Keskpanga ökonomist Natalja Viilmann tutvustab Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet. Ülevaates analüüsitakse Eesti ekspordivõimet, suhtelise tootlikkuse kasvu ja vaadeldakse rahvusvahelistel turgudel hakkamasaamist iseloomustavaid näitajaid, mis põhinevad siinsete hindade ja palkade dünaamika võrdlusel Eesti peamiste kaubanduspartneritega. Analüüs Eesti majanduse konkurentsivõime kohta valmib kord aastas.

1. EESTI KONKURENTSIVÕIME RAPORT
2014

2. Eesti konkurentsivõime käsitlus
• Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid
• Eesti ekspordi konkurentsivõime
 Eesti ekspordi turuosa maailmas
 Globaalsed väärtusahelad
• Sisemaiste hindade ja kulude suhteline kasv ja peamised riskid
• Eesti ettevõtete konkurentsivõime näitajad
2

3. Konkurentsivõime pikaajalised indikaatorid
• Eesti SKP ühe elaniku kohta on perioodil 1995-2012 tõusnud 6,5 korda
- Rootsis, Soomes, EL27 ja USAs 1,7-1,9 korda (jooksevhindades, eurodes)
• Võrdse hinnataseme korral oleks Eesti SKP ühe elaniku kohta 70% EL27 keskmisest
EL27
EE
LV
FI
SW
EL27
FI
USA
LT
45 000
140
30 000
LT
160
35 000
LV
USA
180
40 000
EE
SW
120
25 000
100
20 000
80
15 000
60
10 000
40
5 000
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
20
0
Riikide SKP elaniku kohta jooksevhindades (eurodes) ja ostujõu pariteedi põhjal (EL27 =100)
Allikas: Eurostat
3

4. EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

5. Eesti kaubaeksport on jätkanud kasvu
• 2013 (I-III) eksportis Eesti keskmiselt 3,14 korda enam kui 2000.a.
• Aastaga suurenes Eesti eksport 3,6%, sh kaubaeksport 4,5% ja teenuste eksport 1,3%
Kaupade eksport
Teenuste eksport
Eksport kokku
4500
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi maksumus (mln eurot), SKP arvestus jooksevhindades
Allikas: Eesti Statistikaamet
5

6. Eesti ekspordi turuosa sihtturgudel jätkas kasvu
• Viimase üheksa aastaga kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa sihtturgudel
keskmiselt 3,4% aastas
• 2013 (I-III kv) vähenes Eesti välispartnerite impordinõudlus 1,7% aasta arvestuses
 Eesti turuosa sihtturgudel suurenes varasemast veidi kiiremini (5,5% a/a)
Eesti ekspordi turuosa võit sihtturgudel
Välisnõudlus jooksevhindades
Eesti eksport kokku
240
220
200
180
160
140
120
100
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013(I-III)
Eesti ekspordi, nõudluse ning turuosa kasv sihtturgudel (jooksevhindades, 2004 = 100)
Allikad: Eesti Statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Pank
6

7. Eesti ekspordi turuosa on suurenenud ka ülemaailmsel turul
• Eesti ekspordi turuosa maailmaturul on 13 aasta jooksul (1999-2012) kahekordistunud
• Eesti suutis seega turuosa kasvatada keskmiselt 5,4% aastas
Eesti ekspordi turuosa maailmas (%), vasak sk
Eesti ekspordi turuosa kasv (1999=100), parem sk
0,10
220
0,09
200
0,08
180
0,07
160
0,06
140
0,05
120
0,04
100
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Eesti kaubaekspordi turuosa maailmas
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat
7

8. Konkurentsivõime panus Eesti ekspordi turuosa kasvu
maailmaturul
• Eesti ekspordi turuosa kavas aastatel 1999 – 2011 keskmiselt üle 5% aastas
• Ekspordi sihtturgude ning ka toodete koosseis panustab turuosa kasvu positiivselt
• Uutele turgudele laienemisel või uute toodete eksportimisel oli Eesti aeglasem
• Konkurentsivõime efekt on olnud oluline ja positiivne
konkurentsivõime
toodete koosseis
sihtturud
struktuurne segaefekt
uued turud ja tooted
kasutamata võimalused
erinevus maailma ekspordist
12
8
4
0
-4
Ekspordi turuosa kasvu dekomponeerimine EL riikides, 1999-2011 keskmised
Allikad: CompNet, Dyadkova ja Momchilov (2013)
Soome
Prantsusmaa
Itaalia
Rootsi
Portugal
Hispaania
Saksamaa
Austria
Kreeka
Ungari
Eesti
Tšehhi
Läti
Poola
Leedu
-8
8

9. Ekspordi maksumuse mitmekordistumine ei tähenda
samaulatuslikku muutust lisandväärtuses
• Kasutades 2009. aasta sisend-väljund tabelite andmeid, sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport
keskmiselt 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi 1/3 ulatuses imporditud sisendit
90
85
80
83,1
83,7
85,0
85,5
75
70
65
72,0
66,8
65,2
60
62,0
55
50
62,2
66,2
66,6
66,8
68,7
73,6
69,1
62,3
56,5
53,8
45
40
Kodumaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis tegevusalade lõikes 2009. aastal, %
Allikad: OECD TiVA andmebaas
9

10. Eesti ekspordi lisandväärtuse kasvutempo oli kogu ekspordi
maksumusega võrreldes sarnane, dünaamika stabiilsem
• 2013. aasta kolme kvartali andmetel kasvas Eesti ekspordi lisandväärtus aastaga 4,0%, ületades
ekspordi (ilma naftata) maksumuse kasvu 0,5 protsendipunkti
Kaupade (ilma naftata) ekspordi lisandväärtus
Teenuste ekspordi lisandväärtus
Kaubaeksport (ilma naftata) ja teenuste eksport
Kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus
16000
14000
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2012(I-III)
2013(I-III)
Eesti kaupade ja teenuste ekspordi lisandväärtus, mln eurot
Allikad: OECD, Eesti Statistikaamet, Eesti Pank
10

