SlideShare une entreprise Scribd logo
1  sur  21
Télécharger pour lire hors ligne
Eesti leibkondade maksekäitumine
Eesti Pank
6. november, 2013

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
Sissejuhatuseks
 F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998.
 Käesoleva aasta uuringu teemad
 leibkondade maksetavad
 piiriülesed maksed
 informeeritus 2014. aastal aset leidvatest arveldamiste ja maksetega seotud muutused.

 Uuringus osales kokku 911 leibkonda ning vastajateks olid vähemalt 18 aastased leibkonna
esindajad.
 Eestis leibkondi 599 832
 18+ elanikke 1 049 063
 Valim on moodustatud juhuvaliku teel proportsionaalsena üldkogumile: kõigil elanikel on võrdne
võimalus valimisse sattuda. Uuring on esinduslik vastavaealise elanikkonna suhtes.
 Küsitlustöö toimus septembris 2013.
 Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus intervjueerija kasutab intervjuu läbiviimisel sülearvutit. Ankeet
on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

2
Maksetavad:
ostude ja maksete eest tasumine

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
Sissetulekute laekumine: tasapisi tõuseb sissetulekute laekumine
arvelduskontole sularahas makstavate tasude arvelt
% kõikidest vastajatest, n=911

SAAB
SISSETULEKUID

sh töötasu

sh pension

sh muud riiklikud
toetused

sh muud
sissetulekud

2013

97%

70%

30%

34%

13%

2011

97%

65%

35%

32%

12%

2009

94%

61%

35%

31%

14%

2008

96%

67%

33%

31%

16%

SISSETULEKUTE LAEKUMISE VIIS
(% kõikidest vastava
KÕIK
sissetuleku saajatest)

SISSETULEKUD

sularahas

4%
8%
9%

3%
6%
5%
97%
94%
93%

arvelduskontole

nii sularahas kui arvelduskontole

sh töötasu

3%
3%
3%

1%
4%
7%
94%
92%
92%

3%
2%
3%

sh muud riiklikud
toetused

sh pension

1%

17%
21%
30%

1%
4%
98%
96%
93%

sh muud
sissetulekud

100%
99%
96%

76%
65%
60%
8%
14%
10%

2013
2011
2009

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

4
Ostude eest tasumine: maksekaardi osatähtsus jätkuvalt kasvab
% kõikidest leibkondadest, n=911

ainult sularahas
sagedamini maksekaardiga kui sularahas
ei oska öelda

Igapäeva-ostude
eest tasumine

2013

12

2011

12

2009

sagedamini sularahas kui maksekaardiga
ainult maksekaardiga

19

58
28

21
0%

2013

40%

18

2011

19

2009

60%

0%

2

60%

7

1 5

2
63

40%

100%

maksekaardiga (deebet- või krediitkaart)
pangaülekandega
järelmaksuga

70

20%

1

80%

67

26

1

44

sularahas
maksekaardiga internetis makstes
muu makseviis
ei oska öelda

Suuremate ostude
eest tasumine
peamiselt

1

8

51
34

20%

10

5 13

6
80%

1 5
100%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

5
Sissetuleku saamise kanal ja ostmise viisid on omavahel seotud
% nendest, kes saavad vastaval viisil sissetulekut

ainult või sagedamini sularahas
maksekaart või muu makseviis
ei oska öelda

SISSETULEK VAID KONTOLE
(n=862)
igapäevaostude eest tasumine

2013

25

2011

suuremate ostude eest peamiselt tasumine

74
37

2013

62

15

2011

16

0%

4

81
20%

40%

3

60%

80%

100%

sularahas
maksekaart või muu makseviis
ei oska öelda
2013

47

2013
2011
0%

50
64

2011

suuremate ostude eest peamiselt tasumine

1

81

SISSETULEK VAID VÕI OSALISELT
SULARAHAS
(n=65)
igapäevaostude eest tasumine

1

33

41

56

39
20%

3

3

56
40%

60%

3

5
80%

100%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

6
Maksete eest tasumine: jätkub trend, kus sularaha kasutamine ja
pangaväliste kanalite kasutamine väheneb
% kõikidest leibkondadest, n=911

REGULAARMAKSED
kõik kanalid
(erinevad maksed)
PANGAKANALID KOKKU
püsi- või otsekorraldus
maksekorraldus interneti teel (internetipank)
kaardimakse teenuse osutajale tema kontoris
maksekorraldus pangakontoris
pangaautomaat ülekannete tegemiseks
maksekorraldus telefoni teel (telefonipank)

5%
5%
6%
5%
8%
8%
5%
6%
5%
2%
1%
1%

ülekanne maksekaardiga internetis
PANGAVÄLISED KANALID KOKKU
maksmine sularahas teenuse osutajale tema kontoris
maksmine postkontoris sularahas või ülekandega
palgast kinnipidamine

22%
26%
33%
16%
22%
27%
7%
8%
11%
1%
1%
1%

70%
68%
66%
62%
64%
52%

MITTEREGULAARSED MAKSED
peamine kanal
96%
96%
91%

8%
10%
5%
6%
6%
12%
5%
7%
4%

50%
51%
42%

1%
3%

13%
24%
26%
3%
3%
6%

2013
2011
2009

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

7
Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (1)

% sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks
sularahas teenuse
püsi-/otsekorraldus internetipank
2013
osutajale
2011
70%
62%
16%
EESTI KESKMINE
68%
64%
22%
PIIRKOND
70%
64%
7%
Tallinn
64%
64%
15%
70%
66%
19%
Põhja-Eesti
57%
69%
25%
77%
65%
18%
Lääne-Eesti
80%
60%
21%
71%
64%
19%
Kesk-Eesti
75%
62%
22%
71%
48%
22%
Lõuna-Eesti
75%
59%
31%
64%
59%
22%
Ida-Eesti
65%
66%
25%
ASULATÜÜP
70%
64%
7%
Tallinn
64%
64%
15%
83%
66%
19%
Tartu ja Pärnu
78%
71%
13%
59%
56%
25%
Ida-Viru linnad
65%
63%
25%
70%
64%
20%
väikelinnad
70%
65%
24%
70%
59%
18%
maa-asulad
69%
60%
29%
LEIBKONNATÜÜP
64%
67%
15%
tööealised
66%
68%
19%
64%
88% 13%
lastega ja 1 tulutoojaga
63%
79%
23%
70%
86% 11%
lastega ja 2 tulutoojaga
67%
88%
18%
77%
32%
20%
pensionäripere
74%
33%
30%
73%
68%
16%
muu pere
69%
66%
19%

postkontor
7%
8%

maksekorraldus
pangakontoris
5%
8%

3%
4%
8%
9%
7%
10%
4%
7%
21%
13%
9%
9%

8%
11%
4%
10%
1%
7%
1%
5%
11%
6%
7%
6%

3%
4%
1%
3%
6%
8%
10%
10%
13%
12%

8%
11%
1%
4%
5%
7%
7%
10%
4%
5%

4%
7%
1%
10%
6%
3%
15%
12%
5%
8%

5%
7%
2%
6%
4%
5%
7%
11%
7%
8%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

8
Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (2)

% sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks
2013
2011

püsi-/otsekorraldus internetipank
EESTI KESKMINE
RAHVUS

eestlane
muu rahvus

sularahas teenuse
osutajale

postkontor

maksekorraldus
pangakontoris

70%
68%

62%
64%

16%
22%

7%
8%

5%
8%

73%
71%
62%
61%

65%
64%
53%
63%

14%
22%
19%
21%

8%
9%
5%
6%

5%
7%
7%
10%

83%
83%
82%
83%
81%
78%
60%
58%
35%
36%

15%
15%
15%
19%
14%
20%
18%
23%
16%
27%

VANUS
45%
50%
63%
25-34-a
61%
74%
35-49-a
70%
71%
50-59-a
72%
78%
60+ a
76%
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
55%
kuni 200 eurot
63%
74%
200,01-350 eurot
69%
72%
350,01-500 eurot
76%
72%
üle 500 euro
69%
ISIKLIK NETOSISSETULEK
60%
kuni 250 eurot
65%
73%
250,01-350 eurot
68%
72%
350,01-650 eurot
73%
73%
650,01-900 eurot
77%
79%
üle 900 euro
64%
18-24-a

57%
61%
48%
50%
60%
67%
81%
81%

31%
39%
17%
27%
11%
21%
10%
10%

47%
25%
49%
36%
43%
17%
49%
25%
67%
14%
67%
21%
82%
12%
83%
12%
88% 7%
94% 9%

1%
2%
1%
8%
5%
7%
8%
11%
13%
9%

5%
4%
4%
7%
4%
9%
5%
7%
8%
10%

15%
12%
11%
8%
6%
8%
1%
5%

5%
15%
6%
9%
6%
9%
4%
4%

19%
9%
10%
11%
4%
7%
6%
4%
1%
2%

4%
15%
7%
7%
6%
7%
1%
4%
5%
9%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

9
Maksevahendusteenuste (mida ei paku pank) kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=911

2013: Maksevahendusteenuse kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=911

Ettevõtted, kelle maksevahendusteenust on kasutatud
% kasutajatest, n=67

45%
43%

Eesti Post

Ei
93%

22%
30%

Tavid AS

Jah 7%

IIZI Kindlustusmaakler AS
Eurex Capital
muu

2%
2%
4%

2013
2011

12%
12%

Muu all on nimetatud:
Western Union, PayPal,
MoneyGram, Monex.

2011: Maksevahendusteenuse kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=981

Maksevahendusteenuse kasutamise sagedus
% kasutajatest, n=67

Ei
94%

Jah
6%

umbes kord kuus või sagedamini

harvem kui kord kuus, kuid mitu
korda aasta jooksul
ühel korral

18%
17%
46%
48%
36%
35%

2013
2011

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

10
Piiriülesed maksed

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
Välismaiselt kaupmehelt ostmine internetis ja selle eest tasumine
2013: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste
ostmine internetist
% kõikidest vastajatest, n=911

Tasumise viis
% välismaiselt kaupmehelt ostnutest, n=182

Jah, on
ostnud
23%

Ei
77%

Ei
87%

Jah
13%

36%
33%

PayPal`i vahendusel
maksekorraldusega

2011: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste
ostmine internetist
% kõikidest vastajatest, n=981

46%
49%

maksekaardiga

muu

20%
14%
2%
10%

2013

2011

Välismaistelt kaupmeestelt internetis ostjate
osakaal on ootuspäraselt kasvanud, tasumise
viisid aga jäänud valdavalt samaks, kus
enamkasutatud on maksekaardiga tasumine.
Internetist tellijad on sagedamini lastega pered ning
suurematesse sissetulekugruppidesse kuulujad.

