Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017

Eesti majandusülevaade ja -prognoos
aastateks 2015-2017
Rasmus Kattai
Majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja
10/06/2015

11.06.2015 2
• Väliskeskkond on heitlik ja mitme Eesti jaoks olulise
ekspordituru olukord on endiselt keeruline
• Eesti majanduskasv on seni olnud rahuldav ja kiireneb
lähiaastatel pikaajalise kasvuvõimekuse, 3–4%ni
• Pinged tööturul pole suurenenud, kuid ettevõtete kasumi
vähenemine võib hakata ohustama investeeringuid
Majandusprognoos 2015-2017

11.06.2015 3
Maailmamajanduse kasv on jäänud
oodatust aeglasemaks
• Kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi
• Hiina majanduskasvu aeglustumisel on ülemaailmne mõju
• Ootused Venemaa suhtes on pessimistlikud
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa Hiina Jaapan Ameerika Ühendriigid
Allikas: IMF WEO April 2015, October 2014 (katkendlik joon)
Suuremate riikide majanduskasv
prognoos

Toormete hinnad on nõudluse vähesuse
tõttu maailmaturul alanenud
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017 4
• Nafta hind on olnud teiste toormete omast hüplikum – see võib ettevaates mõjutada
inflatsiooni märgatavalt mõlemas suunas
• Prognoosi koostamise ajal näitasid tulevikutehingud, et nafta hind püsib allpool
75 USA dollarit barrelist
-50% -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20%
Puit
Teravili
Raud
Teras
Nafta
Kuld
Nikkel
muutus alates 01.07.2014 muutus alates 05.01.2015
Allikas: Bloomberg
Märkus. Viimane vaatlus 19.05.2015
Toormehindade muutus

Odavam euro on suurendanud euroala riikide
konkurentsivõimet ja toetanud eksporti
5
• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui aasta tagasi
• Vene rubla kurss on jäänud püsima tasemel, mis on euro suhtes umbes 20% nõrgem kui
aasta varem
11.06.2015
0.6
0.8
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
06/2014 08/2014 10/2014 12/2014 02/2015 04/2015
USA dollar Inglise nael Rootsi kroon Vene rubla
Allikas: Bloomberg
Euro vahetuskursi muutus välisriikide vääringus (10.06.2014=1)

Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil
6
• Euroala väljus mais pool aastat väldanud deflatsioonist. 2%-lähedane hinnatõus
saavutatakse Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt 2017. aastaks
11.06.2015
ÜTHI inflatsioon, %
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
Majanduskasv kvartali võrdluses, %
2014 2015* 2016* 2017*
0,4% 0,3% 1,5% 1,8%
2014 2015* 2016* 2017*
0,9% 1,5% 1,9% 2,0%
* prognoos

Aeglase inflatsiooni tingimustes oodatakse,
et intressimäärad püsivad madalal
7
• Euroopa Keskpanga tegevuse tõttu on langenud ettevõtetele ja majapidamistele antavate
laenude intressimäärad
• Euroala ettevõtete ja majapidamiste laenujääk hakkas aasta alguses kasvama
11.06.2015
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Euroopa Keskpank
3 kuu EURIBOR
prognoos

Eesti majanduskasv on üldise trendina tasapisi
kiirenenud
8
• 2015. aasta esimeses kvartalis majanduse maht siiski vähenes
11.06.2015 Majandusprognoos 2015-2017
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
SKP aastakasv SKP kvartalikasv (SA)
Allikas: statistikaamet

-6
-4
-2
0
2
4
6
2013 2014 2015
varud ja statistiline vahe
neto-eksport
kapitali kogumahutus
põhivarasse ja väärisesemed
KTKI
valitsemissektori
lõpptarbimiskulutused
eratarbimiskulutused
SKP kasv
Panused SKP aastakasvu (protsendipunkti)
Peamine kasvu aeglustav tegur on olnud
investeeringud
9
• Ka eratarbimise kasv on raugenud

-60
-40
-20
0
20
40
60
80
2010 2011 2012 2013 2014
põllumajandus, metsamajandus, kalapüük (pp)
energeetika (pp)
raudteevedu (pp)
muud tegevusalad (pp)
investeeringute aastakasv, jooksevhindades (%)
Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse
Investeeringute langus tuleb üksikutelt
tegevusaladelt
10
• Tootmisvõimsuse rakendatuse alanemine vähendab ajutiselt investeeringunõudlust
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
2007 2009 2011 2013 2015
tootmisvõimsuse rakendatuse tase (vasak
telg)
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet
Tootmisvõimsuse rakendatus

Eelmise aasta majanduskasv oli küllaltki laiapõhjaline
11
• Neto-tootemaksude panus majanduskasvu oli eelmisel aastal märkimisväärselt suur
-0.6 -0.3 0.0 0.3 0.6 0.9 1.2
laondus ja abistavad tegevusalad
maismaaveondus
telekommunikatsioon
õlitööstus
elektroonikaseadmete tootmine
energeetika
finantsteenused (v.a kindlustus)
põllumajandus
puidutöötlemine
IT
rentimine ja üürimine
jaekaubandus
neto-tootemaksud
protsendipunkti
Tegevusalade panused 2014. aasta majanduskasvu

