SSM muudab pankade kapitalijärelevalvet. BRRD toob saneerimisasutuse
•Télécharger en tant que PPT, PDF•
0 j'aime•646 vues
Kilvar Kessler, Finantsinspektsioon Eesti Panga infotunnis rääkisid Euroopa panganduse muutunud reeglitest Eesti Panga asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. 24.11.2014
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Plus de Eesti Pank
Plus de Eesti Pank (20)
SSM muudab pankade kapitalijärelevalvet. BRRD toob saneerimisasutuse
- 1. SSM muudab pankade kapitalijärelevalvet. BRRD toob saneerimisasutuse Kilvar Kessler Juhatuse esimees Tallinnas, 24.11.2014
- 2. Eesmärk • Informeerida alates 4.11.2014 toimunud olulistest muutustest pankade kapitalijärelevalves seoses ühtse järelevalvemehhanismi SSM-i rakendumisega • Informeerida olulistest muudatustest Finantsinspektsiooni (ka „FI“ või „inspektsioon“) eesseisvas töö korralduses seoses pankade kriisilahendamise direktiivi 2014/59/EL (ka „BRRD“) jõustumisega 1.1.2015
- 3. Teejuht • Finantsjärelevalve, Finantsinspektsioon ja kesksed protsessid pankade kapitalijärelevalves • SSM-st • BRRD-st • Järeldused
- 5. Finantsinspektsioon • Eesti riigi ja Eesti Panga ühisasutus, kes sõltumatult teeb finantsjärelevalvet riigi nimel • Sisemine twin peaks. Kapitali- ja teenusejärelevalve vastava mahuka EL ja Eesti õigustiku alusel kogu reguleeritud pangandus-, kindlustus-, väärtpaberituru üle, sh pensionifondid, keskregister, makseteenused ja kindlustusvahendus • Osalemine audiitorite järelevalves, Tagatisfondi töös ja kriisijuhtimises
- 6. Kesksed protsessid kapitalijärelevalves • Sisulises jaotuses • Tegevusloa andmine ja võtmine, oluliste osaluste omamise õiguse otsustamine • Panga riskide juhtimine ja järelevalve hinnang sellele, vastavus usaldatavusnormatiividele ja ühingujuhtimise kvaliteet • Panga finantstaaste plaanid • Teemade planeerimine, menetlemine ja otsustamine • Kuni 4.11.2014 kõikide finantsjärelevalve subjektide – sh kõigi 8 krediidiasutuse - puhul Finantsinspektsioon planeerib ja menetleb Eesti seaduse alusel • Tegevuslubade ja osaluste menetluste kontaktpunkt - inspektsioon • Otsustab inspektsiooni juhatus häälteenamusega • Piiriüleste kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes inspektsiooni ühisotsused teiste asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib emaettevõtja asukoha liikmesriigi järelevalveasutus • Inspektsioon annab aru nõukogule ja Riigikogule • Inspektsiooni otsused-haldusaktid kaevatavad halduskohtusse • Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida inspektsiooni poolt Euroopa Liidu õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
- 7. SSM
- 8. SSM-l selgelt piiritletud pädevus, detailne metoodika ja protsessid • SSM tegevuse aluseks EL määrus nr 1024/2013 ja raammäärus • SSM rakendab eelkõige EL harmoniseeritud õigust • SSM tegeleb pankade kapitalijärelevalvega, ei tegele teenusejärelevalvega ega rahapesu tõkestamisega • SSM-l oma järelevalve käsiraamat, kus sätestatakse detailideni järelevalve metoodika ja protsessid
- 9. Keskuse ja NCA-de töö on jaotatud • SSM-i moodustavad keskus EKP ja euroala pangajärelevalve asutused, sh Finantsinspektsioon (NCA-d) • SSM otsejärelevalve alla kuuluvad kõigi pankade tegevuslubade andmine ja võtmine, kõigis pankades oluliste osaluste omajate sobivuse hindamine ja oluliste pankade kapitalijärelevalve • SEB ja Swedbank on Eesti olulised pangad • SSM kaudjärelevalve ehk NCA-de otsese kapitalijärelevalve alla kuuluvad vähemolulised pangad • SSM otsejärelevalves keskus planeerib, juhib ja otsustab • SSM kaudjärelevalves keskus seirab, suunab ja teostab kvaliteedikontrolli