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

12
Kavatsus osta välismaiselt kaupmehelt tooteid/teenuseid internetis
järgmise aasta jooksul
% kõikidest vastajatest, n=911

Mõeldes järgmisele aastale, mis Te arvate, kas Te ostate või
tellite internetist tooteid välismaistelt kaupmeestelt?

kindlasti tellin/ostan

13%
5%
22%

tõenäoliselt tellin/ostan

16%
23%

tõenäoliselt ei telli/osta

23%
39%

kindlasti ei telli/osta

ei oska öelda

54%
3%

2013

3%

2011

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

13
Pangakonto olemasolu välismaal

% kõikidest leibkondadest (n=911) ja vastavast sihtrühmast

EESTI KESKMINE

PIIRKOND

Küsimus: kas Teil või kellelgi Teie perest
on hetkel või on kunagi olnud välismaal
avatud pangakonto?

Tallinn
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
Ida-Eesti

ASULATÜÜP

LEIBKONNATÜÜP

on 10%
ei ole
90%

RAHVUS
VANUS

Valdaval enamusel on/on olnud välisriigis
avatud pangakonto seoses töötamise või
õppimisega väljaspool Eestit. Mõni vastaja tõi
põhjuseks ka välismaalt tellitavate
kaupade/teenuste eest tasumise mugavuse.

10%
12%
7%
13%
11%
6%
8%

Tallinn
Tartu ja Pärnu
Ida-Viru linnad
väikelinnad
maa-asulad

12%
13%

tööealised
lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere

eestlane
muu rahvus

18-24-a
25-34-a
35-49-a
50-59-a
60 + a
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
kuni 200 eurot
200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500 euro
ISIKLIK NETOSISSETULEK
kuni 250 eurot
250,01-350 eurot
350,01-650 eurot
650,01-900 eurot
üle 900 euro

3%

10%
8%
11%
13%
14%

4%

14%

5%

4%

12%

11%
15%
13%
10%

8%
5%
10%
15%
9%
6%
7%

15%
21%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

14
Huvitatus piiriülesest otsekorraldusest
% kõikidest vastajatest (n=911) ja vastavast sihtrühmast

EESTI KESKMINE

PIIRKOND

Küsimus: Uuel aastal (2014) võivad
inimesed hakata välismaal tehtud ostude
ja tarbitud teenuste eest tasumiseks
kasutama piiriülest otsekorraldust.
Näiteks makstes välismaalt Eestisse
tellitud ajakirja eest või tasudes muid
regulaarseid arveid, mis võivad tekkida
tehes piiriüleseid internetioste või
töötades/õppides välismaal.
Mis te arvate, kas oleksite huvitatud
sellise võimaluse kasutamisest?

Ei
73%

Jah
27%

Tallinn
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
Ida-Eesti

ASULATÜÜP

LEIBKONNATÜÜP

RAHVUS
VANUS

27%
41%
21%
24%
12%
15%
26%

Tallinn
Tartu ja Pärnu
Ida-Viru linnad
väikelinnad
maa-asulad

41%
21%
26%
19%
18%

tööealised
lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere

eestlane
muu rahvus

18-24-a
25-34-a
35-49-a
50-59-a
60+ a
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
kuni 200 eurot
200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500 euro
ISIKLIK NETOSISSETULEK
kuni 250 eurot
250,01-350 eurot
350,01-650 eurot
650,01-900 eurot
üle 900 euro

6%

30%
34%
37%
24%
26%
29%

35%
41%
35%
18%
6%
18%
21%
29%
35%
15%
15%
22%

42%
43%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

15
2014. aastal aset leidvad muudatused

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
Teadlikkus 2014 a. aset leidvatest muudatustest
% kõikidest vastajatest, n=911

Kas olete teadlik et …
otsekorraldused asendatakse e-arvetega, mida on võimalik
automaatselt maksta (e-arve püsimakse)

25%

Teie tänane kontonumber muutub

24%

Eestis ei ole enam võimalik otsekorraldust kasutada
lihtsustub teistes Euroopa Liidu riikides tarbitud toodete ja teenuste
eest tasumine
maksete tegemisel jõuab Eestis raha ühest pangast teise
aeglasemalt
Ei ole kuulnud/teadlik ühestki neist

20%

13%

11%

61%

Vastajatest, kes hetkel kasutavad püsi- või otsekorraldust oma regulaarmaksete maksmisel 22% on kuulnud,
et otsekorraldust pole enam võimalik kasutada ning 29% on informeeritud otsekorralduse asendamisest earvetega.

