Ardo Hanssoni ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil 25.01.2013

1. Eesti majandus uuel aastal
Ardo Hansson
Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents
Põlva 2013

2. Euroala ei ole ainuke majanduspiirkond, kus
majanduskasv on aeglustunud
SKP kasv
Hiina USA Euroala
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Reuters Ecowin, US Bureau of Economic Analysis
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 2

3. Toormete hinnad on praegu madalamad kui
aasta eest
Tarbijahindade inflatsioon
Toormete hinnaindeksid
Hiina USA Euroala
(02.01.2007=1) 10%
Kokku Toit
Tööstustoormed Energia
2,3 8%
2,1
1,9 6%
1,7
1,5 4%
1,3
1,1 2%
0,9
0,7 0%
0,5
1.01.2011
1.01.2007
1.07.2007
1.01.2008
1.07.2008
1.01.2009
1.07.2009
1.01.2010
1.07.2010
1.07.2011
1.01.2012
1.07.2012
1.01.2013
-2%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Hamburgisches WeltWirtschaftsInstitut, Reuters Ecowin
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 3

4. Turud ootavad väga madalate
intressimäärade püsimist 2013. aastal
3 kuu EURIBOR
detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012
5%
4%
3%
2%
1%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Euroopa Keskpank
4

5. Detsembris avaldatud euroala prognoos oli
septembris avaldatust pessimistlikum
• Ebakindlus edasise arengu suhtes on euroalal endiselt suur
• Euroala majandus hakkab elavnema eeldatavasti 2013. aasta keskpaigas
• Inflatsioon pidurdub tänu energia- ning toiduainehindade kasvu aeglustumisele
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 5

6. Viimastel kuudel on Euroopas optimism
suurenenud
Majandususaldusindeks
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 6

7. Möödunud aastal oli majanduskasv sisenõudluse
põhine
• Eksportiva sektori nõrkusega ei kaasnenud sisenõudluse langust nagu 2008.
aastal
Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks
50%
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 7

8. Lühiajalised indikaatorid viitavad, et
investeeringute kasv on edaspidi rahulikum
Investeeringud ehitamiseta, aastakasv % Eestis teostatud ehituse aastakasv %
Investeeringud jooksevhinnas Ehituse mahuindeksi aastakasv
Kapitalikaupade import Ehituse indikaator (kaalutud tööstuse kasv)
Kapitalikaupade impordi libisev keskmine Ehituse indikaatori libisev keskmine
200% 80%
60%
150%
40%
100%
20%
50%
0%
0%
-20%
-50%
-40%
-100% -60%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Panga arvutused
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 8

9. Pärast kriisi on Eesti tööstusel läinud võrreldes
peamiste kaubanduspartneritega suhteliselt hästi
• Eesti majandustsükkel on Põhjamaadega sarnane
• Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv olnud kiirem
• Eesti tööstustoodang on suurem kui enne kriisi
Kaubaeksport, aastakasv % Tööstustoodang (SA), indeks 2005=100
Soome Rootsi Eesti Soome Rootsi Eesti
80% 130
125
60%
120
115
40%
110
20% 105
100
0%
95
90
-20%
85
-40% 80
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 9

10. Aasta lõpus kiirenes Eesti ekspordi kasv, kuid
märkimisväärse panuse andsid üksikud
kaubagrupid
• Eesti ekspordi kasv on hakanud taas kiirenema
• Märkimisväärse osa ekspordi kasvust annavad telefoniseadmed
Kaubaekspordi kasv Panused kaubaekspordi kasvu
kaubaeksport, v a telefoniseadmed ja mineraalsed kütused telefoniseadmed mineraalsed kütused muu kokku
kaubaeksport kokku
80% 80%
60% 60%
40% 40%
20% 20%
0% 0%
-20% -20%
-40% -40%
2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 10

11. Kui palju on tööpuudusel alanemise ruumi?
• Eesti tööpuuduse määr on madalam kui Euroopas keskmiselt ja sarnasel tasemel kui enne
kiire kasvu aastaid
• Hõive määr on buumiaegsel tasemel
Töötuse määr, vasak skaala Tööhõive määr, parem skaala
25 66
64
20
62
60
15
58
56
10
54
52
5
50
0 48
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 11

12. Tarbijate ootus tööpuuduse kohta on üsna
stabiilne. Teenustesektoris kavatsetakse
juurde palgata
Tööpuuduse ootus ja prognoos Hõive ootused (SA)
Tööstus (w=50%) Teenused (w=38%)
Töötus, vs Ootused -12k (tarbijabaromeeter), ps Kaubandus (w=6%) Ehitus (w=6%)
25% 80 Kaalutud keskmine
20
70
20% 60 10
50
0
40
15%
30 -10
20
10% -20
10
0 -30
5% -10
-40
-20
0% -30 -50
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 12