- 10. Töökorraldus SSM otsejärelevalves • SSM otsejärelevalves teemade planeerimine, menetlemine ja otsustamine •Alates 4.11.2014 oluliste pankade – st Eestist 2 krediidiasutuse - puhul planeerimine ja otsustamine EKP-s, menetlemine toimub Euroopa Liidu õiguse alusel Finantsinspektsiooni ja EKP koostöös (JST), kus EKP juhib ja kohapeal võimaldatakse ressurss keskusele otsuse kavandite ettevalmistamiseks ja otsuste täitmiseks •Tegevuslubade ja osaluste menetluste kontaktpunkt – inspektsioon; oluliste pankade kapitalijärelevalves kontaktpunkt - JST •Otsustajateks EKP SSM järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu •Piiriüleste kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes EKP ühisotsused teiste asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib emaettevõtja asukoha liikmesriigi järelevalveasutus; NCA-d on vaatlejastaatuses •EKP-SSM annab aru Euroopa Parlamendile, EL Nõukogule, Komisjonile, eurogrupile ja Riigikogule •EKP otsused-haldusaktid kaevatavad Euroopa Liidu kohtusse, eelnevalt ka Vaidlustusnõukokku •Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida EKP SSM poolt Euroopa Liidu õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
- 11. EKP organisatsioon pangajärelevalves • EKP-s neli järelevalve peadirektoraati: • DG1 ja 2: suurte ja väiksemate oluliste pankade otsejärelevalve • DG3: vähemolulise pankade kaudjärelevalve • DG4: horisontaalfunktsioonid (tegevusload, metoodika, kriisijuhtimine, kvaliteedikontroll, sanktsioonid, jmt) • EKP täiendavalt jagatud tugiteenused: õigusteenistus, kommunikatsioon, statistika, personalitöö, it-süsteemid • Kapitalijärelevalves otsejärelevalve teostamise vormiks on ühine järelevalverühm (JST) • Juhib EKP (DG1 või 2) töötaja, liikme(te)ks NCA töötaja(d) • EKP juhib, NCA annab tööjõu • Muudes otsejärelevalve küsimustes toimub institutsioonide koostöö
- 12. EKP nõukogu ja SSM järelevalvenõukogu •Tulenevalt Aluslepingutest on EKP nõukogu kõrgeimaks otsustusorganiks • Rakendatakse vaikivat menetlust, so EKP nõukogu on SSM järelevalvenõukogu otsusega vaikimisi sisuliselt nõus, va kui teatud arv nõukogu liikmeid 10 tööpäeva jooksul järelevalvenõukogu otsuse saamisest soovib SSM järelevalvenõukogu otsuse ümbervaatamist • Eestist Hansson •SSM sisuliseks otsustusorganiks järelevalve küsimustes on EKP järelevalvenõukogu • Esimees, aseesimees, 4 EKP esindajat ja iga NCA/NCB esindaja (18+1) • Otsused-haldusaktid võetakse vastu lihthäälteenamusega • Eestist hääleõiguslik liige Kessler ja liige Müller
- 13. Otsustamist toetavad organid • Juhtkomitee on SSM järelevalvenõukogu tööd ettevalmistav ja koordineeriv organ •Esimees, aseesimees, 1 EKP esindaja ja viis NCA esindajat •Eesti on esindatud, Kessler • Lepituskomisjon •Erimeelsuste lahendamiseks EKP nõukogu ja SSM järelevalvenõukogu vahel, lepitamiseks •Eesti on esindatud, Hansson • Vaidlustusnõukogu •Kaebuse alusel asutusesiseselt otsuseid läbivaatav organ (menetluslik ja sisuline vastavus määrusele nr 1024/2013). Järelevalvenõukogu peab vastu võtma uue otsuse, kui varasem ei vasta seaduse nõuetele •Viis liiget, otsused häälteenamusega so vähemalt kolm poolthäält •Eesti ei ole esindatud