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

17
Profiil vastajatest, kes ei ole teadlikud ühestki 2014 aastal aset
leidvast muudatusest
% vastavast sihtrühmast

EESTI KESKMINE

61%

61%

EESTI KESKMINE

RAHVUS

PIIRKOND

Tallinn

Kesk-Eesti

70%
73%

ASULATÜÜP
Tartu ja Pärnu
väikelinnad
maa-asulad

lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere

35-49-a

48%
54%
65%

50-59-a

70%

NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA

48%
77%
69%
63%

LEIBKONNATÜÜP
tööealised

25-34-a

60-74-a

54%

Ida-Viru linnad

71%

18-24-a

59%

Ida-Eesti
Tallinn

78%

VANUS

51%

Lõuna-Eesti

53%

muu rahvus

66%

Põhja-Eesti
Lääne-Eesti

eestlane

54%

55%
59%
54%
71%
66%

77%

kuni 200 eurot

70%

200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500,01 euro

56%
41%

ISIKLIK NETOSISSETULEK
77%

kuni 250 eurot

70%

250,01-350 eurot

60%

350,01-650 eurot
650,01-900 eurot

41%

üle 900,01 euro

39%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

18
Maksete liikumise kiirus
% kõikidest vastajatest, n=911

Mis Te arvate, kui kiiresti liiguvad praegusel hetkel
Eesti riigisisesed maksed ühest pangast teise
(võtame eelduseks tööpäeval tehtud makse)?
24%

1-2 tundi

13%

3-5 tundi

31%

samal tööpäeval

19%

järgmiseks tööpäevaks
rohkem kui järgmiseks tööpäevaks
ei tea

2%
10%

Kui kiiresti peaks Teie arvates raha saajani jõudma?
49%

paari tunniga (1–2 tundi)
umbes poole päevaga (3–5 tundi)

11%
24%

vähemalt samal tööpäeval
hiljemalt järgmise tööpäeva hommikuks

3%

hiljemalt järgmise tööpäeva lõunaks

1%

hiljemalt järgmise tööpäeva õhtuks

1%

kiiremini kui 1 tunniga
muu
ei tea

5%
1%
5%

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

19
Kokkuvõtteks
 Sularaha osatähtsus inimeste elus jätkuvalt väheneb –
seda nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel.
 12% kasutab endiselt vaid sularaha, kuid nii sularaha kui
kaardi kasutajad, kasutavad järjest sagedamini maksekaarti
 Pangaväliste kanalite osatähtsus langeb (valdavalt
kasutatakse maksete tegemiseks otsekorraldust (70%) või
internetipanka (62%)

 Interneti vahendusel välismaistelt kaupmeestelt ostmine
kasvab ning peamine makseviis on maksekaart (46%) või
PayPal (33%).
 Piiriülesest otsekorraldusest on huvitatud 27% Eesti
elanikest, kuid tegelikku vajadust on siiski raske hinnata kuna
tegemist on hetkel mitteeksisteeriva teenusega.

 Eesti elanikud ei ole väga informeeritud 2014. aastal
asetleidvatest muudatustest seoses kontonumbrite ja
otsekorraldustega. Teavitustöö inimeste informeerimiseks on
vajalik.

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
Tänan!

Jaana Helm
jaana.helm@emor.ee

Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS

Contenu connexe

Tendances (6)

Tööturu Ülevaade 2/2015
Tööturu Ülevaade 2/2015Tööturu Ülevaade 2/2015
Tööturu Ülevaade 2/2015
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015
 
Tööturu Ülevaade 1/2016
Tööturu Ülevaade 1/2016Tööturu Ülevaade 1/2016
Tööturu Ülevaade 1/2016
 
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...
 
Majanduse rahastamise ülevaade, veebruar 2016.
Majanduse rahastamise ülevaade, veebruar 2016.Majanduse rahastamise ülevaade, veebruar 2016.
Majanduse rahastamise ülevaade, veebruar 2016.
 
Uued digilahendused – teooria kohtub praktikaga
Uued digilahendused – teooria kohtub praktikagaUued digilahendused – teooria kohtub praktikaga
Uued digilahendused – teooria kohtub praktikaga
 

En vedette

Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank
 
Банкнота второй серии номиналом 5 евро
Банкнота второй серии номиналом 5 евроБанкнота второй серии номиналом 5 евро
Банкнота второй серии номиналом 5 евро
Eesti Pank
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Eesti Pank
 

En vedette (20)

Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine
Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumineEesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine
Eesti Pank. Eesti leibkondade finantskäitumine
 
Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõ...
Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõ...Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõ...
Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõ...
 
Avalik loeng. Eesti Panga detsembriprognoos
Avalik loeng. Eesti Panga detsembriprognoosAvalik loeng. Eesti Panga detsembriprognoos
Avalik loeng. Eesti Panga detsembriprognoos
 
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016
Eesti Panga majanduskommentaar 13.12.2016
 
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
Eesti Pank Economic Statement 10 December 2014
 
Банкнота второй серии номиналом 5 евро
Банкнота второй серии номиналом 5 евроБанкнота второй серии номиналом 5 евро
Банкнота второй серии номиналом 5 евро
 
Eelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmineEelarvepositsiooni mõõtmine
Eelarvepositsiooni mõõtmine
 
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestÜlo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
Ülo Kaasik. Euroala ja Eesti majanduse väljavaatest
 
Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.
Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.
Eesti konkurentsivõime ülevaate tutvustus. Avalik loeng.
 
Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013
Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013
Jana Kask. Ülevaade pangandussektori arengust 24.10.2013
 
Alari Paulus. Tax evasion and measurement error. An analysis of income survey...
Alari Paulus. Tax evasion and measurement error. An analysis of income survey...Alari Paulus. Tax evasion and measurement error. An analysis of income survey...
Alari Paulus. Tax evasion and measurement error. An analysis of income survey...
 
