AVIP io3-module 1 EST

This programme has been funded with
support from the European Commission
Uute toodete innovatsioon: seiklusliku
turismitoote või muu algatuse planeerimine
Moodul 1

INTRODUCTION
Kursuse ülesehitus – PDCA raamistik
Moodul 1: Seiklusliku turismitoote või algatuse planeerimine
Moodul 2: Turismitoote korraldamine ja testimine
Moodul 3: Turismitoote toimivuse kontrollimine
Moodul 4: Turismitoote kohendamine ja vajalike muudatuste
sisseviimine, järgmise toote testimise tsükli teostamine
+ Moodul 5: Äriplaani koostamine + Moodul 6: Turundusplaan
Esimeses moodulis “Uute toodete ja
algatuste innovatsioon” on aluseks võetud
PLANEERI (Plan) – TEGUTSE ((Do)–
KONTROLLI (Check) – TEOSTA (Act) mudel
– PDCA mudel:

Selleks et seiklusturismi turul uue
algatusega edu saavutada tuleb seda
põhjalikult enne planeerida ja kavandada.
Ühel või teisel kujul ja tasemel teevad seda
kõik ettevõtted. Planeerimine on taktikaline
vahend ettevõtte strateegia elluviimisel ja
eesmärkide saavutamisel.
Seiklusturismi toote või teenuse välja
töötamiseks on vaja mõõta nii turu
nõudlust kui pakkumist ning püstitada
spetsiifilised eesmärgid. Väga oluline on
hinnata ka toote või teenuse mõju ni
kultuurile kui loodusele, olgu see siis
positiivne või negatiivne.
Moodul 1 Sissejuhatus

1.1
Määratle oma toode või teenus
• Määratle nii sihkoht kui sinna kavandatav toode või teenus
• Toode versus Teenus
• Turismitoote kuus komponenti
1.2
Hinda pakkumist
• Majutusettevõtete võimalused
• Reisikorraldaja võimalused
• Huviobjektide ja vaatamisväärsuste võimalused
• Inimressursi võimalused
Selle teemakäsitluse lõpuks oled
Sa võimeline…:
▪ …määratlema selgelt valitud
sihtkoha ja toote/teenuse.
▪ …mõistama ja hindama
soovitud pakkumist.
▪ …mõistma ja hindama
nõudlust oma
tootele/teenusele.
▪ …määratlema mõju
kogukonnale.
▪ …hindama pärandiga seotud ja
kultuurilisi, sotsiaalseid ja
ökoloogilisi mõjusid.
Moodul 1 Seiklusturismi toote või algatuse planeerimine ja
kavandamine
Õpiväljundid
Hinda nõudlust
• Määratle selgelt eesmärgid ja
ülesanded1.3
1.4
Määratle ja hinda mõjusid
• Hinda kogukonna mõju
• Hinda ökoloogilist ja sotsiaalset mõju
• Hinda kultuurilist mõju

Adventure Tourism I www.adventuretourism.eu
Seiklusturismi toote või algatuse planeerimine ja kavandamine
Planeerimise käigus tuleks konkreetselt välja
tuua 1) mida tuleb teha, 2) kes teeb, ja 3)
millal/mis ajaks teeb.
Head planeerimist iseloomustavad järgmised
osad:
• mõõdetavad eesmärgid
• vastab erinevate osapoolte võimalikele
küsimustele
• toob välja erinevad võimalused ja
ettenägematud kulud
• määratleb võimalikud riskid ja nende suuruse
• toob välja nende riskide minimeerimise
võimalused ja vastavad tagajärjed, mis
nendega kaasnevad
• Võimaldab progressi hinnata

Määratle
valitud
sihtkoht ja
vastav
toode/algat
us
Määratle
kogukonna mõju;
hinda pärandi ja
kultuuriga seotud,
sotsiaalseid ja
ökoloogilisi
mõjusid
Jätkusuutliku algatuse
planeerimine
Mõista ja
hinda
oodatavat
pakkumist
Mõista ja
hinda oma
kavandatava
toote/algatus
e nõudlust

Planeerimisprotsessi võib alustada
sellest, et püüad vastata järgmistele
küsimustele:
Millised on sinu poolt välja valitud
sihtkohaga seotud seiklusturismi turu
puudujäägid? Mis on tegelikult
olemas ja mida sa tead olemasoleva
turu kohta?
Määratle nii sihkoht kui sinna kavandatav toode või teenus
1.1
.

