TNS Emor. Eesti leibkondade maksekäitumine
- 2. Sissejuhatuseks
F-Monitor ehk Eesti leibkondade finantskäitumise kaardistus aastast 1998.
Käesoleva aasta uuringu teemad
leibkondade maksetavad
piiriülesed maksed
informeeritus 2014. aastal aset leidvatest arveldamiste ja maksetega seotud muutused.
Uuringus osales kokku 911 leibkonda ning vastajateks olid vähemalt 18 aastased leibkonna
esindajad.
Eestis leibkondi 599 832
18+ elanikke 1 049 063
Valim on moodustatud juhuvaliku teel proportsionaalsena üldkogumile: kõigil elanikel on võrdne
võimalus valimisse sattuda. Uuring on esinduslik vastavaealise elanikkonna suhtes.
Küsitlustöö toimus septembris 2013.
Küsitlus toimus CAPI meetodil, kus intervjueerija kasutab intervjuu läbiviimisel sülearvutit. Ankeet
on programmeeritud, mis vähendab oluliselt intervjuu ja sisestuse käigus tekkida võivaid eksimusi.
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
2
- 4. Sissetulekute laekumine: tasapisi tõuseb sissetulekute laekumine
arvelduskontole sularahas makstavate tasude arvelt
% kõikidest vastajatest, n=911
SAAB
SISSETULEKUID
sh töötasu
sh pension
sh muud riiklikud
toetused
sh muud
sissetulekud
2013
97%
70%
30%
34%
13%
2011
97%
65%
35%
32%
12%
2009
94%
61%
35%
31%
14%
2008
96%
67%
33%
31%
16%
SISSETULEKUTE LAEKUMISE VIIS
(% kõikidest vastava
KÕIK
sissetuleku saajatest)
SISSETULEKUD
sularahas
4%
8%
9%
3%
6%
5%
97%
94%
93%
arvelduskontole
nii sularahas kui arvelduskontole
sh töötasu
3%
3%
3%
1%
4%
7%
94%
92%
92%
3%
2%
3%
sh muud riiklikud
toetused
sh pension
1%
17%
21%
30%
1%
4%
98%
96%
93%
sh muud
sissetulekud
100%
99%
96%
76%
65%
60%
8%
14%
10%
2013
2011
2009
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
4
- 5. Ostude eest tasumine: maksekaardi osatähtsus jätkuvalt kasvab
% kõikidest leibkondadest, n=911
ainult sularahas
sagedamini maksekaardiga kui sularahas
ei oska öelda
Igapäeva-ostude
eest tasumine
2013
12
2011
12
2009
sagedamini sularahas kui maksekaardiga
ainult maksekaardiga
19
58
28
21
0%
2013
40%
18
2011
19
2009
60%
0%
2
60%
7
1 5
2
63
40%
100%
maksekaardiga (deebet- või krediitkaart)
pangaülekandega
järelmaksuga
70
20%
1
80%
67
26
1
44
sularahas
maksekaardiga internetis makstes
muu makseviis
ei oska öelda
Suuremate ostude
eest tasumine
peamiselt
1
8
51
34
20%
10
5 13
6
80%
1 5
100%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
5
- 6. Sissetuleku saamise kanal ja ostmise viisid on omavahel seotud
% nendest, kes saavad vastaval viisil sissetulekut
ainult või sagedamini sularahas
maksekaart või muu makseviis
ei oska öelda
SISSETULEK VAID KONTOLE
(n=862)
igapäevaostude eest tasumine
2013
25
2011