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
 
Andres Sutt. Euroopa võlakriis ja kriisimeetmed
Andres Sutt. Euroopa võlakriis ja kriisimeetmedAndres Sutt. Euroopa võlakriis ja kriisimeetmed
Andres Sutt. Euroopa võlakriis ja kriisimeetmed
 
Ardo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countries
Ardo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countriesArdo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countries
Ardo Hansson. Economic Adjustment in the Baltic countries
 
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimiselMihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
Mihkel Nõmmela. Eesti Panga roll raha- ja väärtpaberiarvelduste toimimisel
 
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
Catherine Fuss (National Bank of Belgium). Firm dynamics and employment adjus...
 
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...
Madis Müller. Estonian financial sector – recent developments and the changin...
 
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
Ardo Hansson, Madis Müller. Finantsstabiilsuse ülevaate esitlus 23.10.2013
 
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPARainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPA
 
Martti Randveer. Euroala majandusolukord
 Martti Randveer. Euroala majandusolukord Martti Randveer. Euroala majandusolukord
Martti Randveer. Euroala majandusolukord
 

Plus de Eesti Pank

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Pank
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti Pank
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
Eesti Pank
 

Plus de Eesti Pank (20)

Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2026. 19.12.2023
 
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskidEesti finantssektori olukord ja peamised riskid
Eesti finantssektori olukord ja peamised riskid
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023‒2025
 
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
Finantssstabiilsuse ülevaade 2023/1
 
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
Juuso Vanhala. Persistent misallocation or a necessary temporary evil?
 
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...
 
Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023Tööturu Ülevaade 1/2023
Tööturu Ülevaade 1/2023
 
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
Eesti Panga majandusprognoos 2023-2025
 
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023
 
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...
 
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...
 
Adjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic SanctionsAdjusting to Economic Sanctions
Adjusting to Economic Sanctions
 
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikesPangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
 
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
Eesti Pank Economic forecast 2022–2025
 
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
Eesti Panga majandusprognoos 2022–2025
 
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika rollMadis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
Madis Müller. Inflatsiooni põhjused, väljavaated ja rahapoliitika roll
 
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
 
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...
 
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeRomain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for Europe
 
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
Finantsstabiilsuse Ülevaade 2022/2
 

