Muutustest Euroopa pangandusreeglites: mida ja miks on tehtud?
•Télécharger en tant que PPTX, PDF•
0 j'aime•616 vues
Madis Müller, Eesti Pank Eesti Panga infotunnis rääkisid Euroopa panganduse muutunud reeglitest Eesti Panga asepresident Madis Müller, rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ja finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. 24.11.2014
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (11)
Similaire à Muutustest Euroopa pangandusreeglites: mida ja miks on tehtud?
Similaire à Muutustest Euroopa pangandusreeglites: mida ja miks on tehtud? (9)
Plus de Eesti Pank
Plus de Eesti Pank (20)
Muutustest Euroopa pangandusreeglites: mida ja miks on tehtud?
- 1. Muutustest Euroopa pangandusreeglites: mida ja miks on tehtud? Madis Müller 24.11.2014
- 2. Ajendeid panganduse reeglite karmistamiseks 2
- 3. Viimase finantskriisi „hind“ • EL-i liikmesriikide valitsused võtsid 2008-2011 pankade turgutamiseks finantskohustusi summas … – … 4’500’000’000’000 € (4,5 triljonit eurot), – … mis moodustas 36,7% ELi SKPst • Euroopa Komisjon tegi 2008-2013 enam kui 400 otsust riikliku finantsabi andmisest pankadele • Riigi abi Eestis tegutsevatele pankadele – 0 eurot! 3
- 4. Mida on tehtud selleks, et see ei korduks? • Finantssektori järelevalve tugevdamine – Koordineeritud makrofinantsjärelevalve (hindamaks finantssektori stabiilsust tervikuna) • Euroopas ESRB (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu), Euroopa Keskpank • Eestis Eesti Pank – Ühine pangandusjärelevalve (üksikute pankade tasemel) • Euroopa Keskpank vastutab u 120 suurema panga järelevalve eest • Koostöö riiklike järelvalvetega (Eestis finantsinspektsioon) väiksemate pankade järelevalvamiseks • Reeglid pangakriiside lahendamiseks, et viia miinimumi maksumaksja raha kasutamise riski • Ühtne kriisilahendusnõukogu (Single Resolution Board) ja –fond (Single Resolution Fund) • Rangemad kapitalinõuded pankadele 4
- 5. Kas astutud sammud on mõjunud? Valik kriise alates 1987 ja „stressitase“ finantsturgudel CISS – Composite Indicator of Systemic Stress Allikas: Euroopa Keskpank 5
- 6. Euroala pankade varade maht ja finantsvõimendus 6 9% 8% 7% 6% 5% 4% 350% 330% 310% 290% 270% 250% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 koguvarad/SKP (vasak telg) kapital ja reservid/koguvarad (parem telg) Allikas: Euroopa Keskpank
- 7. Euroopa pangandussektor jätkab halbade laenude mahakandmisega 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% Euroopa Liidu suurte pangagruppide* probleemsete laenude osakaal laenuportfellist 2010 2011 2012 2013 1.-3. kvartiil mediaan Allikas: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus * EL 55 suurt pangagruppi
- 8. Pankade kasumlikkust mõjutavad nii laenukahjumid kui ka madalad intressimäärad ja aeglane majanduskasv 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% Euroopa Liidu suuremate pangagruppide omakapitali tootlus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa 1.-3. kvartiil mediaan Allikas: Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
- 9. Pangandusliidu komponendid 9 PANGANDUSLIIT Ühtne õiguslik raamistik Ühtne pangandusjärelevalve (SSM - Single Supervisory Mechanism): Rakendus 4. novembril 2014 ELi kapitali- ja likviidsusnõuete regulatsioon (CRR/CRD IV), SSM määrus, SSM raammäärus Ühtne kriisilahendusmehhanism (SRM - Single Resolution Mechanism): Rakendub osaliselt 2015. a ja täielikult 2016. a alguses Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (BRRD), SRM määrus Ühtne hoiuste tagamise skeem või süsteem (DGS - Deposit Guarantee Scheme) Komisjon ei ole veel ettepanekut esitanud
- 10. Mis on SSM? • Single Supervisory Mechanism – ühtne järelevalvemehhanism – … on Euroopa Keskpangast (EKP) ja osalevate ELi liikmesriikide pädevatest asutustest koosnev pangandusjärelevalve süsteem, … – … mille põhiülesanne on tagada pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust Euroopas 10