13. Aasta lõpus suurenes toiduainete panus
inflatsiooni
• Alusinflatsioon on püsinud stabiilselt madal
Tarbijahindade aastakasv Panused tarbijahindade kasvu
THI, aastakasv Toit Energia Alusinflatsioon Toit Energia Alusinflatsioon THI kokku
12
30
10
25
20 8
15 6
10 4
5 2
0 0
-5 -2
-10 -4
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eesti Statistikaamet
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 13

14. Oluline küsimus seose lõunanaabritega
Läti liitumine euroalaga – kas see saab teoks?
Inflatsioon (HICP) % Inflatsioonikriteeriumi hinnang
Läti Leedu Läti Leedu Kriteerium
20% 18%
16%
15% 14%
12%
10%
10%
8%
5%
6%
4%
0%
2%
-5% 0%
-2%
-10% -4%
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Allikad: Eurostat, Eesti Panga arvutused
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 14

15. Reaalsektori hoiuste kasv on kiire
• Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid novembris aastaga vastavalt 12% ja 7%
Reaalsektori hoiuste aastakasvud
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2008 2009 2010 2011 2012
ettevõtted majapidamised kokku reaalsektor
Allikas: Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 15

16. Reaalsektori laenujääk pöördus möödunud aastal
taas kasvule, novembris oli laenujäägi aastakasv 1,9%
Reaalsektori laenujääk
18
16
14
12
Mld EUR
10
8
6
4
2
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
muud eraisikute laenud eluasemelaenud ettevõtted
Allikas: Eesti Pank Allikas: Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 16

17. Välisnõudluse väljavaade on Eesti jaoks
kehvemaks muutunud
• Väiksem välisnõudluse puudutab eeskätt 2013. aastat
Välisnõudluse kasv
detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: Euroopa Keskpank
17

18. Palkade kasv püsib kiire, hõive kasv pidurdub
• Majanduskasvu aluseks saab suurenev tööjõu tootlikkus
• Tootlikkuse kasv toetab palgakasvu
Keskmise brutopalga kasv (nominaalne) Hõive kasv
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 18

19. Prognoosi kohaselt aeglustub inflatsioon
välistegurite mõju vähenemise tõttu
• Aasta alguses kiireneb inflatsioon elektrihinna tõusu tõttu
• Turuootused naftahinna kohta viitavad odavnemisele
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 19

20. Valitsemissektori eelarve jõuab tasakaalu
lähedale aastaks 2014
• Eelarve tasakaalu viimise eesmärgist ei tohi loobuda
• Kui majanduses peaks tekkima uus tasakaalustamatus, peab valitsus eelarve kiiremini
ülejääki viima
valitsemissektori eelarve tasakaal
3%
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 20

21. Eesti majandus on tasakaalu lähedal
• Alusinflatsioon on püsinud madal ja stabiilne
• Tööpuudus on tasemel, mis ei kiirenda palgakasvu
• Sisemajanduse kogutoodang on pikaajalise trendi lähedal
• Laenumaht suhtena sisemajanduse koguprodukti on vähenenud
• Valitsemissektori eelarve puudujääk on väike ja kahaneb
• Valitsemissektori võlg on väike
• Jooksevkonto puudujääk on ajaloolises võrdluses väike
• Välisvõla netopositsioon on tasakaalu lähedal
• EP prognoos eeldab, et järgnevatel aastatel suudetakse Eestis
varasemalt tekkinud tasakaalu säilitada (ohud on siiski õhus)
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 21

22. Eesti majanduse käekäik sõltub suures osas
väliskeskkonna arengust
• Prognoosi eelduseks on euroala majanduse järk-järguline taastumine
• Võlakriisi jätkumine ohustaks ka sellest seni vähem mõjutatud riike
• Lisaks euroala ülestele meetmetele on tarvis, et kõrge võlatasemega riigid
täidaksid kokkulepitud eelarvekavasid
• Madalate intresside tingimustes võib laenamine Eestis liiga kiiresti
kasvama hakata
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 22

23. Eesti majanduse toimetulek väliste riskidega
sõltub kohalikust majanduspoliitikast
• Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on ebakindlas
keskkonnas oluline usaldusväärsuse allikas
• Valitsemissektor ei tohi loobuda 2014. aastaks seatud eelarve
ülejäägi eesmärgist
• Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks tuleb rakendada
aktiivseid tööturumeetmeid, mis vähendavad struktuurset
tööpuudust
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 23

24. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
2011 2012 2013 2014
SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,2 19,5
SKP muutus püsihindades (%) 8,3 2,9 3,0 4,0
Inflatsioon (%) 5,1 4,3 3,6 2,4
Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,2 9,4 8,9
Keskmise brutopalga muutus (%) 5,4 5,7 5,4 6,8
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,1 -1,0 -0,5 -0,1
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
25.01.2013 Eesti Majandusteaduse Seltsi Aastakonverents 2013 24