21. juuni 2012 Eesti Panga avalik loeng

1. Avalik loeng:
Eesti majandusülevaade ja 2012 kevadprognoos
21. juuni 2012

2. Esitluse teemad
• Kuidas prognoos valmib?
• Majandusseis ja selle ootused väliskeskkonnas
• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos
• Majanduspoliitilised järeldused
• Prognoosi taustinfod
21. juuni 2012 2

3. Kuidas prognoos valmib?
• Eesti Pank osaleb 2 korda aastas koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega ühises
prognoosiharjutuses
• Eesti Panga makroprognoosi koostamisel on aluseks Eesti majanduse
makromudel, milles on 302 võrrandit ja võrdust
21. juuni 2012 3

4. Näide seletavatest teguritest eratarbimise
võrrandis
Võrrandi panused eratarbimise kvartaalsesse kasvu
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
-8%
-10%
2007 2008 2009 2010 2011
Töötasu töötajatele Tarbijate kindlustunne Valitsussektori siirded
Eratarbimise deflaator Sotsiaalmaks Jääkliige
Muu Eratarbimise kasv
21. juuni 2012 4

5. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult
suur
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole endiselt tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, kuid täiendavate erakorraliste meetmete
rakendamist Euroopa Keskpanga poolt pole viimasel ajal vaja läinud
– Samas pole vaja muret tunda ei praeguse ega oodatava inflatsiooni pärast
• Eesti Panga prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused
astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks, ning et euroala
majanduse kasvuväljavaade paraneb selle aasta teises pooles
21. juuni 2012 5

6. Euroala majanduskasv on seiskunud, kuid riigiti on
erinevused suured
Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat
21. juuni 2012 6

7. Euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga koostöös
valminud majandusprognoos ei muutunud eriti
Euroala reaalne majanduskasv Euroala inflatsioon
4,0% 3,5%
3,0%
3,0%
2,0%
2,5%
1,0%
0,0% 2,0%
-1,0% 1,5%
-2,0%
1,0%
-3,0%
-4,0% 0,5%
-5,0% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
kasv a/a prognoosivahemik, juuni 2012 prognoosivahemik, märts 2012
Allikad: Eurostat, EKP
21. juuni 2012 7

8. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem,
kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist
Eesti välisnõudluse kasv 3 kuu EURIBOR
5,0%
15% 4,5%
10% 4,0%
3,5%
5%
3,0%
0% 2,5%
-5% 2,0%
1,5%
-10%
1,0%
-15% 0,5%
-20% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011 Allikas: EKP
2011 2012 2013 2014
Nafta hind (USD) 111,0 114,6 107,9 102,0
EUR/USD 1,39 1,30 1,30 1,30
21. juuni 2012 8

9. Eesti kaubandussidemed probleemsete
euroala riikidega on nõrgad
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Hispaania
Poola
Itaalia
Hiina
Suurbritannia
Taani
Prantsusmaa
Holland
Norra
Nigeeria
Leedu
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
Läti
Venemaa
Soome
Rootsi
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 9

10. Eesti majandus on kriisist oodatust paremini toibunud
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Majanduskasv, a/a Inflatsioon, a/a
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 10

11. Eesti majanduskasv on sel aastal märksa
aeglasem kui aasta varem
Kasvu hoogustumiseks järgnevatel aastatel peab euroala võlakriis järele andma
2008. aastast avaldatud SKP kasvud a/a Majanduskasv
12% 12%
8% 8%
4% 4%
0% 0%
-4% -4%
-8% -8%
-12% -12%
-16% -16%
-20% -20%
2000 2003 2006 2009 2012 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
sügisprognoos 2011 kevadprognoos 2012
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
2012. aasta majanduskasv on oodatust kõrgem tugevama sisenõudluse tõttu
aasta alguses; edaspidise kasvu suhtes pole prognoos muutunud
21. juuni 2012 11

12. Eestis jätkub inflatsiooni alanemine
Inflatsiooni alanemiseks on vajalik, et nafta hind käitub eelduse kohaselt ning
palgakasv pidurdub 2012. aasta alguse tasemelt
Inflatsioon komponentide lõikes
12%
10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
21. juuni 2012 12

13. Palgakasv kestab ning tööpuudus väheneb tasahaaval
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskmise brutopalga kasv Tööpuuduse määr
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
21. juuni 2012 13

14. Struktuurne tööpuudus on tõenäoliselt tõusnud ning
välistada ei saa edaspidist palgasurve teket
Tööturul on oluline vältida nn lillepoe efekti, mille kohaselt on pikemat aega tööta olnud
inimestel märksa raskem rakendust leida
Töötute arv töötuse kestuse lõikes
140
120
100
80
tuhat
60
40
20
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
24 kuud või rohkem 12-24 kuud 6-11 kuud vähem kui 6 kuud töötud kokku
Allikas: statistikaamet
21. juuni 2012 14