1. Koosta lihtne nimekiri toodetest ja
teenustest, millest sa oled teadlik ja
mida mõistad.
2. Täienda nimekirja nende teemadega,
millega sa hästi kursis ei ole, aga arvad,
et võiks olla kasulik teada. See nimekiri
on vägagi oluline järgmistes etappides,
mis aitab kaasata teisi partnereid, kes
aitavad sul puudu olevat teavet saada.
3. Määratle seiklusturismi algatuse ulatus,
või nö lähteülesanne. Võid kasutada
abistavat Kontrollnimekirja 1
1.1
.

Kui sa neile küsimustele vastata ei suuda, või
sarnastele, mis valitud sihtkoha kohta käivad, siis
peavad kulutama veidi rohkem aega nende vastuste
leidmiseks enne kui alustad millegi uue välja
töötamisega
Oma seiklusturismi algatuse määratlemise käigus
tuleks meeles pidada, et seiklusturism on
alternatiivset tüüpi turism ning väga tähtis on leida
tasakaal keskkondlike, majanduslike ja sotsiaal-
kultuuriliste turismiarenduse aspektide vahel (nö
kolmikmõõde) - arendada tuleks integreeritud
turismi kogemust. Näiteks “Hop-on hop-off” toode
ei loo lisandväärtust ühelegi seotud osapoolele.
1.1
.

Toode vs Teenus
Toode Teenus Võrdlus-järeldused
Materiaalne Immateriaalne
▪ Teenuseid ei saa laostada.
▪ Teenuseid ei ole lihtne patenteerida
▪ Teenuseid on keeruline eksponeerida ja
üheselt kommunikeerida.
▪ Hinnastamine on keerukas.
Standardiseeritud Heterogeensed
▪ Teenuste osutamine ja tarbija rahulolu
sõltuvad töötaja ja tarbija vahelisest
suhtlusest.
▪ Teenuse kvaliteet sõltub paljudest mitte-
kontrollitavatest teguritest
▪ Ei ole sellist teavet, et osutatud teenus
vastab planeeritud ja välja kuulutatud
teenusele.
Tootmine ja
tarbimine
eristatud
Tootmise ja
tarbimise
üheaegsus
▪ Tarbijad mõjutavad üksteist
▪ Töötajad mõjutavad teenuse osutamise
tulemust.
▪ Detsentraliseeritus võin olla oluline.
▪ Mass-tootmine on keeruline
Ei hävine
Kiiresti
“hävinev”
▪ Pakkumist ja nõudlust on keeruline
teenustega sünkroniseerida.
▪ Teenust ei saa tagastada või taaskasutada.
Source: Parasuraman, A., Zeithaml,
V. and Berry, L. (1985), “A
conceptual model of service quality
and its implications for further
research”, Journal of Marketing,
Vol. 48, Fall, pp. 41-50 (cited in:
Zeithaml, et al., 2006, p. 22)
1.1
.
Kas arendad
toodet või
teenus?
?

Turismitoode kuus komponenti:
1) Kõik turismitooted saavad alguse vaatamisväärsusest,
huviobjektist..
2) Vaatamisväärsustele peab olema ligipääs, neid peab
saama kasutada, külastada, tarbida..
3) Iga külastaja kogeb vaatamisväärsust omal moel, see
sõltub tegevusest või toimingust, mille nad kohapeal
valivad.
4) Tegevus viitab teenuse olemasolule. Teenusteks on kõik
need toimingud, mida külastaja saab või on võimeline
kohapeal tegema.
5) Teenuse pakkumine nõuab kvalifitseeritud tööjõudu, kes
selle teenuse osutamisega seotud on.
6) Turismitoode peab olema mingil moel kommunikeeritud,
potentsiaalne külastaja peab saama vajalikku teavet selle
olemasolust.
1.1
.