11. HINDADE JA KULUDE KONKURENTS

12. 2013.a. kallines euro Eesti välispartnerite (EA+40)
vääringute suhtes 1,4%
• Nominaalkursi kallinemine pidurdas Eesti hindade kasvu, piirates samal ajal mõnevõrra ka Eesti
ekspordi kasvu võimalusi
NEER = NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator
NHKI vs EA (a/a)
NHKI vs EA+20 (a/a)
NHKI vs EA+40 (a/a)
5%
4%
3%
2%
1%
0%
-1%
-2%
-3%
-4%
-5%
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Eesti vääringu nominaalkursi koondnäitajad (aastased muutused)
Allikas: Euroopa Keskpank
12

13. Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi
tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel
• SKP deflaatori ja THI põhine reaalkurss on Eestis viimase kuue aasta jooksul kasvanud ligikaudu
sama palju kui meie kaubanduspartneritel
•Tööjõu ühikukulu baasil koostatud Eesti indeksi kõikumised olid kõige ulatuslikumad
REER = HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator
TÜK – tööjõu ühikukulu (= ULC)
1 kv 2006 = 100
HKI (vs EA+20) THI baasil
HKI (vs EA+20) SKP deflaatori baasil
HKI (vs EA+20) TÜK baasil
135
130
125
120
115
110
105
100
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Eesti vääringu reaalkursi dünaamika THI, SKP deflaatori ja TÜK baasil, alusindeks
Allikas: Euroopa Keskpank
13

14. Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud
• Tööjõukulude kiirem kasv üldist majanduse tasakaalu ohustamata on võimalik vaid lühiajaliselt
2004 = 100
Puhas lisandväärtus
Tööjõukulud
Kogukasum
220
200
180
160
140
120
100
80
60
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013 (I-III)
Eesti ettevõtete tööjõukulude ja kogukasumi alusindeks (2004 = 100), ettevõtete statistika, jooksevhindades
Allikas: ESA
14

15. Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seos
• Reaalkursside näitajatest mõjutavad Eesti kaubaekspordi kasvu tööjõu ühikukulu baasil
koostatud REERid peaaegu ühikelastselt, st et Eesti tööjõukulu kiirem suhteline kasv
piirab ligikaudu samaulatuslikult meie kaubaekspordi kasvu võimalusi
Euroala riikide kaubaekspordi kasvu elastsus erinevate REERi näitajate suhtes
Allikas: CompNet, Christodoulopoulou,S. ja Tkacevs,O. (2013)
15

16. Suhteliste hindade näitajad ei suuda selgitada EL riikide
ekspordi turuosa muutust
• Hinnaväline faktor on mistahes kauba omadus (nt kvaliteet, maitse, hea reklaam või kasvanud tuntus),
mis mõjutab tarbija eelistust hindadest sõltumata
• Benkovskis ja Wörz (2012): hinnavälise faktoriga korrigeeritud ekspordihinna indeks
REER THI baasil
Suhteline ekspordihind, korrigeeritud hinnavälise faktoriga
Suhteliste hindade kasv (keskmine, 2001-2011)
6%
SK
4%
CZ
ES
PT
2%
0%
AT
RO
EE
GR
NL
BG
HU
LT
LV
HR
SL
PL
DE
-2%
-4%
-6%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
Ekspordi turuosa kasv (keskmine, 2001-2011)
Ekspordi turuosa muutus ja suhtelised hinnamuutused EL riikides, 2001-2011
Allikad: CompNet, Benkovskis ja Wörz (2012)
16

17. EESTI ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD

18. CompNet võrgustikust ja selle esimesest „mikrotasandi“ raportist
Euroopa Keskpanga konkurentsivõime uurimisvõrgustik:
• Esindatud EL keskpangad + rahvusvahelised organisatsioonid + ülikoolid
• Kestus 2012-2015
Mikrotasandi analüüs
• Ettevõtte tasandil konkurentsivõime indikaatorite analüüs üks võrgustiku
põhifookusi
• Esimene mikroandmetel põhinev raport keskendub:
– Tootlikkuse jaotusele ja võrdlevanalüüsile
– Tootlikkusel põhinevatele ressursside jaotuse efektiivsuse näitajatele
18

19. Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on KIE riikide üks kõrgemaid
•
•
Eesti ettevõtete tootlikkuse väiksem
ebavõrdsus on ühelt poolt hea, sest
ettevõtetest moodustavad põhiosa
madalama tootlikkusega ettevõtted,
kes on Eestis suhteliselt
konkurentsivõimelised
Teiselt poolt on Eestis kõrgema
tootlikkusega nn tippettevõtete
rühm riigi keskmisele suhteliselt
lähemal
Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine
Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014)
19

20. Ressursside jaotuse efektiivsus, dünaamiline pilt
•
•
Tootlikumad ettevõtted on pärast
majanduskriisi kasvanud
vähemtootlikumatest kiiremini ning
selle komponendi panus Eesti
kogutootlikkuse kasvu on
suurenenud (nn ettevõtetevaheline
efekt)
See areng näitab, et ressursside
jaotuse efektiivsus ettevõtete vahel
on aja jooksul paranenud.
Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, 2003-2007 keskmine
Allikad: CompNet, Micro-based evidence … (2014)
20

21. Aitäh tähelepanu eest!