15. Peamised riskid tulenevad väliskeskkonnast
• Prognoosis pole numbriliselt väljendatud lisastsenaariume, kuna
erinevaid võimalikke riskistsenaariumeid on liialt palju
• Peamised ohud väliskeskkonnas
– Probleemsete euroala riikide korratu kohandumine
– Nafta hinna tõus geopoliitiliste pingete tõttu
– Euroalal on SKP kasvu ümbritsevad riskid allapoole, inflatsiooni
ohustavad riskid tasakaalus
21. juuni 2012 15

16. Tööturu pudelikaelad Eestis võivad
tekitada hinnasurvet
• Kui lisaks madalale intressimäärale tekib suurem laenamisjulgus,
siis kasvab haavatavus ning see võib taas ohustada majanduse
pikemaajalist kasvuvõimekust
• On oluline, et valitsus leevendaks aktiivsete tööturumeetmetega
struktuurse tööpuudusega seotud riske
• Eesti SKP kasvu ümbritsevad ohud on allapoole, inflatsiooni
ohustavad riskid ülespoole
21. juuni 2012 16

17. Taustinfo 4. Probleemid struktuurse tasakaalu
mõõtmisel ja kasutamisel
21. juuni 2012 17

18. Struktuurse tasakaalu mõiste
Struktuurne eelarvetasakaal on majandustsükli mõjust ja erakorralistest tuludest
ja kuludest puhastatud eelarvetasakaalu näitaja
Struktuurne tasakaal = nominaalne tasakaal –
eelarve tsükliline komponent – erakorralised tulud
ja kulud
21. juuni 2012 18

19. Motivatsioon
• Struktuurse eelarvetasakaalu tähtsuse suurenemine:
 riigi eelarvestrateegias eesmärgistatakse struktuurset
eelarvetasakaalu
 Euroopa valitsusjuhtide ja riigipeade vaheline leping seab samuti
miinimumnõuded struktuursele eelarvetasakaalule
• Samas on struktuurse (eelarve tsüklilise komponendi) eelarvetasakaalu
leidmine komplitseeritud ning erinevad institutsioonid kasutavad selleks
eri meetodeid
• Võrdlesime eri meetoditel saadud hinnanguid ning nende hinnangute
püsivust aja jooksul
21. juuni 2012 19

20. Erinevatel meetoditel saadud hinnangud
võivad üksteisest oluliselt erineda
Eelarve tsüklilise komponendi hinnang erinevatel meetoditel
6%
4%
2%
% SKPst
0%
-2%
-4%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Euroopa Komisjoni potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang Euroopa Komisjoni SKP trendkasvul põhinev hinnang
Eesti Panga disagregeeritud meetodil põhinev hinnang rahandusministeeriumi potentsiaalsel SKP-l põhinev hinnang
21. juuni 2012 20

21. Jooksvalt on eelarve tsüklilist komponenti raske hinnata ning
hinnanguid on tagantjärele ulatuslikult korrigeeritud
Euroopa Komisjoni ja Eesti Panga hinnang Eesti valitsussektori eelarvetasakaalu tsüklilisele
komponendile erinevatel ajahetkedel
Euroopa komisjon Eesti Pank
5% 5%
4% 4%
3% 3%
2% 2%
% SKPst
% SKPst
1% 1%
0% 0%
-1% -1%
-2% -2%
-3% -3%
-4% -4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
samal aastal antud hinnang
järgmisel aastal antud hinnang
21. juuni 2012 viimane hinnang 21

22. Järeldused
• Struktuurse tasakaalu näitajal on oluline roll eelarvepoliitika
analüüsimise ja planeerimise protsessis
• Hindamisega seotud probleemide tõttu tuleks eelarvepoliitikat
planeerides ja analüüsides vaadata lisaks teisi näitajaid (nominaalset
eelarvepositsiooni, kulude kasvu jt.)
• Tulenevalt ettevaatusmotiivist tuleks eesmärgistada pigem mõõdukat
struktuurset ülejääki kui tasakaalu
21. juuni 2012 22

23. Taustinfo 3. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust
21. juuni 2012 23

24. Palgakasv Eestis pärast majanduslangust
Kriisiaegne keskmise palga langus ja taastumise kiirus on olnud
muljetavaldavad. Kuid keskmise palga statistika ei anna täit pilt palkade
arengust – kuna me ei näe jaotust ega muutust oluliste näitajate (nt
ametiala, haridus) lõikes.
• Kuidas muutus palgajaotus 2008-2011?
• Kelle palgad langesid kriisi ajal ja kes võitsid taastumisest?
21. juuni 2012 24

25. Kasutatud andmed ja metoodika
• Eesti Tööjõu-uuringu mikroandmebaas
• Palganäitaja – eelmine netopalk; puudused – ei saa arvesse võtta tööaja
kõikumisi; ütluste põhjal saadud andmed; mittevastamine võib olla
süstemaatiline teatud tunnuste lõikes (nt võib olla suurem kõrgema
palgatasemega inimeste seas)
• Valimisse jäid täistööajaga Eestis töötavad palgatöötajad, kes vastasid
palgaküsimusele
21. juuni 2012 25

