Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine
•Télécharger en tant que PPTX, PDF•
0 j'aime•609 vues
Eesti Panga avalik loeng 2. mail 2013
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (20)
En vedette
En vedette (20)
Similaire à Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine
Similaire à Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine (16)
Plus de Eesti Pank
Plus de Eesti Pank (20)
Jana Kask. Finantsstabiilsuse ülevaate tutvustamine
- 1. Finantsstabiilsuse ülevaade 1 Jana Kask Avalik loeng Eesti Panga muuseumis, 2. mail 2013
- 2. • Sissejuhatus: lühidalt finantssektori struktuurist ja suurusest 1. Väliskeskkonna riskid 2. Põhjamaade (ema)pankade finantsolukord 3. Eestis tegutsevate pankade finantstugevus • Hinnang Eesti finantssüsteemi stabiilsusele Ettekande struktuur
- 3. Eesti finantsvahendus on väga panganduskeskne 3 114% 8% 12% 10% 3% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% pankade varad kindlustusettevõtete kogutud preemiad fondide varad (sh pensionifondid) aktsiaturu kapitalisatsioon võlakirjaturu kapitalisatsioon %SKPst Eesti finantssektori struktuur 31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012
- 4. Aktsia- ja võlakirjaturud on Euroopa väikseimad 4 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 200% Luxemburg Iirimaa Holland Itaalia Portugal Hispaania Prantsus… Austria Belgia Saksamaa Soome Küpros Kreeka Malta Sloveenia Slovakkia Eesti %SKPst Võlakirjaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus 1265% 423% 295% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% Luxemburg Iirimaa Holland Prantsusmaa Soome Belgia Saksamaa Hispaania Malta Portugal Austria Itaalia Kreeka Sloveenia Küpros Eesti Slovakkia %SKPst Aktsiaturu kapitalisatsioon 2012.a. lõpus 230% 127% Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused
- 5. Eesti pangandussektor on majanduse suurust arvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest 5 Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused 1809% 809% 0% 100% 200% 300% 400% 500% 600% 700% Luxembourg Malta Iirimaa Küpros Suurbritannia Holland Rootsi Austria Taani Hispaania Prantsusmaa Soome Saksamaa Belgia Portugal Kreeka Itaalia Sloveenia Läti Eesti Ungari Tšehhi Bulgaaria Poola Slovakkia Leedu Rumeenia Pankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)
- 6. Finantssüsteemi riskide hindamisel on tähtsaks lähtekohaks riigi finantssektori struktuur • Põhjamaade pankade varad moodustavad 92% Eesti pangandussektori koguvaradest 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2008 2009 2010 2011 2012 Pankade turuosad lähteregioonide kaupa Eesti muud riigid Põhjamaad (filiaalid) Põhjamaad (tütarpangad)
- 7. Pinged finantsturgudel on vähenenud Euroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma 7 0.0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1.0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Süsteemse stressi indeks Allikas: Euroopa Keskpank
- 8. Eurosüsteemi likviidsuse kasutamine on vähenenud -1500 -1000 -500 0 500 1000 1500 2000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mldeurot Eurosüsteemi rahapoliitiliste tehingute bilanss ja arvelduskontode jääk keskpangas põhilised refinantseerimistehingud pikemaajalised refinantseerimistehingud laenamise püsivõimaluse kasutamine väärtpaberituruprogrammi portfell ja tagatud võlakirjade ost peenhäälestustehingud (neto) hoiustamise püsivõimaluse kasutamine arvelduskontod keskpangas Allikas: Euroopa Keskpank
- 9. Küprose panganduskriis suurendas pisut turgude ebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtu Euroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrra 9 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2011 2012 2013 baaspunktid Euroopa finantsettevõtete CDS-preemiad Itraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangad Allikas: Bloomberg
- 10. Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamist ja võib halvendada Euroopa pankade olukorda 10Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat -6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 muu netoeksport sisenõudlus SKP aasta SKP prognoosi vahemik Euroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu
- 11. Emapankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus on püsinud tugev Rootsis, Norras ja Taanis plaanitakse kapitalinõuete karmistamist Allikad: pankade avalikud aruanded 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20% 1kv2010 2kv2010 3kv2010 4kv2010 1kv2011 2kv2011 3kv2011 4kv2011 1kv2012 2kv2012 3kv2012 4kv2012 1kv2010 2kv2010 3kv2010 4kv2010 1kv2011 2kv2011 3kv2011 4kv2011 1kv2012 2kv2012 3kv2012 4kv2012 1kv2010 2kv2010 3kv2010 4kv2010 1kv2011 2kv2011 3kv2011 4kv2011 1kv2012 2kv2012 3kv2012 4kv2012 1kv2010 2kv2010 3kv2010 4kv2010 1kv2011 2kv2011 3kv2011 4kv2011 1kv2012 2kv2012 3kv2012 4kv2012 Danske Nordea SEB Swedbank Põhjamaade emapangagruppide kapitali adekvaatsus esmaste omavahendite nõue (Tier 1) kõrgeima kvaliteediga esmaste omavahendite nõue (core Tier 1) esmaste omavahendite nõue Basel 2 ülemineku reeglite järgi
- 12. Kapitalivajadust väljendavad riskikaalud on Põhja- ja Baltimaades erinevad tulenevalt varasemast laenukahjususest See aitab selgitada ka riigiti erinevat laenumarginaali Allikad: Swedbank grupi ja SEB grupi avalikud aruanded -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 2009 2010 2011 2012 Tegevuskasumi suhe riskiga kaalutud varasse jae- ja ettevõttepangandus Balti riigid 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5% 3.0% 2009 2010 2011 2012 Puhasintressitulu suhe laenuportfelli jae- ja ettevõttepangandus Balti riigid
- 13. Rootsi pankade rahastamine on endiselt peamiselt finantsturupõhine ja lühiajaline Rootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõuded 13Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 Rootsi euroala Rootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuur omakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine) hoiused laenuportfelli osakaal koguvaradest
- 14. Ebakindel väliskeskkond vähendab liigse laenukasvu ohtu Eestis Laenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks 14 0 5 10 15 20 25 30 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 mldeurot Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtes võlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)
- 15. 15 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 0 5 10 15 20 25 30 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 mldeurot Ettevõtete võlg ja omakapital omakapital (vasak telg) võlg (vasak telg) Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg) euroala keskmine võlakordaja (parem telg) Eesti ettevõtete ja majapidamiste parem finantsseis toetab laenuaktiivsust Ettevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud
- 16. Uute eluasemelaenude kasvutempo ulatub ligi 20%ni ning portfelli maht on peatselt stabiliseerumas 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 5,500 5,600 5,700 5,800 5,900 6,000 6,100 6,200 6,300 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mlneurot mlneurot Eluasemelaenuportfelli maht ja uute eluasemelaenude käive portfelli maht (vasak telg) kuu jooksul antud laenude maht (parem telg)
- 17. Enam kui kümnendikul majapidamistel on eluasemelaenu jääk suurem tagatisest Probleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele 17 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% laenumah u alusel laenude arvu alusel Eluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV) suhte alusel 2012. aasta lõpus kuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%
- 18. Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale ei ole ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime halvenenud Maksuvõlgadega ettevõtete arv jätkas vähenemist Allikad: Krediidiinfo maksehäireregister, Maksu- ja Tolliamet -40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I kv 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Maksehäirete ja maksuvõlgadega ettevõtete aastakasv maksehäiretega ettevõtted maksuvõlaga ettevõtted (võlg > 300 eurot)
- 19. Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanud sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus 19 44% 48% 52% 56% 60% 64% 2008 2009 2010 2012 Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaal kõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamised Allikas: TNS Emor, F-monitor 2012 *Rahaline sääst – raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja eluasemele ning laenumakseid
- 20. Enamikes majandussektorites on pikaajalises võlgnevuses laenude osakaal väiksem kui 5% vastavast portfellist *Pindala tähistab sektori osatähtsust viivislaenudes, näidatud ka protsendina Kinnisvarajaehitus36% Tarbimislaen14% Tööstus6% Logistika5% Kaubandus4% Eluasemelaen 31% Muu2% Agraarsektor1% Taristu1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 34% 88% Viivislaenudeosakaalsektorilaenujäägis Sektori osatähtsus kogu laenujäägis Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude struktuur 31.12.2012 seisuga
- 21. Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime paranenud Viivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemele 21 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis tegelik põhistsenaarium ohustsenaarium
- 22. Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimäärade langus ja varasemate laenuallahindluste kasumiks arvestamine 22 -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% -800 -600 -400 -200 0 200 400 600 800 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 mlneurot Pankade puhaskasum ja laenuallahindlused puhaskasum laenuallahindlused (neto) puhaskasum ilma erakorralise tuluta puhaskasum / varad
- 23. Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemel Laenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas 23 -80 -60 -40 -20 0 20 40 Soome Rootsi Holland Saksamaa Prantsusmaa Iirimaa Belgia Hispaania Itaalia Ungari Läti Eesti Leedu protsendipunkti Laenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012 Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused
- 24. Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisega mõnevõrra vähenenud 24 0 1,000 2,000 3,000 4,000 5,000 6,000 7,000 8,000 9,000 10,000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mlneurot Residentide ja mitteresidentide hoiused residentide hoiused mitteresidentide hoiused
- 25. Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate ja pankade laenukäitumist Pankade laenumarginaalid on tõusnud 25 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eluasemelaenu intressimäära komponendid 6 kuu EURIBOR intessimarginaal
- 26. Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvrite piisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi 26 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 01/2011 04/2011 07/2011 10/2011 01/2012 04/2012 07/2012 10/2012 Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur 6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBOR panga baasintressimäär fikseeritud intressimäär Allikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused
- 28. Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukas majandusareng ja tugevas seisus pangad 28 • Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risk lähiajal väike – Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete ja majapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel • Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev – Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiuste kasv • Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nende püsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske
- 29. Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvad väliskeskkonnast • Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeid põhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid – Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankade krediidikvaliteeti • Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte pankadega võrreldes soodsamatel tingimustel – Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgude usaldusel ja on seetõttu kergesti haavatav 29
- 30. Olulised aspektid euroala finantsturgude toimimise parandamiseks ja majanduskasvu taastumiseks • Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid reformide jõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust • Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad – Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigem suuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele • 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtne pangajärelevalve – Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks ka ühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus – Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine 30
- 31. Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajaliste riskidega peaksid arvestama nii laenuvõtjad kui ka laenuandjad • Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus – Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud nii väliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemise haavatavuse tõttu • Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendada Eesti finantsstabiilsuse riske tulevikus – Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama oma finantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib olla vajalik tarbimist kohandada – Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamise nimel liigseid riske 31
- 32. Aitäh!