suuremate ostude eest peamiselt tasumine
74
37
2013
62
15
2011
16
0%
4
81
20%
40%
3
60%
80%
100%
sularahas
maksekaart või muu makseviis
ei oska öelda
2013
47
2013
2011
0%
50
64
2011
suuremate ostude eest peamiselt tasumine
1
81
SISSETULEK VAID VÕI OSALISELT
SULARAHAS
(n=65)
igapäevaostude eest tasumine
1
33
41
56
39
20%
3
3
56
40%
60%
3
5
80%
100%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
6
- 7. Maksete eest tasumine: jätkub trend, kus sularaha kasutamine ja
pangaväliste kanalite kasutamine väheneb
% kõikidest leibkondadest, n=911
REGULAARMAKSED
kõik kanalid
(erinevad maksed)
PANGAKANALID KOKKU
püsi- või otsekorraldus
maksekorraldus interneti teel (internetipank)
kaardimakse teenuse osutajale tema kontoris
maksekorraldus pangakontoris
pangaautomaat ülekannete tegemiseks
maksekorraldus telefoni teel (telefonipank)
5%
5%
6%
5%
8%
8%
5%
6%
5%
2%
1%
1%
ülekanne maksekaardiga internetis
PANGAVÄLISED KANALID KOKKU
maksmine sularahas teenuse osutajale tema kontoris
maksmine postkontoris sularahas või ülekandega
palgast kinnipidamine
22%
26%
33%
16%
22%
27%
7%
8%
11%
1%
1%
1%
70%
68%
66%
62%
64%
52%
MITTEREGULAARSED MAKSED
peamine kanal
96%
96%
91%
8%
10%
5%
6%
6%
12%
5%
7%
4%
50%
51%
42%
1%
3%
13%
24%
26%
3%
3%
6%
2013
2011
2009
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
7
- 8. Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (1)
% sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks
sularahas teenuse
püsi-/otsekorraldus internetipank
2013
osutajale
2011
70%
62%
16%
EESTI KESKMINE
68%
64%
22%
PIIRKOND
70%
64%
7%
Tallinn
64%
64%
15%
70%
66%
19%
Põhja-Eesti
57%
69%
25%
77%
65%
18%
Lääne-Eesti
80%
60%
21%
71%
64%
19%
Kesk-Eesti
75%
62%
22%
71%
48%
22%
Lõuna-Eesti
75%
59%
31%
64%
59%
22%
Ida-Eesti
65%
66%
25%
ASULATÜÜP
70%
64%
7%
Tallinn
64%
64%
15%
83%
66%
19%
Tartu ja Pärnu
78%
71%
13%
59%
56%
25%
Ida-Viru linnad
65%
63%
25%
70%
64%
20%
väikelinnad
70%
65%
24%
70%
59%
18%
maa-asulad
69%
60%
29%
LEIBKONNATÜÜP
64%
67%
15%
tööealised
66%
68%
19%
64%
88% 13%
lastega ja 1 tulutoojaga
63%
79%
23%
70%
86% 11%
lastega ja 2 tulutoojaga
67%
88%
18%
77%
32%
20%
pensionäripere
74%
33%
30%
73%
68%
16%
muu pere
69%
66%
19%
postkontor
7%
8%
maksekorraldus
pangakontoris
5%
8%
3%
4%
8%
9%
7%
10%
4%
7%
21%
13%
9%
9%
8%
11%
4%
10%
1%
7%
1%
5%
11%
6%
7%
6%
3%
4%
1%
3%
6%
8%
10%
10%
13%
12%
8%
11%
1%
4%
5%
7%
7%
10%
4%
5%
4%
7%
1%
10%
6%
3%
15%
12%
5%
8%
5%
7%
2%
6%
4%
5%
7%
11%
7%
8%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
8
- 9. Maksekanalite kasutajate profiil, regulaarmaksed (2)
% sihtrühmast, kes kasutab seda maksekanalit vähemalt ühe regulaarmakse tegemiseks
2013