- 11. SSMi töökorraldus: ühtse pangandusjärelevalve töökorraldus ja Eesti osalemine Teema 11 OSALEJAD: Finantsinspektsioon => • Ühine järelevalverühm (Joint Supervisory Team, JST) • Vastutab igapäevase järelevalvetegevuse korraldamise ning EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu otsuste täideviimise eest • Koosseisus finantsinspektsiooni ja EKP spetsialistid • Suurus ja oskusteave sõltuvad pankade komplekssusest Eesti Pank => Finantsinspektsioon / Eesti Pank =>
- 12. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi ülesehitus 12 Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem (ESFS) Mikrofinantsjärelevalve Makrofinantsjärelevalve Euroopa pangandusjärelevalve (EBA) Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide järelevalve (EIOPA) Euroopa väärtpaberituru järelevalve (ESMA) Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee Liikmesriikide mikrofinantsjärelevalve Liikmesriikide makrofinantsjärelevalve Allikas: ESRB Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB)
- 13. Makrofinantsjärelevalve Eestis Eesmärgiks on finantsstabiilsuse tagamine, finantssüsteemi kui terviku vastupanuvõime suurendamine – vastutatavaks asutuseks Eesti Pank (alates 2014) – otsused arutatakse läbi finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga – esimesed konkreetsed otsused: • 2% süsteemse riski puhvri kehtestamine pankadele • eluasemelaenude raamtingimuste kehtestamine alates 2015 1. laenu ja tagatise suhtarv max 85% 2. laenumaksete ja sissetulekute suhtarv max 50% 3. eluasemelaenu tähtaeg max 30 aastat 13
Notes de l'éditeur
- 1
- Ajendiks probleemid EL-i panganduses, mis said alguse 2008 USA-st ja kandus kiiresti üle ka Euroopasse. Valitsused olid sunnitud nn süsteemsete pankade päästmiseks riskima väga suurtes summades maksumaksjate rahaga. Riigiti oli probleemide ulatus ja pankade päästmise kulu väga erinev.
- Praeguseks on kokku arvestatud viimase finantskriisi hind „jutumärkides“ 4,5 triljonit eurot (ref: KOM „Tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks“12.9.2012 COM(2012) 510 final), mis moodustas 36,7% rahvuslikust kogutoodangust. Between 1 October 2008 and 1 October 2013 the Commission took more than 400 decisions authorising State aid measures to the financial sector. (Allikas: EU DG-COMP veebileht http://ec.europa.eu/competition/state_aid/scoreboard/financial_economic_crisis_aid_en.html ) Euroala majandus ja pangad olid toona väga kehvas seisus ning räägiti suisa euroala võimalikust lagunemisest ning ühisraha lõpust. Oli vaja midagi kiiresti teha ning veenda turge selle stsenaariumi välistamises. Samal ajal toimusid aga juba poliitilised ettevalmistused pikaajaliste meetmete kehtestamiseks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks ning sarnase olukorra välistamiseks tulevikus. Kuni sinnamaani ei oldud kriisivastaseid meetmeid EL tasemel ühtlustatud ja seetõttu kasutas iga liikmesriik finantskriisi ajal erinevaid lahendusi. Rahvuslikke järelevalveid, kes kaitsesid rahvuslikku finantsstabiilsust, süüdistati suisa kapitali vaba liikumise -- mis on üks ELi põhialuseid, takistamises. Euroopa Komisjoni hinnangul tagaks edu üksnes sekkumine kogu ELi tasandil ja kõigile subjektidele ühtemoodi. Et ühtlustada finantskriiside lahendamise õiguslikku alust ja suurendada integreerumist, tegi Euroopa Komisjon 30. mail 2012 ettepaneku reformiks, mida nimetatakse Pangandusliiduks (Banking Union). 28. ja 29. juunil 2012. a. kinnitati pangandusliidu loomise plaan Euroopa Ülemkogu ja euroala tippkohtumisel.
- Kuigi EL otsustusmehhanismid võivad tunduda kohmakad ja kriitikud ootavad alati enamat ja kiiremaid otsuseid, siis viimastel aastatel on suudetud kokku leppida vaieldamatult väga põhimõttelistes küsimustes. Rahulikumal ajal oleks see ilmselt olnud mõeldamatu. Siin kirjas vaid otseselt pangandust puudutavaid meetmeid. Ma ei räägi riikide finantsturvavõrgust laiemalt, mille osa on näiteks ESM.
