodigi
 
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
biodigi
 
1.aine ja energiavahetus
1.aine  ja energiavahetus1.aine  ja energiavahetus
1.aine ja energiavahetus
biodigi
 
18.elundkondade koostöö
18.elundkondade koostöö18.elundkondade koostöö
18.elundkondade koostöö
biodigi
 
Probleemide lahendamine
Probleemide lahendamineProbleemide lahendamine
Probleemide lahendamine
biodigi
 
Tehnoloogiline kirjaoskus
Tehnoloogiline kirjaoskusTehnoloogiline kirjaoskus
Tehnoloogiline kirjaoskus
biodigi
 
Uurimuslik õpe
Uurimuslik õpeUurimuslik õpe
Uurimuslik õpe
biodigi
 

Plus de biodigi (7)

7. rakkude jagunemine
7. rakkude jagunemine7. rakkude jagunemine
7. rakkude jagunemine
 
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
2.atp&adp energia ülekanne ja salvestamine
 
1.aine ja energiavahetus
1.aine  ja energiavahetus1.aine  ja energiavahetus
1.aine ja energiavahetus
 
18.elundkondade koostöö
18.elundkondade koostöö18.elundkondade koostöö
18.elundkondade koostöö
 
Probleemide lahendamine
Probleemide lahendamineProbleemide lahendamine
Probleemide lahendamine
 
Tehnoloogiline kirjaoskus
Tehnoloogiline kirjaoskusTehnoloogiline kirjaoskus
Tehnoloogiline kirjaoskus
 
Uurimuslik õpe
Uurimuslik õpeUurimuslik õpe
Uurimuslik õpe
 

8.sugurakkude areng menstruaaltsükkel

  • 1. Kirsikka Kurg, Meelis BrikkerTartu Ülikool
  • 2. Mida teame? • Kus valmivad munarakud? • Millised on naise suguelundid? • Mille poolest erineb mehe ja naise sugurakkude areng? Kirsikka Kurg, Meelis Brikker 2
  • 3. Mida teada saame? • Mis on menstruaaltsükkel? • Kuidas toimub munaraku küpsemine? • Milles seisneb ovulatsioon? 3 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 4. Menstruaaltsükkel • Tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused naise kehas • Kestus 25-36 päeva (28) • Naine viljastumis- võimeline – 45-55 ea 4 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 5. Menstruatsioon • Tsükli esimene päev • Menstruatsioon – emakaseina limaskesta ja vere irdumine • Kestab 3-7 päeva 5 Emaka limaskesta paksus ühe tsükli jooksul Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 6. Munaraku küpsemine • Abirakkude hormoon valmistab ette emaka • Emakakael avaneb ja pehmeneb • Spermid suudavad limas elus püsida 3-5 päeva 6 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 7. Ovulatsioon • 14 päeval tsükli algusest, munarakk vabaneb • Viljastumisvõimeline 12-24 h • Munasarjas moodustub kollaskeha. 7 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 8. Taandareng • Kui viljastumist ei toimu, kollaskeha taandareneb. • Hormoonide hulga vähenemine põhjustab emaka limaskesta irdumise ja verise vooluse. 8 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
  • 9. Kokkuvõte • Menstruaaltsükli algus on menstruatsiooni esimene päev. • Menstruaaltsükli käigus toimuvad muutused emaka limaskestas ja munasarjades, kus küpsevad munarakud. • Ovulatsioonil väljub munasarjast küps munarakk. • Kui viljastumist ei toimu, irudub emaka limaskest ja algab uus tsükkel. 9 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker

Notes de l'éditeur

  1. Munarakud valmivad munasarjades.Naise välised suguelundid on suured ja väiksed häbememokad ning kliitor. Seesmised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.Ühest munaraku eellasrakust e ovogoonist valmib üks munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku. Seemneraku eellasrakust valmib neli viljastumisvõimelist spermi.
  2. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva, varieerudes erinevatel inimestel 25–36 päeva vahel. Ajavahemik menstruaaltsükli esimesest päevast ovulatsioonini võib varieeruda.Ajavahemik ovulatsioonist järgmise menstruatsioonini on umbes 2 nädalat.Lühikese tsükli jooksul toimub ovulatsioon varakult ja pika tsükli jooksul hiljem.Menstruaaltsüklid algavad teismeeas ja kestavad 45–55-aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul on naised viljakad ehk võimelised saama järglasi.
  3. Menstruaaltsükli esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. Menstruatsioon on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. Menstruatsioon algab, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. Veritsemine kestab 3–7 päeva. Samal ajal saadetakse munasarjadesse signaal uue munaraku küpsemiseks.Miks toimub menstruatsioon? Selle põhjuseks on see, et igal kuul valmib naise munasarjas üks munarakk ning emaka limaskest valmistab ennast ette võimalikuks raseduseks. Kui aga rasestumist ei toimu, siis heidetakse vana limaskest emakast välja ning koos uue munaraku küpsemise algusega valmistatakse ka uus limaskest ette. Selle limaskesta irdumise tagajärjeks ongi veritsus ehk menstruatsioon.
  4. Umbes samal ajal, kui menstruatsioon algab, saavad munasarjad ajust signaali hakata kasvatama munarakke. Folliikulid erakud, mis munarakke ümbritsevad, hakkavad tootma hormoone, mis valmistab emakat ette potentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb ning seal olevad näärmed hakkavad tootma spermide eluspüsimist soodustavat lima. Seal suudavad spermid elus püsida 3–5 päeva, mis tähendab, et viljastumine võib toimuda ka viis päeva peale vahekorda.Miks on lima vajalik? Viljakas lima vähendab tupe keskkonna happelisust, sisaldab spermidelevajalikke toitaineid ning võimaldab neil paremini edasi liikuda.Milline naissuguhormoon on oluline selles menstruaaltsükli etapis? Emaka ettevalmistamises ja lima tootmises on olulisim roll östrogeenil.
  5. Umbes 14 päeva pärast tsükli algust, kui munarakk on saavutanud teatud suuruse ning munasarjad on tootnud piisavalt hormooni, toimub ovulatsioon ja munarakk lahkub munasarjast munajuhasse– toimub ovulatsioon. Pärast munasarjast vabanemist on munarakk u 12-24 tunni jooksul viljastumisvõimeline. Viljastumine on tõenäolisem, kui spermid on enne munaraku vabanemist naise organismis juba olemas. Kohe, kui ovulatsioon on toimunud, vajub follikul kokku ja muutub kollaskehaks,mis hakkab eritama kollaskehahormooni. Selle eritus jõuab haripunkti kümmekonna päeva pärast.Milline hormoon mängib siin põhirolli? Peale ovulatsiooni toimumist kontrollib tsüklit progesteroon. Progesterooni näiteks hoiab emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, et emakas oleks valmis arenevat embrüot vastu võtma ja surub maha uut ovulatsiooni.
  6. Hormoon progesteroonstimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jaoks. Samal ajal surub hormoon maha uut ovulatsiooni ning muudab keskkonna spermide jaoks ebasoodsaks, et korraga ei viljastuks mitu munarakku. Kui ovulatsiooni ajal vabanenud munarakk ei viljastu, taandareneb kollaskeha vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab emaka limaskesta irdumise ja verise vooluse. Sellega algab uus tsükkel.