2011
püsi-/otsekorraldus internetipank
EESTI KESKMINE
RAHVUS
eestlane
muu rahvus
sularahas teenuse
osutajale
postkontor
maksekorraldus
pangakontoris
70%
68%
62%
64%
16%
22%
7%
8%
5%
8%
73%
71%
62%
61%
65%
64%
53%
63%
14%
22%
19%
21%
8%
9%
5%
6%
5%
7%
7%
10%
83%
83%
82%
83%
81%
78%
60%
58%
35%
36%
15%
15%
15%
19%
14%
20%
18%
23%
16%
27%
VANUS
45%
50%
63%
25-34-a
61%
74%
35-49-a
70%
71%
50-59-a
72%
78%
60+ a
76%
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
55%
kuni 200 eurot
63%
74%
200,01-350 eurot
69%
72%
350,01-500 eurot
76%
72%
üle 500 euro
69%
ISIKLIK NETOSISSETULEK
60%
kuni 250 eurot
65%
73%
250,01-350 eurot
68%
72%
350,01-650 eurot
73%
73%
650,01-900 eurot
77%
79%
üle 900 euro
64%
18-24-a
57%
61%
48%
50%
60%
67%
81%
81%
31%
39%
17%
27%
11%
21%
10%
10%
47%
25%
49%
36%
43%
17%
49%
25%
67%
14%
67%
21%
82%
12%
83%
12%
88% 7%
94% 9%
1%
2%
1%
8%
5%
7%
8%
11%
13%
9%
5%
4%
4%
7%
4%
9%
5%
7%
8%
10%
15%
12%
11%
8%
6%
8%
1%
5%
5%
15%
6%
9%
6%
9%
4%
4%
19%
9%
10%
11%
4%
7%
6%
4%
1%
2%
4%
15%
7%
7%
6%
7%
1%
4%
5%
9%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
9
- 10. Maksevahendusteenuste (mida ei paku pank) kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=911
2013: Maksevahendusteenuse kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=911
Ettevõtted, kelle maksevahendusteenust on kasutatud
% kasutajatest, n=67
45%
43%
Eesti Post
Ei
93%
22%
30%
Tavid AS
Jah 7%
IIZI Kindlustusmaakler AS
Eurex Capital
muu
2%
2%
4%
2013
2011
12%
12%
Muu all on nimetatud:
Western Union, PayPal,
MoneyGram, Monex.
2011: Maksevahendusteenuse kasutamine
% kõikidest vastajatest, n=981
Maksevahendusteenuse kasutamise sagedus
% kasutajatest, n=67
Ei
94%
Jah
6%
umbes kord kuus või sagedamini
harvem kui kord kuus, kuid mitu
korda aasta jooksul
ühel korral
18%
17%
46%
48%
36%
35%
2013
2011
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
10
- 12. Välismaiselt kaupmehelt ostmine internetis ja selle eest tasumine
2013: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste
ostmine internetist
% kõikidest vastajatest, n=911
Tasumise viis
% välismaiselt kaupmehelt ostnutest, n=182
Jah, on
ostnud
23%
Ei
77%
Ei
87%
Jah
13%
36%
33%
PayPal`i vahendusel
maksekorraldusega
2011: Välismaiselt kaupmehelt toodete/teenuste
ostmine internetist
% kõikidest vastajatest, n=981
46%
49%
maksekaardiga
muu
20%
14%
2%
10%
2013
2011
Välismaistelt kaupmeestelt internetis ostjate
osakaal on ootuspäraselt kasvanud, tasumise
viisid aga jäänud valdavalt samaks, kus
enamkasutatud on maksekaardiga tasumine.
Internetist tellijad on sagedamini lastega pered ning
suurematesse sissetulekugruppidesse kuulujad.