26. Palgajaotuse muutused 2009-2011 ETU andmete põhjal
1200 ja rohkem
1000-1200
eelmine netopalk (eurot)
800 - 1000
2008
600 - 800
2009
400 - 600 2010
2011
200 - 400
0 - 200
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
osakaal vastanutest Allikas: Statistikaamet, ETU
Majanduslanguse ajal suurenes miinimumilähedast palka (€ 200-400) saavate töötajate osakaal
2011. aastal kasvas kõige enam üle keskmist brutokuupalka (€ 800-1000) saavate töötajate osakaal
21. juuni 2012 26

27. Palgakasv ametiala ja haridustaseme järgi
Tabel a. Keskmise netopalga kasv
2009 2010 2011 2011 vs 2008
Töötaja amet
sõjaväelased 4,7% -5,6% 11,0% 4,7%
juhid -1,7% -0,7% 4,2% 1,7%
tippspetsialistid 2,4% 0,2% 7,1% 9,8%
tehnikud ja keskastme spetsialistid 0,5% 1,8% 8,1% 10,5%
ametnikud -2,9% -4,7% 6,9% -1,1%
teenindus- ja müügitöötajad -5,0% 1,8% 7,6% 4,1%
põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustööta 0,4% 4,8% -3,7% 1,3%
käsitöölised ja oskustöötajad -9,1% -2,6% 2,2% -9,5%
seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad -5,2% -2,3% 7,7% -0,3%
lihttöölised -4,8% 4,0% 4,6% 3,5%
Töötaja haridustase
põhiharidus -5,8% -2,4% 6,3% -2,2%
keskharidus -5,7% -0,6% 4,9% -1,6%
kõrgharidus -0,2% 0,3% 3,5% 3,6%
Palgad alanesid peamiselt käsi- ja oskustöölistel, seadmeoperaatoritel, lihttöölistel ning ametnikel
Kõrgharidusega töötajate, spetsialistide ja tippspetsialistide palgatase ei langenud, ületades 2011.a. buumiaegset taset
21. juuni 2012 27

28. Taustinfo 5. Majanduse tundlikkus nafta hinna
muutusele
21. juuni 2012 28

29. Kuidas naftahind meid mõjutab?
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
Hõive
(-)
21. juuni 2012 29

30. Naftahind tõstab kütuste ja majapidamiste energia
hinda
Naftahind
(+)
Energia hind
(+)
HINNAD
(+)
21. juuni 2012 30

31. Kõrgem hind vähendab reaalset sissetulekut ja
kogunõudlust
Naftahind
(+)
Kogunõudlus
(-)
Energia hind
(+)
HINNAD
(+)
21. juuni 2012 31

32. Toodang väheneb väiksema nõudluse tõttu,
kodumaiste toodete hinnatõus on aeglasem
Naftahind
(+)
Kogunõudlus
(-)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP)
(-)
21. juuni 2012 32

33. Madalam toodang tähendab väiksemat tootlikkust
ja madalamaid palku
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
21. juuni 2012 33

34. Madalamate palkade tõttu väheneb kogunõudlus, samas on
tootjate kulud väiksemad ja seeläbi hinnatõus väiksem
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
21. juuni 2012 34

35. Väiksema toodangumahu juures on vaja vähem
töötajaid
Naftahind
(+)
Kogunõudlus Palgad
(-) (-/+)
Energia hind
(+)
Muud hinnad
(-/+)
HINNAD
(+)
Toodang (SKP) Tootlikkus
(-) (-)
Hõive
(-)
21. juuni 2012 35

36. Naftahinna mõju ei ole lineaarne ja avaldub
viitajaga
Naftahinna taseme šokk Energia inflatsioon (aastane)
25% Naftahinna tase USD/barrelist:
70 110 150 200
6%
20%
5%
15%
4%
10% 3%
2%
5%
1%
0% 0%
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
kvartalid kvartalid
21. juuni 2012 36

37. 20%se naftahinna tõusu mõju makronäitajatele, kui nafta maksab
110 dollarit barrelist (ajateljel on kvartalid)
Erinevus hinnatasemes, pp Erinevus SKPs, pp Erinevus tööpuuduse määras, pp
0,8% 0,00% 0,30%
0,7% -0,05% 0,25%
0,6%
-0,10%
0,20%
0,5%
-0,15%
0,4% 0,15%
-0,20%
0,3% 0,10%
0,2% -0,25%
0,05%
0,1% -0,30%
0,0% -0,35% 0,00%
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
kvartalid kvartalid kvartalid
Jooniste tõlgendus: Kui palju erineb makronäitaja tase naftahinna püsiva suurenemise korral
makronäitaja tasemest, kui naftahind ei muutuks
20% nafta hinnatõusu mõju ulatus sõltub nafta hinnatasemest – mida kõrgem
on nafta hinda, seda enam hinnatõus majandust mõjutab
21. juuni 2012 37

38. Tänan!
21. juuni 2012 38

39. Eesti Panga prognoosi põhinäitajad
2011 2012 2013 2014
SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,1 19,4
SKP muutus püsihindades (%) 7,6 2,6 3,6 4,1
ÜTHI muutus (%) 5,1 3,9 3,2 2,7
Ekspordi muutus püsihindades (%) 24,9 3,9 6,4 6,6
Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,0 -1,5 -0,5 0,0
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
21. juuni 2012 39