Eesti eksport on võitnud turuosa
11.06.2015 12
• Eksporti on suudetud kasvatada kiiremini arenevate turgude toel
• Soome suunduva ekspordi vähenemine on olnud väiksem kui turu enda langus
100%
105%
110%
115%
120%
125%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank
Eesti kauba- ja teenuste ekspordi turuosa
(2009=100%)
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Soome Rootsi Saksamaa Venemaa
Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank
Kaubaekspordi turuosa sihtturgude kaupa
(2009=100%)

Venemaa turu langust on kompenseerinud
suurem eksport teistele turgudele
11.06.2015 13
-40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 50 60 70
muud kaubad
metallid ja tooted
mineraalsed tooted
toidukaubad
masinad ja seadmed
kogusumma
mln eurot
Venemaa teised riigid
Allikas: Eesti Pank
Kaubaekspordi muutus (I kv 2015 võrreldes I kv 2014-ga)
• Ekspordi kasv pole siiski tulnud Venemaa turule mõeldud kaupade ümber suunamisest
• Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kahanenud poole võrra, umbes 6%ni

Prognoosi eelduseks on nõudluse kasvu aeglane, kuid
stabiilne kiirenemine Eesti peamistel eksporditurgudel
14
• Rootsi olulisus kaubanduspartnerina on varasemast suurem
11.06.2015
-2
-1
0
1
2
3
4
5
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)
Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
prognoos
Välisnõudluse kasv

Majandus jõuab pikaajalise kasvuvõimekuse juurde
15
• Eratarbimise reaalkasv aeglustub, kuna inflatsioon kiireneb
• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeerimisaktiivsust
11.06.2015
2.1
2.2
3.1
3.6
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
netoeksport (pp) eratarbimine (pp) investeeringud (pp)
varud ja statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades (%)
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
prognoos

Rahastamistingimused püsivad soodsad
16
• Pankade hea finantsseis ja kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist
• Laenuintressimäärad jäävad kogu prognoosiperioodi kestel madalaks
• Laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse
vähenemine jätkub
11.06.2015
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud
3 kuu EURIBOR
Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank
0,0% 0,0%
0,2%
2,4% 2,4% 2,4%
Pangalaenude intressimäärad
2,5% 2,5% 2,7%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
ettevõtete laenud eluasemelaenud
Allikas: Eesti Pank
Laenujäägi aastakasv
prognoos
prognoos

Ettevõtete kasum eelmisel aastal vähenes
11.06.2015 17
• Palgakulude suurenemine on viinud ettevõtete kasumi vähenemiseni
• Tugeva konkurentsi tõttu pole ettevõtted saanud kulude kasvu täielikult hindadesse kanda
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
hüvitised töötajatele kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)
Tööjõukulude ja kasumi aastakasv

Vabade töökohtade määr ei viita probleemide
süvenemisele tööturul
18
• Vakantsimäär on olnud viimase kolme aasta jooksul muutunud väga vähe
IV kv 2014
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
0% 5% 10% 15% 20%
vakantsimäär
töötuse määr
Beveridge’i kõver (hooajaliselt kohandatud)

Aeglane majanduskasv ja kahanenud kasumid
piiravad sel aastal palgatõusu hoogustumist
19
• Palgatõusu kiirenemine põhineb suuremal lisandväärtusel töötaja kohta
11.06.2015
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta
prognoos
Palga ja tootlikkuse kasv

-15
-10
-5
0
5
10
15
2012 2013 2014 2015 2016 2017
tööealise elanikkonna muutus tööturul aktiivsete inimeste muutus hõivatute muutus
prognoos
Rahvastiku kahanemise mõju tööturunäitajatele
tuhatinimest
Rahvastiku vähenemise tõttu hakkab hõive kahanema
11.06.2015 20
• Alates 2016. aastast lisandub töövõimereformi tulemusena tööturule uusi tööturu jaoks
aktiivseid inimesi

Töövõime reformi tulemusena suureneb nii hõive kui
tööpuudus
11.06.2015 21
• 2015 aasta alguses oli Eestis umbes 95 tuhat töövõimetuspensionäri
• Ligikaudu 60% töövõimetuspensionäridest ei töötanud
• 2017. aasta lõpuks on lisandunud aktiivseid umbes 18 tuhat (kokku on lisandumas umbes
35 tuhat inimest)
-0.2
0.0
0.2
0.4
0.6
2016 2017
töötunnid töötaja kohta (%) hõive (%)
Allikas: Eesti Pank
Töövõimereformi mõju tööturunäitajatele

Tööpuudus on vähenenud oodatust kiiremini,
sh pikaajaliselt töötute hulk
22
• Stabiilne vabade ametikohtade määr näitab, et ettevõtete probleemid töötajate
leidmisel pole suurenenud
11.06.2015
5,9% 6,0%
7,5%
0%
5%
10%
15%
20%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud
Tööpuudus kestuse järgi
prognoos