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
12
- 13. Kavatsus osta välismaiselt kaupmehelt tooteid/teenuseid internetis
järgmise aasta jooksul
% kõikidest vastajatest, n=911
Mõeldes järgmisele aastale, mis Te arvate, kas Te ostate või
tellite internetist tooteid välismaistelt kaupmeestelt?
kindlasti tellin/ostan
13%
5%
22%
tõenäoliselt tellin/ostan
16%
23%
tõenäoliselt ei telli/osta
23%
39%
kindlasti ei telli/osta
ei oska öelda
54%
3%
2013
3%
2011
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
13
- 14. Pangakonto olemasolu välismaal
% kõikidest leibkondadest (n=911) ja vastavast sihtrühmast
EESTI KESKMINE
PIIRKOND
Küsimus: kas Teil või kellelgi Teie perest
on hetkel või on kunagi olnud välismaal
avatud pangakonto?
Tallinn
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
Ida-Eesti
ASULATÜÜP
LEIBKONNATÜÜP
on 10%
ei ole
90%
RAHVUS
VANUS
Valdaval enamusel on/on olnud välisriigis
avatud pangakonto seoses töötamise või
õppimisega väljaspool Eestit. Mõni vastaja tõi
põhjuseks ka välismaalt tellitavate
kaupade/teenuste eest tasumise mugavuse.
10%
12%
7%
13%
11%
6%
8%
Tallinn
Tartu ja Pärnu
Ida-Viru linnad
väikelinnad
maa-asulad
12%
13%
tööealised
lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere
eestlane
muu rahvus
18-24-a
25-34-a
35-49-a
50-59-a
60 + a
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
kuni 200 eurot
200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500 euro
ISIKLIK NETOSISSETULEK
kuni 250 eurot
250,01-350 eurot
350,01-650 eurot
650,01-900 eurot
üle 900 euro
3%
10%
8%
11%
13%
14%
4%
14%
5%
4%
12%
11%
15%
13%
10%
8%
5%
10%
15%
9%
6%
7%
15%
21%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
14
- 15. Huvitatus piiriülesest otsekorraldusest
% kõikidest vastajatest (n=911) ja vastavast sihtrühmast
EESTI KESKMINE
PIIRKOND
Küsimus: Uuel aastal (2014) võivad
inimesed hakata välismaal tehtud ostude
ja tarbitud teenuste eest tasumiseks
kasutama piiriülest otsekorraldust.
Näiteks makstes välismaalt Eestisse
tellitud ajakirja eest või tasudes muid
regulaarseid arveid, mis võivad tekkida
tehes piiriüleseid internetioste või
töötades/õppides välismaal.
Mis te arvate, kas oleksite huvitatud
sellise võimaluse kasutamisest?
Ei
73%
Jah
27%
Tallinn
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
Kesk-Eesti
Lõuna-Eesti
Ida-Eesti
ASULATÜÜP
LEIBKONNATÜÜP
RAHVUS
VANUS
27%
41%
21%
24%
12%
15%
26%
Tallinn
Tartu ja Pärnu
Ida-Viru linnad
väikelinnad
maa-asulad
41%
21%
26%
19%
18%
tööealised
lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere
eestlane
muu rahvus
18-24-a
25-34-a
35-49-a
50-59-a
60+ a
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
kuni 200 eurot
200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500 euro
ISIKLIK NETOSISSETULEK
kuni 250 eurot
250,01-350 eurot
350,01-650 eurot
650,01-900 eurot
üle 900 euro
6%
30%
34%
37%
24%
26%
29%
35%
41%
35%
18%
6%
18%
21%
29%
35%
15%
15%
22%
42%
43%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
15
- 17. Teadlikkus 2014 a. aset leidvatest muudatustest
% kõikidest vastajatest, n=911
Kas olete teadlik et …
otsekorraldused asendatakse e-arvetega, mida on võimalik
automaatselt maksta (e-arve püsimakse)
25%
Teie tänane kontonumber muutub
24%
Eestis ei ole enam võimalik otsekorraldust kasutada
lihtsustub teistes Euroopa Liidu riikides tarbitud toodete ja teenuste
eest tasumine
maksete tegemisel jõuab Eestis raha ühest pangast teise
aeglasemalt
Ei ole kuulnud/teadlik ühestki neist
20%
13%
11%
61%
Vastajatest, kes hetkel kasutavad püsi- või otsekorraldust oma regulaarmaksete maksmisel 22% on kuulnud,
et otsekorraldust pole enam võimalik kasutada ning 29% on informeeritud otsekorralduse asendamisest earvetega.