Turimistoote “valem”
(Tegevus + Olukord +
Ressurss) → Sündmus→
Reaktsioon → Mälestus =
Kogemus
!!!
1.1
.

Esimeseks sammuks uue eduka
seiklusturismi algatuse arendamisel on
seiklusturismi olemuse mõistmine ja
toodete/teenuste määratlemine..
Võtmeks siinkohal on usaldusväärne
teave, et olla võimeline jälgima
võimalikke ohtusid, mis su algatust
võiks ohustada, ning kindlustada
turusegmendi efektiivne kõnetmine.
Pakkumise mõistmine ja hindamine
1.2
.

Nõudluse all on silmas peetud turismi
ressursse/varasid ja infrastruktuuri, millega
hinnatakse ajas toimuvat turismi ulatuse
kasvu ja muutusi turismis. Sihtkoha
efektiivsus toetub saavutatud kasumile, mis
omakorda on tugevalt sõltuv sihtkoha
asukohast, ulatusest, võimekusest, majutuse
kvaliteedist, transpordi süsteemist, toituluse
eripäradest, jaekaubanduse iseloomust,
vabaaja võimaluste ja meelelahutuse eripärast.
Soovitav on alustada lihtsamast
turismipakkumise ülevaatest.
Pakkumise mõistmine ja hindamine
1.2
.

Majutusettevõtte võimalused
Majutusettevõtetel on väga oluline roll, siia alla tuleks lugeda kõikvõimalikud
sihtkohas tegutsevad pakkujad: hotellid, külalistemajad, , puhkekeskused, B&B’d,
turismitalud, selve-majutused, telklaagrid jpm. Majutusasutuste kohta käiv oluline
info, mida võiks teada:
1.2
.
✔ Tubade ja voodite arv
✔ Majutusvõimaluste ampluaa
✔ Keskmine voodikoha hind (vastavalt
hooajale)
✔ Töötajate arv
✔ Töökoha palk (vastavalt hooajale)
✔ Keskmine ööbimiste arv
✔ Muud strateegilised tegurid nagu näiteks
rohelise tehnoloogia kasutamine, kaasatus
kohalikus kogukonnas

Majutusettevõtte võimalused
Majutusasutuste statistika jälgimine aitab
määratleda seda, millist tüüpi majutust
otsitakse, vajatakse või kuivõrd täisvõimsusel
sihkoht tegutseb.
Võid kasutada abistavat Kontrollnimekirja 2,
mille leiad Lisa 1-st.
1.2
.

Reisikorraldaja võimalused
Reiskorraldajad on sihkoha väärtusahelas samuti väga olulisel kohal,
paljudel juhtudel isegi juhivad külastajakogemuse protsessi ennast.
Reisikorraldajate puhul oleks kasulik teada järgmist:
1.2
.
✔ Reisikorraldajate arv
✔ Klientuuri ligikaudne suurus
✔ Külastuse kestus
✔ Hinnatase
✔ Töötajate statistika
✔ Keskmine külastaja kulutus päevas
✔ Pakutavad reisipakettide tüübid ja nende
sisu, muud teenused, võtmeturud,
turundusvõtted

Huviobjektide ja vaatamisväärsuste (looduslikud või
kultuurilist laadi) võimalused
Vaatamisväärsused ja huviobjektid motiveerivad inimesi
reisima. Seepärast on oluline omada head ülevaadet sihtkoha
olulisematest vaatamisväärsustest ja huvipakkuvatest
objektidest, nii saab määratleda potentsiaalseid sihtrühmasid ja
mõista valitud sihtkoha positsiooni võrdväärsel turul. Ja tuleks
tähelepanu pöörata mitte ainult turismistatistikale vaid ka
kvalitatiivsele informatsioonile, mis objektide kohta
kättesaadav on:
✔ GPS andmed kaardistamiseks
✔ Ligipääsetavus
✔ Külastajate arv
✔ Külastajate poolt tekitatud kasum ja kasud
✔ Ressursid ja vahendid, mis on seotud objektide tarbmimise ja
sidusate lisandväärtuste tootmisega.
✔ Olemasolev ja/või potentsiaalne kasutusala
✔ Toodetud foto, video ja/või audiomaterjal
1.2
.