Energia odavnemise tõttu tarbijakorvi
hind tänavu ei muutu
23
• Toiduainete hinnatõusu kiirendab 2015. ja 2016. aastal aktsiisimäärade tõstmine
11.06.2015
0,8pp 0,7pp
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
maksumuudatused
muud tegurid
prognoos
Maksude mõju tarbijahindade tõusule
-0,1% 0,0%
2,6% 2,7%
-1
0
1
2
3
4
5
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Toit (pp)
Teenused ja tööstuskaubad (pp)
Energia (pp)
THI (%)
Tarbijahindade muutus
prognoos

Valitsemissektori eelarve püsib tasakaalu juures
24
• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve väikesesse nominaalsesse puudujääki
• Planeeritavate sotsiaaltoetuste ja investeeringute kasvu tõttu ületavad kulud tulude
pikaajalist tasakaalutaset, mistõttu on struktuurne eelarve samuti väikeses
puudujäägis
11.06.2015
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
suhtenaSKPsse
struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed
tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon
prognoos
Valitsemissektori eelarvepositsioon

Majandusprognoosist lähtuvad järeldused

Eesti on tugevalt seotud üleilmse majandusega
• Maailmamajanduse oodatust kesisema kasvu ning toormehindade ja
vahetuskursside ulatusliku kõikumise mõju on olnud selgelt nähtav
ka Eesti majanduses
• Eesti majandus on tulnud küllaltki edukalt toime Venemaa nõrga
majandusolukorra, sanktsioonide ja rubla odavnemisega
• Eesti suurem seotus euroalaga nii Leedu hiljutise liitumise kui ka
kaubandusstruktuuri muutuse tõttu lisab kasvu väljavaatele kindlust
• Euroala kasvu turgutavad rahapoliitika, vähesem vajadus eelarveid
konsolideerida, soodsamad laenutingimused, odavam euro,
paranenud konkurentsivõime ja väiksem tööpuudus
• Kreeka võlaprobleem on endiselt terav ja tekitab ebakindlust

Eesti majandusareng on jõudnud aeglasema kasvu faasi
• Arvestades mitme olulise ekspordi sihtturu probleeme, on Eesti
majanduskasv olnud rahuldav, seda ka hoogsa eratarbimise tõttu
• Tarbimist on soodustanud väga paljud tegurid: keskmise palga tõus,
hõive kasv, vähenenud tööpuudus, hinnataseme langus, suurenenud
sotsiaaltoetused ja kõrge kindlustunne
• Eesti majandusele pikemaajaliselt jõukohane kasv on 3–4%. Sellest
kiiremat kasvu piirab elanikkonna vähenemine ning välja kujunenud
tootmisstruktuur, -sisseseade ja -tehnoloogia
• Kasvu toetavate struktuurireformideta saaks majanduskasv kiireneda
üle 4% ajutiselt ja tõenäoliselt majanduse ülekuumenemise hinnaga

Majanduskasvuga seotud riskid võivad
edasist kasvu pidurdada
• Prognoos eeldab, et Venemaa ja Ukraina konflikt ei süvene, kuid
geopoliitilised ohuallikad on endiselt väga tõsised
• Pinged tööturul pole kasvanud, kuid kasumite kahanemine annab
märku, et ettevõtete investeerimisvõime võib olla vähenenud
• Eesti kui investeeringumahuka majanduse jaoks kätkeb endas ohtu
võimalik varahindade langus Põhjamaades, mis võib piirata pankade
rahastamisvõimet
• Eesti majanduskasvu jaoks on energia odavnemine olnud soodne, sest
siinne majandus on keskmisest energiamahukam, kuid energia hinna
järsu tõusu korral oleks mõju vastupidine

Valitsemissektor peaks juhinduma
pikemaajalistest eesmärkidest
• Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on endiselt head:
eelarve jääb sellel ja kahel järgmisel aastal tasakaalu juurde, kuid
siiski väikesesse puudujääki
• Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on vajalik, et väliskeskkonna
riskidele avatud väikeriigis oleks võimalik riskide negatiivseid
mõjusid tasandada vastutsüklilise eelarvepoliitikaga
• Valitsus peaks varasemast veelgi enam panema rõhku riigi
pikemaajaliste eesmärkide seadmisele, sh majanduse
konkurentsivõime suurendamisele
• Valitsemissektori eelarve-eesmärkide täitmisel peaks vältima
järske ja ootamatuid maksumuudatusi, mis suurendavad nii
tarbijate kui ka ettevõtete ebakindlust

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
30
2014 2015 2016 2017
SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,53 20,46 21,74 23,21
SKP muutus püsivhindades (%) 2,1 2,2 3,1 3,6
SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 1,3 1,1 4,1 4,5
THI inflatsioon (%) -0,1 0,0 2,6 2,7
Töötuse määr (%) 7,4 5,9 6,0 7,5
Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 4,6 5,5 6,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,6 -0,1 -0,1 -0,2

Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (20)

Similaire à Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017

Similaire à Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017 (20)

Plus de Eesti Pank

Plus de Eesti Pank (20)

Avalik loeng. Eesti majandusülevaade ja -prognoos aastateks 2015-2017

Notes de l'éditeur