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
17
- 18. Profiil vastajatest, kes ei ole teadlikud ühestki 2014 aastal aset
leidvast muudatusest
% vastavast sihtrühmast
EESTI KESKMINE
61%
61%
EESTI KESKMINE
RAHVUS
PIIRKOND
Tallinn
Kesk-Eesti
70%
73%
ASULATÜÜP
Tartu ja Pärnu
väikelinnad
maa-asulad
lastega ja 1 tulutoojaga
lastega ja 2 tulutoojaga
pensionäripere
muu pere
35-49-a
48%
54%
65%
50-59-a
70%
NETOSISSETULEK PERELIIKME KOHTA
48%
77%
69%
63%
LEIBKONNATÜÜP
tööealised
25-34-a
60-74-a
54%
Ida-Viru linnad
71%
18-24-a
59%
Ida-Eesti
Tallinn
78%
VANUS
51%
Lõuna-Eesti
53%
muu rahvus
66%
Põhja-Eesti
Lääne-Eesti
eestlane
54%
55%
59%
54%
71%
66%
77%
kuni 200 eurot
70%
200,01-350 eurot
350,01-500 eurot
üle 500,01 euro
56%
41%
ISIKLIK NETOSISSETULEK
77%
kuni 250 eurot
70%
250,01-350 eurot
60%
350,01-650 eurot
650,01-900 eurot
41%
üle 900,01 euro
39%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
18
- 19. Maksete liikumise kiirus
% kõikidest vastajatest, n=911
Mis Te arvate, kui kiiresti liiguvad praegusel hetkel
Eesti riigisisesed maksed ühest pangast teise
(võtame eelduseks tööpäeval tehtud makse)?
24%
1-2 tundi
13%
3-5 tundi
31%
samal tööpäeval
19%
järgmiseks tööpäevaks
rohkem kui järgmiseks tööpäevaks
ei tea
2%
10%
Kui kiiresti peaks Teie arvates raha saajani jõudma?
49%
paari tunniga (1–2 tundi)
umbes poole päevaga (3–5 tundi)
11%
24%
vähemalt samal tööpäeval
hiljemalt järgmise tööpäeva hommikuks
3%
hiljemalt järgmise tööpäeva lõunaks
1%
hiljemalt järgmise tööpäeva õhtuks
1%
kiiremini kui 1 tunniga
muu
ei tea
5%
1%
5%
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS
19
- 20. Kokkuvõtteks
Sularaha osatähtsus inimeste elus jätkuvalt väheneb –
seda nii sissetulekute saamisel kui ka ostude eest tasumisel.
12% kasutab endiselt vaid sularaha, kuid nii sularaha kui
kaardi kasutajad, kasutavad järjest sagedamini maksekaarti
Pangaväliste kanalite osatähtsus langeb (valdavalt
kasutatakse maksete tegemiseks otsekorraldust (70%) või
internetipanka (62%)
Interneti vahendusel välismaistelt kaupmeestelt ostmine
kasvab ning peamine makseviis on maksekaart (46%) või
PayPal (33%).
Piiriülesest otsekorraldusest on huvitatud 27% Eesti
elanikest, kuid tegelikku vajadust on siiski raske hinnata kuna
tegemist on hetkel mitteeksisteeriva teenusega.
Eesti elanikud ei ole väga informeeritud 2014. aastal
asetleidvatest muudatustest seoses kontonumbrite ja
otsekorraldustega. Teavitustöö inimeste informeerimiseks on
vajalik.
Eesti leibkondade maksekäitumine
© TNS