- 14. Töökorralduse SSM kaudjärelevalves • SSM kaudjärelevalves keskus seirab, suunab ja teostab kvaliteedikontrolli, inspektsioon teostab oma pädevusi täies mahus •Alates 4.11.2014 vähemoluliste pankade – st Eestist 6 krediidiasutuse – puhul üldplaneerimine EKP-s, täpsem planeerimine, menetlemine ja otsustamine inspektsioonis Eesti seaduse alusel •Otsustajaks inspektsiooni juhatus hääleenamusega •Piiriüleste vähemoluliste pankade kontsernide puhul koostöö ja piiratud küsimustes inspektsiooni ühisotsused teiste asutustega järelevalvekolleegiumites, mida juhib emaettevõtja asukoha liikmesriigi järelevalveasutus •Inspektsioon annab aru oma nõukogule ja Riigikogule •Inspektsiooni otsused-haldusaktid kaevatavad halduskohtusse •Euroopa Pangajärelevalve (EBA) võib kontrollida inspektsiooni poolt Euroopa Liidu õiguse õiget rakendamist või rakendamata jätmist
- 15. BRRD
- 16. Uus raamistik – põhjused, eesmärgid • Pankade päästmiseks aastatel 2008-2012 kulus hiigelsumma • Eesti kulutas sellel perioodil… 0 eurot! • EL pangandusturg integreeritud ja liikmesriikide raamistikud erinevad • Eesmärgid: • Säilitada finantsstabiilsus • Vähendada kulusid maksumaksjale • Vältida ebakorrapärast maksejõuetuse lahendamist
- 17. BRRD neli keskset teemat • Tervendamise planeerimine • Finantstaaste plaanide koostamine (pangad ja kontrollivad saneerimisasutused) • Kriisilahenduskõlbulikkuse hindamine, tõkete kõrvaldamine võimalikuks saneerimiseks • Saneerimisplaanide koostamine • Varajane sekkumine finantsprobleemi korral • Tegevuskava ja teatud toimingute tegemise nõudmine • Ajutise halduri nimetamise õigus • Saneerimine • Menetlus algab, kui pank on „failing or likely to fail“ • Bail-in: aktsionäride ja teatud kreeditoride nõuete vähendamine, tühistamine • Vajadusel rakendatakse muid saneerimisinstrumente • Tagatisfondi kindlustatud hoiused kuni 100 000 eurot vähendamisest välistatud • Saneerimisfond: 1% hoiustega võrdne summa 10 aasta pärast, ex-ante maksed (püsiosa ja riskitundlik osa) • Koostöö ja koordineerimine piiriüleste kontsernide puhuks • Saneerimiskolleegiumid, Euroopa Pangajärelevalve siduvad ja mittesiduvad lepitusotsused
- 18. Saneerimisasutus • Eestil siiani saneerimisasutus puudub, alates 1.1.2015 peab olema toimiv saneerimisasutus ja regulatiivne raamistik, 1.1.2016 SRM osa • BRRD kohaselt peavad saneerimisasutusel olema saneerimiseks vajalikud teadmised, ressursid ja suutlikkus; saneerimise funktsioon peab olema sõltumatu ja huvide konfliktid teiste funktsioonidega välditud, töötajad struktuurselt eraldatud teistest ning olema eraldi aruandlusahel • Eestis saneerimisraamistik kohaldub krediidiasutustele (8) ja investeerimisühingutele (4) • Kava kohaselt saab saneerimisasutuseks Finantsinspektsioon, kus luuakse selleks eraldiseisev struktuuriüksus, mis annab aru pankade kapitalijärelevalve eest otse mittevastutavale juhatuse liikmele
- 19. Järeldused
- 20. Järeldused •SSM suunab eurotsooni riikide pankade kapitalijärelevalved ühetaolisele praktikale; oma organisatsiooni ning nõuetega on eriti väiksematele finantsjärelevalveasutustele väljakutseks •BRRD harmoneerib nõrkade pankade tervendamise võimaldades sujuvamat piiriülest kriisilahendust ja võttes vähemaks survet maksumaksjatelt; asetab liikmesriigile kohustuse ehitada ja rakendada sõltumatu kriisilahendusasutus (saneerimisasutus)
- 21. Tänan!
Notes de l'éditeur
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.
- Andke esitlusest lühiülevaade. Kirjeldage esitluse põhiteemat ja öelge miks see on oluline Tutvustage kõiki põhiteemasid. Publikule esitluse raamistiku loomiseks saate seda slaidi Ülevaade kuvada esitluse käigus korduvalt nii, et teema, millest räägite järgmiseks, on esile tõstetud.