1.2
.

Inimressursi ja organisatsioonilised võimalused
Turism on inimestele orienteeritud äri ning sõltub
teenuse kvaliteedist. Oluline on mõista hästi
pädeva nii olemasoleva kui potentsiaalse
inimressursi rolli sihtkoha kuvandi loomisel ja
turismi kogemuse kvaliteedi kujundamisel on
kriitilise tähtsusega. Oluline on selgeks teha
millisel määral see kogukond tähendusrikkalt on
kaasatud jätkusuutliku turismi arengusse. Ka
organisatsiooniline tugi on oluline tegur, vahel
lausa kriitilise tähtsusega.
1.2
.
Klikka allolevatele logodele, näiteid organisatsioonidest:

Nõudluse mõistmine ja hindamine
Nõudluse väljaselgitamiseks tuleks vastata
järgmistele küsimustele:
✔ Kui paljud inimesed sooviksid valitud sihtkohta külastada?
Kas nõudlus on kasvava või langeva tendentsiga?
✔ Kes on valitud sihtkoha külalised, ja millal nad sihtkohta
peamiselt külastavad?
✔ Miks inimesed valitud sihtkohta külastavad, ja kui kauaks
nad tavaliselt jäävad?
✔ Kui palju nad kulutavad sihtkohta külastades, mida nad
ostavad, tarbivad?
✔ Kust sihtkoha külalised pärit on?
✔ Mida külastajad soovivad kogeda? Millistest allikatest nad
saavad sihtkoha kohta käivat informatsiooni? Selle
väärtuste, kohaliku kultuuri, kogukonna, looduse jms kohta?
✔ Milline on külastajate rahulolu kogemusega?
1.3
.

Eesmärkide ja ülesannete määratlemine
Kõik eelnev teave on väga oluline, hiljem võib
see osutuda kasulikuks uute
investeerimisvõimaluste hindamiseks, uue
ja/või korrastatud infrastruktuuri
kujundamiseks. Kõik turismisihtkohad
peaksid vähemalt külastajate rahulolu
uuringuid tegema, see oleks vähim vajalik.
Kui eesmärgid on paika saadud, võib sihtkoht
planeerida konkreetsema tegevuskava,
ajagraafiku ja vastutavad osapooled, et
eesmärke saavutada.
1.3
.

Eesmärkide ja ülesannete määratlemine –
SMART mudeli alusel
Eesmärgid peavad olema realistlikud,
mõõdetavad sihid turismi sihkoha visioonis.
Iga eesmärk peab olema vastavuses sihtkoha
visiooni ja strateegiaga.
Kõik eesmärgid peavad olema mõõdetavad,
realistlikud ja ajastatud konkreetsele
perioodile!
Moodulis 5 ja 6 on eesmärkide püstitamisest
täpsemalt juttu.
1.3
.
!!!

Kogukondliku mõju määratlemine ja
hindamine
Väga oluline on hoolikalt läbi mõtelda ja
kaaluda nii potentsiaalsed positiivsed kui
negatiivsed mõjud ja tagajärjed, mida uus
seiklusturismi algatus võib avaldada
kohalikule kogukonnale ja nende
kultuuripärandile.
Kindlasti tuleb
suhelda kohaliku
kogukonnaga, et
mõista nende
vajadusi, ootusi,
huvisid, muresid,
kartusi.
1.4
.

Kogukondliku mõju määratlemine ja hindamine
Tuleks luua sidemeid ja seoseid kohalike vaatamisväärsuste ja
huviobjektidega, mis puudutuvad nii kohaliku kogukonna kui turistide
emotsionaalseid kogemusi. Võid kasutada abistavat kontrollnimekirja 3 , et
leida juhtnööre temaatiliste seoste loomiseks.
1.4
.