- Graafikul on kujutatud EKP CISS-indikaator, mis peegeldab finantssektori stressiseisundit. Arvväärtuselt kõigub indikaator 0 ja 1 vahel – 0 on stressivaba seisund ning 1 stressiseisund. Graafikul on periood jaanuarist 1987 kuni maini 2013. Sündmused, mis viisid poliitikud tõdemuseni pangandusliidu asutamise vajadusest toimusid graafiku lõpuosas. 26. juulil 2012 pidas EKP president Mario Draghi Londonis kõne, milles ütles, et Euroopa Keskpank teeb mida iganes – whatever it takes, et süsteem päästa. Tulemus – turud veendusid ning rahunesid, ja nagu jooniselt näha – ka stress alanes. Ajutiselt.
- 24.11.2014
- - Laenukvaliteet ja –kahjumid jätkuvalt probleemiks. - võrdluseks: Eesti pankade bilanssides on viivislaenude tase täna u 2%.
- 8
- Pangandusliit koosneb järgmistest komponentidest: ELi panganduse ühtne regulatsioon – single rulebook; ühtne finantsjärelevalve (pangandusjärelevalve) mehhanism; ühtne kriisilahenduse mehhanism; võimalik ühtne hoiuste tagamise skeem või süsteem, mille kohta ei ole Komisjon veel ettepanekut teinud
- 24.11.2014
- Oluliste krediidiasutuste igapäevast järelevalvet teevad ühised järelevalverühmad. Iga olulise krediidiasutuse jaoks moodustatakse üks JST. Ühiste järelevalverühmade suurus, üldine koosseis ja korraldus võib olla mitmesugune, olenevalt järelevalve all oleva krediidiasutuse olemusest, keerukusest, tegevuse ulatusest, ärimudelist ja riskiprofiilist. JST-d juhib EKP koordineerija (reeglina mujalt riigist kui see, kus järelevalve all olev krediidiasutus on asutatud), kes vastutab iga individuaalse olulise krediidiasutuse järelevalve kontrolliprogrammi järelevalveülesannete ja -tegevuste täitmise eest. Nad määratakse ametisse kolmeks kuni viieks aastaks, sõltuvalt krediidiasutuse riskiprofiilist ja keerukusest. Eeldatakse, et ühiste järelevalverühmade koordineerijad ja liikmed roteeruvad korrapäraselt. Allkoordineerijad toetavad koordineerijat oluliste krediidiasutuste igapäevases järelevalves, esindades ka liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste seisukohti. Teatud kindlateemaliste või tehnilisi eriteadmisi vajavate ülesannete korral küsida JST-d lisatoetust eriteadmisi pakkuvatelt EKP osakondadelt (st mikrotasandi usaldatavusjärelevalve IV peadirektoraadilt).
- Makrofinantsjärelevalve eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet ja vähendada finantsstabiilsust ohustavate süsteemsete riskide kuhjumist. Kui süsteemne risk realiseerub ja kogu finantssüsteem või selle osad satuvad raskustesse, siis häirib see tõsiselt finantsteenuste pakkumist ning avaldab negatiivset mõju reaalmajandusele. Makrofinantsjärelevalve hõlmab süsteemsete riskide määratlemist ja hindamist ning finantsstabiilsust kindlustavate meetmete rakendamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) alustas tegevust 2011. aasta alguses ning vastutab Euroopa Liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Tema peaülesanne on hinnata ohte Euroopa Liidu finantsstabiilsusele. Makrofinantsjärelevalve asutuseks Eestis on Eesti Pank. Eesti Panga seaduse järgi on Eesti Panga üheks ülesandeks makrofinantsjärelevalve teostamine. Eesti Pank teeb makrofinantsjärelevalvet koos teiste riigisiseste institutsioonidega, eelkõige finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga. Koostööd koordineerib nende asutuste esindajatest koosnev ühiskomisjon ning koostöö põhimõtted on määratletud koostöökokkuleppes. Ühtse pangandusjärelevalve (SSM – Single Supervisory Mechanism) raamistikus vastutab makrofinantsjärelevalve eest lisaks SSMi liikmesriigile ka Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank võib vajaduse korral kehtestada pankadele rangemad kapitali- ja likviidsusnõuded.