TNS Emor. Eesti leibkondade maksekäitumine

  • 1. Eesti leibkondade maksekäitumine Eesti Pank 6. november, 2013 Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS
  • 2. Sissejuhatuseks  F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998.  Käesoleva aasta uuringu teemad  leibkondade maksetavad  piiriülesed maksed  informeeritus 2014. aastal aset leidvatest arveldamiste ja maksetega seotud muutused.  Uuringus osales kokku 911 leibkonda ning vastajateks olid vähemalt 18 aastased leibkonna esindajad.  Eestis leibkondi 599 832  18+ elanikke 1 049 063  Valim on moodustatud juhuvaliku teel proportsionaalsena üldkogumile: kõigil elanikel on võrdne võimalus valimisse sattuda. Uuring on esinduslik vastavaealise elanikkonna suhtes.  Küsitlustöö toimus septembris 2013.  Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus intervjueerija kasutab intervjuu läbiviimisel sülearvutit. Ankeet on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi. Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 2
  • 3. Maksetavad: ostude ja maksete eest tasumine Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS
  • 4. Sissetulekute laekumine: tasapisi tõuseb sissetulekute laekumine arvelduskontole sularahas makstavate tasude arvelt % kõikidest vastajatest, n=911 SAAB SISSETULEKUID sh töötasu sh pension sh muud riiklikud toetused sh muud sissetulekud 2013 97% 70% 30% 34% 13% 2011 97% 65% 35% 32% 12% 2009 94% 61% 35% 31% 14% 2008 96% 67% 33% 31% 16% SISSETULEKUTE LAEKUMISE VIIS (% kõikidest vastava KÕIK sissetuleku saajatest) SISSETULEKUD sularahas 4% 8% 9% 3% 6% 5% 97% 94% 93% arvelduskontole nii sularahas kui arvelduskontole sh töötasu 3% 3% 3% 1% 4% 7% 94% 92% 92% 3% 2% 3% sh muud riiklikud toetused sh pension 1% 17% 21% 30% 1% 4% 98% 96% 93% sh muud sissetulekud 100% 99% 96% 76% 65% 60% 8% 14% 10% 2013 2011 2009 Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 4
  • 5. Ostude eest tasumine: maksekaardi osatähtsus jätkuvalt kasvab % kõikidest leibkondadest, n=911 ainult sularahas sagedamini maksekaardiga kui sularahas ei oska öelda Igapäeva-ostude eest tasumine 2013 12 2011 12 2009 sagedamini sularahas kui maksekaardiga ainult maksekaardiga 19 58 28 21 0% 2013 40% 18 2011 19 2009 60% 0% 2 60% 7 1 5 2 63 40% 100% maksekaardiga (deebet- või krediitkaart) pangaülekandega järelmaksuga 70 20% 1 80% 67 26 1 44 sularahas maksekaardiga internetis makstes muu makseviis ei oska öelda Suuremate ostude eest tasumine peamiselt 1 8 51 34 20% 10 5 13 6 80% 1 5 100% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 5
  • 6. Sissetuleku saamise kanal ja ostmise viisid on omavahel seotud % nendest, kes saavad vastaval viisil sissetulekut ainult või sagedamini sularahas maksekaart või muu makseviis ei oska öelda SISSETULEK VAID KONTOLE (n=862) igapäevaostude eest tasumine 2013 25 2011 suuremate ostude eest peamiselt tasumine 74 37 2013 62 15 2011 16 0% 4 81 20% 40% 3 60% 80% 100% sularahas maksekaart või muu makseviis ei oska öelda 2013 47 2013 2011 0% 50 64 2011 suuremate ostude eest peamiselt tasumine 1 81 SISSETULEK VAID VÕI OSALISELT SULARAHAS (n=65) igapäevaostude eest tasumine 1 33 41 56 39 20% 3 3 56 40% 60% 3 5 80% 100% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 6
  • 7. Maksete eest tasumine: jätkub trend, kus sularaha kasutamine ja pangaväliste kanalite kasutamine väheneb % kõikidest leibkondadest, n=911 REGULAARMAKSED kõik kanalid (erinevad maksed) PANGAKANALID KOKKU püsi- või otsekorraldus maksekorraldus interneti teel (internetipank) kaardimakse teenuse osutajale tema kontoris maksekorraldus pangakontoris pangaautomaat ülekannete tegemiseks maksekorraldus telefoni teel (telefonipank) 5% 5% 6% 5% 8% 8% 5% 6% 5% 2% 1% 1% ülekanne maksekaardiga internetis PANGAVÄLISED KANALID KOKKU maksmine sularahas teenuse osutajale tema kontoris maksmine postkontoris sularahas või ülekandega palgast kinnipidamine 22% 26% 33% 16% 22% 27% 7% 8% 11% 1% 1% 1% 70% 68% 66% 62% 64% 52% MITTEREGULAARSED MAKSED peamine kanal 96% 96% 91% 8% 10% 5% 6% 6% 12% 5% 7% 4% 50% 51% 42% 1% 3% 13% 24% 26% 3% 3% 6% 2013 2011 2009 Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 7
  • 8. Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (1) % sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks sularahas teenuse püsi-/otsekorraldus internetipank 2013 osutajale 2011 70% 62% 16% EESTI KESKMINE 68% 64% 22% PIIRKOND 70% 64% 7% Tallinn 64% 64% 15% 70% 66% 19% Põhja-Eesti 57% 69% 25% 77% 65% 18% Lääne-Eesti 80% 60% 21% 71% 64% 19% Kesk-Eesti 75% 62% 22% 71% 48% 22% Lõuna-Eesti 75% 59% 31% 64% 59% 22% Ida-Eesti 65% 66% 25% ASULATÜÜP 70% 64% 7% Tallinn 64% 64% 15% 83% 66% 19% Tartu ja Pärnu 78% 71% 13% 59% 56% 25% Ida-Viru linnad 65% 63% 25% 70% 64% 20% väikelinnad 70% 65% 24% 70% 59% 18% maa-asulad 69% 60% 29% LEIBKONNATÜÜP 64% 67% 15% tööealised 66% 68% 19% 64% 88% 13% lastega ja 1 tulutoojaga 63% 79% 23% 70% 86% 11% lastega ja 2 tulutoojaga 67% 88% 18% 77% 32% 20% pensionäripere 74% 33% 30% 73% 68% 16% muu pere 69% 66% 19% postkontor 7% 8% maksekorraldus pangakontoris 5% 8% 3% 4% 8% 9% 7% 10% 4% 7% 21% 13% 9% 9% 8% 11% 4% 10% 1% 7% 1% 5% 11% 6% 7% 6% 3% 4% 1% 3% 6% 8% 10% 10% 13% 12% 8% 11% 1% 4% 5% 7% 7% 10% 4% 5% 4% 7% 1% 10% 6% 3% 15% 12% 5% 8% 5% 7% 2% 6% 4% 5% 7% 11% 7% 8% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 8