Pärandi ja kultuurilise, sotsiaalse, ökoloogilise
mõju hindamine
Oluline on analüüsida, mil määral turismiäri pakub kohalikule
kogukonnale töökohti, karjääri võimalusi (õiglase
palgatasemega), võrdväärseid võimalusi ohutuks
töökeskkonnaks ja töötervishoiuks. Samavõrd tuleb
tähelepanu pöörata riskidele ja negatiivsetele mõjudele ajas,
et turismiarendajad oskaksid toime tulla murettekitavate
aspektidega sobival viisil ja ajal.
1.5
.

Pärandi ja kultuurilise, sotsiaalse ja ökoloogilise mõju hindamine
Võiks juhinduda järgmistest kriitilistest eduteguritest:
✔ Kokkulepitud eesmärgid ja selge ettekujutus
✔ Finantsplaan eelarvestamiseks, kapitali kogumiseks ja
hinnastamiseks
✔ Efektiivne turundusstrateegia, mille aluseks on korralik turu uuring.
✔ Olulisemate turgude ja turistide voo sihtkohad ja lähedus
✔ Inimressursi juhtimine, sh nii palgalise tööjõu kui vabatahtlike
hindamine
✔ Toote diferentseerimise, toote elutsükli ja lisandväärtuse
planeerimine
✔ Toote ja turismi kogemuse kvaliteet ja autentsus.
✔ Kultuuripärandi ja turismiekspertluse kaasamine turismi
arendamisel ja alalhoidmisel.
✔ Kultuuripärandi interpreteerimise arvestamine turismikogemuse
kujundamisel
1.5
.

05
1. Target Setting
1. Critical Success Factors (CSFs) and Key Performance
Indicators (KPIs)
1. Financial Modelling
1. Business Examples & Resources
03
Gutierrez, E. 2011. Project Development
for Sustainable Tourism: A Step by Step
Approach. Online Learning Tools and
Resources. Sustainable Tourism:
International Cooperation for
Development. The George Washington
University and USAID.
Hawkins, D. E. & Mann, S. 2007. The
World Bank’s Role in Tourism
Development. Annals of Tourism
Research: A Social Sciences Journal, 9 (1),
115-132.
Viited:
Hawkins, D. & Nikolova, M. 2005. Knowledge Applications
for Competitive Destinations: A Visitor Experience Value
Chain Approach. The WTO Education Council Conference,
the XVI General Assembly of the World Tourism
Organization, Senegal, December 1.
Lee, C.L. & Yang, J. 2000. Knowledge Value Chain. Journal
of Management Development, October 2000, 19 (9).
Normann, R. & Ramírez, R. 2004. Designing Interactive
Strategy: From Value Chain to Value Constellation, John
Wiley & Sons, Inc.

05
1. Target Setting
1. Critical Success Factors (CSFs) and Key Performance
Indicators (KPIs)
1. Financial Modelling
1. Business Examples & Resources
03
WWW allikad:
https://quizlet.com/91838461/sustainabl
e-tourism-vocabulary-flash-cards/
http://visokaturisticka.edu.rs/pitanja/oba
vezne_reci_a3_ema.pdf
https://prezi.com/klvmoyi0v34_/responsi
ble-tourism/
http://www.ttra.com/assets/1/7/Respon
sible_Tourism_and_the_Future_-
_John_Swarbrooke.pdf
Viited:
Täiendavat lugemist:
Culture and Heritage Tourism: Understanding the Issues
and Success Factors, www.crctourism.com.au
(permanently archived on
http://www.webcitation.org/5sjXNipDH)
CDC Development Solutions:
www.cdcdevelopmentsolutions.org
Center of Excellence for Destinations: www.ced.travel
International Union for Conservation of Nature:
www.iucn.org
Joliba Trust: www.jolibatrust.org.uk
Lindblad Expeditions: www.expeditions.com
National Geographic Center for Sustainable Destinations:
http://travel.nationalgeographic.com/travel/sustainable/

www.adventuretourism.eu
AVIP Facebook
Võta ühendus
Tänud tutvumast!

AVIP io3-module 1 EST

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Similaire à AVIP io3-module 1 EST

Similaire à AVIP io3-module 1 EST (20)

Plus de caniceconsulting

Plus de caniceconsulting (20)

AVIP io3-module 1 EST