  • 9. Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (2) % sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks 2013 2011 püsi-/otsekorraldus internetipank EESTI KESKMINE RAHVUS eestlane muu rahvus sularahas teenuse osutajale postkontor maksekorraldus pangakontoris 70% 68% 62% 64% 16% 22% 7% 8% 5% 8% 73% 71% 62% 61% 65% 64% 53% 63% 14% 22% 19% 21% 8% 9% 5% 6% 5% 7% 7% 10% 83% 83% 82% 83% 81% 78% 60% 58% 35% 36% 15% 15% 15% 19% 14% 20% 18% 23% 16% 27% VANUS 45% 50% 63% 25-34-a 61% 74% 35-49-a 70% 71% 50-59-a 72% 78% 60+ a 76% NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA 55% kuni 200 eurot 63% 74% 200,01-350 eurot 69% 72% 350,01-500 eurot 76% 72% üle 500 euro 69% ISIKLIK NETOSISSETULEK 60% kuni 250 eurot 65% 73% 250,01-350 eurot 68% 72% 350,01-650 eurot 73% 73% 650,01-900 eurot 77% 79% üle 900 euro 64% 18-24-a 57% 61% 48% 50% 60% 67% 81% 81% 31% 39% 17% 27% 11% 21% 10% 10% 47% 25% 49% 36% 43% 17% 49% 25% 67% 14% 67% 21% 82% 12% 83% 12% 88% 7% 94% 9% 1% 2% 1% 8% 5% 7% 8% 11% 13% 9% 5% 4% 4% 7% 4% 9% 5% 7% 8% 10% 15% 12% 11% 8% 6% 8% 1% 5% 5% 15% 6% 9% 6% 9% 4% 4% 19% 9% 10% 11% 4% 7% 6% 4% 1% 2% 4% 15% 7% 7% 6% 7% 1% 4% 5% 9% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 9
  • 10. Maksevahendusteenuste (mida ei paku pank) kasutamine % kõikidest vastajatest, n=911 2013: Maksevahendusteenuse kasutamine % kõikidest vastajatest, n=911 Ettevõtted, kelle maksevahendusteenust on kasutatud % kasutajatest, n=67 45% 43% Eesti Post Ei 93% 22% 30% Tavid AS Jah 7% IIZI Kindlustusmaakler AS Eurex Capital muu 2% 2% 4% 2013 2011 12% 12% Muu all on nimetatud: Western Union, PayPal, MoneyGram, Monex. 2011: Maksevahendusteenuse kasutamine % kõikidest vastajatest, n=981 Maksevahendusteenuse kasutamise sagedus % kasutajatest, n=67 Ei 94% Jah 6% umbes kord kuus või sagedamini harvem kui kord kuus, kuid mitu korda aasta jooksul ühel korral 18% 17% 46% 48% 36% 35% 2013 2011 Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 10
  • 11. Piiriülesed maksed Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS
  • 12. Välismaiselt kaupmehelt ostmine internetis ja selle eest tasumine 2013: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste ostmine internetist % kõikidest vastajatest, n=911 Tasumise viis % välismaiselt kaupmehelt ostnutest, n=182 Jah, on ostnud 23% Ei 77% Ei 87% Jah 13% 36% 33% PayPal`i vahendusel maksekorraldusega 2011: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste ostmine internetist % kõikidest vastajatest, n=981 46% 49% maksekaardiga muu 20% 14% 2% 10% 2013 2011 Välismaistelt kaupmeestelt internetis ostjate osakaal on ootuspäraselt kasvanud, tasumise viisid aga jäänud valdavalt samaks, kus enamkasutatud on maksekaardiga tasumine. Internetist tellijad on sagedamini lastega pered ning suurematesse sissetulekugruppidesse kuulujad. Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 12
  • 13. Kavatsus osta välismaiselt kaupmehelt tooteid/teenuseid internetis järgmise aasta jooksul % kõikidest vastajatest, n=911 Mõeldes järgmisele aastale, mis Te arvate, kas Te ostate või tellite internetist tooteid välismaistelt kaupmeestelt? kindlasti tellin/ostan 13% 5% 22% tõenäoliselt tellin/ostan 16% 23% tõenäoliselt ei telli/osta 23% 39% kindlasti ei telli/osta ei oska öelda 54% 3% 2013 3% 2011 Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 13
  • 14. Pangakonto olemasolu välismaal % kõikidest leibkondadest (n=911) ja vastavast sihtrühmast EESTI KESKMINE PIIRKOND Küsimus: kas Teil või kellelgi Teie perest on hetkel või on kunagi olnud välismaal avatud pangakonto? Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Kesk-Eesti Lõuna-Eesti Ida-Eesti ASULATÜÜP LEIBKONNATÜÜP on 10% ei ole 90% RAHVUS VANUS Valdaval enamusel on/on olnud välisriigis avatud pangakonto seoses töötamise või õppimisega väljaspool Eestit. Mõni vastaja tõi põhjuseks ka välismaalt tellitavate kaupade/teenuste eest tasumise mugavuse. 10% 12% 7% 13% 11% 6% 8% Tallinn Tartu ja Pärnu Ida-Viru linnad väikelinnad maa-asulad 12% 13% tööealised lastega ja 1 tulutoojaga lastega ja 2 tulutoojaga pensionäripere muu pere eestlane muu rahvus 18-24-a 25-34-a 35-49-a 50-59-a 60 + a NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 eurot 200,01-350 eurot 350,01-500 eurot üle 500 euro ISIKLIK NETOSISSETULEK kuni 250 eurot 250,01-350 eurot 350,01-650 eurot 650,01-900 eurot üle 900 euro 3% 10% 8% 11% 13% 14% 4% 14% 5% 4% 12% 11% 15% 13% 10% 8% 5% 10% 15% 9% 6% 7% 15% 21% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 14
  • 15. Huvitatus piiriülesest otsekorraldusest % kõikidest vastajatest (n=911) ja vastavast sihtrühmast EESTI KESKMINE PIIRKOND Küsimus: Uuel aastal (2014) võivad inimesed hakata välismaal tehtud ostude ja tarbitud teenuste eest tasumiseks kasutama piiriülest otsekorraldust. Näiteks makstes välismaalt Eestisse tellitud ajakirja eest või tasudes muid regulaarseid arveid, mis võivad tekkida tehes piiriüleseid internetioste või töötades/õppides välismaal. Mis te arvate, kas oleksite huvitatud sellise võimaluse kasutamisest? Ei 73% Jah 27% Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Kesk-Eesti Lõuna-Eesti Ida-Eesti ASULATÜÜP LEIBKONNATÜÜP RAHVUS VANUS 27% 41% 21% 24% 12% 15% 26% Tallinn Tartu ja Pärnu Ida-Viru linnad väikelinnad maa-asulad 41% 21% 26% 19% 18% tööealised lastega ja 1 tulutoojaga lastega ja 2 tulutoojaga pensionäripere muu pere eestlane muu rahvus 18-24-a 25-34-a 35-49-a 50-59-a 60+ a NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 eurot 200,01-350 eurot 350,01-500 eurot üle 500 euro ISIKLIK NETOSISSETULEK kuni 250 eurot 250,01-350 eurot 350,01-650 eurot 650,01-900 eurot üle 900 euro 6% 30% 34% 37% 24% 26% 29% 35% 41% 35% 18% 6% 18% 21% 29% 35% 15% 15% 22% 42% 43% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 15
  • 16. 2014. aastal aset leidvad muudatused Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS
  • 17. Teadlikkus 2014 a. aset leidvatest muudatustest % kõikidest vastajatest, n=911 Kas olete teadlik et … otsekorraldused asendatakse e-arvetega, mida on võimalik automaatselt maksta (e-arve püsimakse) 25% Teie tänane kontonumber muutub 24% Eestis ei ole enam võimalik otsekorraldust kasutada lihtsustub teistes Euroopa Liidu riikides tarbitud toodete ja teenuste eest tasumine maksete tegemisel jõuab Eestis raha ühest pangast teise aeglasemalt Ei ole kuulnud/teadlik ühestki neist 20% 13% 11% 61% Vastajatest, kes hetkel kasutavad püsi- või otsekorraldust oma regulaarmaksete maksmisel 22% on kuulnud, et otsekorraldust pole enam võimalik kasutada ning 29% on informeeritud otsekorralduse asendamisest earvetega. Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 17
  • 18. Profiil vastajatest, kes ei ole teadlikud ühestki 2014 aastal aset leidvast muudatusest % vastavast sihtrühmast EESTI KESKMINE 61% 61% EESTI KESKMINE RAHVUS PIIRKOND Tallinn Kesk-Eesti 70% 73% ASULATÜÜP Tartu ja Pärnu väikelinnad maa-asulad lastega ja 1 tulutoojaga lastega ja 2 tulutoojaga pensionäripere muu pere 35-49-a 48% 54% 65% 50-59-a 70% NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA 48% 77% 69% 63% LEIBKONNATÜÜP tööealised 25-34-a 60-74-a 54% Ida-Viru linnad 71% 18-24-a 59% Ida-Eesti Tallinn 78% VANUS 51% Lõuna-Eesti 53% muu rahvus 66% Põhja-Eesti Lääne-Eesti eestlane 54% 55% 59% 54% 71% 66% 77% kuni 200 eurot 70% 200,01-350 eurot 350,01-500 eurot üle 500,01 euro 56% 41% ISIKLIK NETOSISSETULEK 77% kuni 250 eurot 70% 250,01-350 eurot 60% 350,01-650 eurot 650,01-900 eurot 41% üle 900,01 euro 39% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 18
  • 19. Maksete liikumise kiirus % kõikidest vastajatest, n=911 Mis Te arvate, kui kiiresti liiguvad praegusel hetkel Eesti riigisisesed maksed ühest pangast teise (võtame eelduseks tööpäeval tehtud makse)? 24% 1-2 tundi 13% 3-5 tundi 31% samal tööpäeval 19% järgmiseks tööpäevaks rohkem kui järgmiseks tööpäevaks ei tea 2% 10% Kui kiiresti peaks Teie arvates raha saajani jõudma? 49% paari tunniga (1–2 tundi) umbes poole päevaga (3–5 tundi) 11% 24% vähemalt samal tööpäeval hiljemalt järgmise tööpäeva hommikuks 3% hiljemalt järgmise tööpäeva lõunaks 1% hiljemalt järgmise tööpäeva õhtuks 1% kiiremini kui 1 tunniga muu ei tea 5% 1% 5% Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS 19
  • 20. Kokkuvõtteks  Sularaha osatähtsus inimeste elus jätkuvalt väheneb – seda nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel.  12% kasutab endiselt vaid sularaha, kuid nii sularaha kui kaardi kasutajad, kasutavad järjest sagedamini maksekaarti  Pangaväliste kanalite osatähtsus langeb (valdavalt kasutatakse maksete tegemiseks otsekorraldust (70%) või internetipanka (62%)  Interneti vahendusel välismaistelt kaupmeestelt ostmine kasvab ning peamine makseviis on maksekaart (46%) või PayPal (33%).  Piiriülesest otsekorraldusest on huvitatud 27% Eesti elanikest, kuid tegelikku vajadust on siiski raske hinnata kuna tegemist on hetkel mitteeksisteeriva teenusega.  Eesti elanikud ei ole väga informeeritud 2014. aastal asetleidvatest muudatustest seoses kontonumbrite ja otsekorraldustega. Teavitustöö inimeste informeerimiseks on vajalik. Eesti leibkondade maksekäitumine © TNS